Obsah (4)

§ 60§ 61§§ 50§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-28704 Tsiviilasi K.Š. hagi A.Š. vastu ela

) § 61 lg 6 p 3 järgi. Kostjal kulub xxx kommunaalmakseteks 1 000 krooni kuus ning peale selle peab kohtutäitur K.M. kostjalt igakuuliselt kinni 1 300 krooni võlausaldaja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks. Kostja leiab, et ta on võimeline maksma elatist 700 krooni. IV Kohtuistung

1. Kohtuistungil hageja taotles elatise väljamõistmist alates 18-aastaseks saamisest, 18.07.
2. a miinimumsummas 1 800 krooni. Hageja selgitas, et kostja maksis elatist kuni hageja täisealiseks saamiseni, vennaga kahepeale laekus kostjalt 858 krooni (ühe lapse kohta 429 krooni). Hageja ema katab kõik hageja praegused igapäevakulud. Hageja elab koos ema ja vennaga.
3. Kostja tunnistas elatise nõuet summas 700 krooni. Kostja selgitas, et temalt peetakse siiani palgast elatist kinni hageja kasuks. Kostja ei ela koos noorema tütrega ja on öelnud K. emale, et kui midagi vaja on, siis helistagu. K. ei taha üldse kostjaga suhelda. Kostja on nõus maksma kuu lõpus veel lisaks 700 krooni suurusele elatusrahale ca 500 krooni, olenevalt palgast – kui on võimalik. Kui mingeid asju on vaja osta, võivad K. ja tema ema kostjale helistada ning kostja abistab meeleldi. Kui hagi rahuldatakse, ei jää kostjale raha, et üürida korterit. Korteri andis ta endisele abikaasale võlgade katteks. Kohustus AS Kohtla-Järve Soojus ees lõpeb kas
4. aasta lõpus või
5. aasta alguses. Kostjale xxx kuulunud korter kuulub kostja abikaasale teisest abielust – T. Š. V Kohtu põhjendused
6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
7. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 16. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60

lg 1) ja last, kes saab täisealiseks kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis (

§ 61lg 2).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja maksis hagejale elatist kohtuotsuse alusel 10 aasta jooksul (550 krooni kuus, tulumaks elatiselt peeti kinni kostja tööandja poolt). Kostja võttis omaks, et 10 aasta jooksul (K. oli elatise väljamõistmise ajal 8-aastane, seega perioodil kui laps oli 8-18) ta K. täiendavalt raha andmise või vajalike asjade ostmisel ei toetanud. Seega on kostja panus hageja ülalpidamisel olnud vähem kui tagasihoidlik. 17.

§ 61lg 4 kohaselt, alates 14.

maist

1. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e. 1 240 krooni (
2. a),
3. a oli 3 elatise miinimumsumma 1 345 krooni, alates 01.01.
4. a 01.01.
5. a 1 800 krooni. 1 500 krooni ning alates
6. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Riigikohus on oma otsuses nr 32-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist õpingute ajal miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

1. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.
2. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§§ 50

ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et maksta lapsele elatist vähemalt miinimummääras. 21. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras ning elatishagi rahuldamisel jääks noorem tütar halvemasse varalisse seisu kui hageja (

§ 61lg 5).

Kohus kostjaga ei nõustu. 22. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Hageja on 18-aastane, ta õpib gümnaasiumis, mistõttu tal pole võimalik minna tööle ja iseseisvalt teenida tulu. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Kostja varalisest seisust ja tütre Maarika varaline kindlustatusest. 23.
2. Kostja töötab keevitajana OÜ-s Vikvas. OÜ Vikvas palgatõendi kohaselt (tl 16) teenis A. Š. osaühingus viie kalendrikuuga (periood oktoober
3. a kuni veebruar
4. a) netopalka kokku 35 769 krooni. Ühe kuu keskmine netopalk on seega 7 154 krooni. 23.
5. Kostja kinnitas oma kirjalikus vastuses ja kohtus, et tal puudub vara. Korteri jättis ta abikaasale võlgade katteks, korter xxx kuulub endisele abikaasale (ühel korral kinnitas kostja, et kinkis nimetatud korteri tütrele M.). Kostja varalisteks kohustusteks on elatise maksmine pojale kohtuotsuse alusel ja võla tasumine AS-le Kohtla Järve Soojus perioodiliste maksetena. 23.
6. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et A. Š. oli kantud kinnistusraamatusse korteriomandi xxx (Viru Maakohtu kinnistusjaoskonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr 4 xxx) omanikuna 27.02.
7. a (20.12.
8. a kinnistamisavalduse alusel). Kinnistusraamatu II jakku on kohtunikuabi 10.07.
9. a sisse kandnud uue omanikuna T. Š. 26.06.
10. a asjaõiguskokkuleppe alusel. A. Š. ja T. Š. olid abielus xxx a (Ida-Viru Maakohtu 20.10.
11. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-3105/05). 23.
12. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid võlakohustuse kohta AS-le Kohtla-Järve Soojus, kuid kui lähtuda kostja antud selgitustest, lõpeb võlakohustus peagi. 23.
13. Elatist maksab kostja Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse alusel pojale A. (ühe kuu elatise summa 550 krooni). Kuigi N. Š. on esitanud hagi elatise suurendamiseks, ei ole kohus veel otsust selles asjas teinud. 23.
14. N. Š. ja A. Š. ühisvara jagamisel jättis kohus abikaasade ühisvara hulka kuulunud korteriomandi Kohtla-Järvel xxx A. Š. (Kohtla-Järve Linnakohtu 15.05.
15. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-6/98). Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et A. Š. võõrandas xxx korteriomandi (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx) 21.04.
16. a I. A. 23.
17. Kostja märkis, et üürib korterit ning maksab igakuuliselt makseid 1 000 krooni. Samas pole kostja nimetatud asjaolude kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud ega osanud öelda ka korteri asukohta. Oma elukohaks märkis kostja kirjalikus vastuses xxx, sama aadress on kantud kostja sõnade põhjal ka kohtuistungi protokolli. Kostja selgitas, et käib korteris puhkepäeviti ning saab sellelt aadressilt posti kätte. Eeltoodut aluseks võttes võib märkida, et isegi kui kostjale ei kuulu kinnisvara või registritesse kantavat vallasvara, on kostja ise oma tegevusega sellise olukorra põhjustanud. 23.
18. Arvestades kostja palka ja seda, et kostja maksab elatist pojale (550 krooni), et kostja peab maksma kohtuotsuse alusel elatist tütrele M. 1 800 krooni (sellest allpool punktis 23.9), ei ole kostjal elatise maksmine hagejale (arvestades ka kohustuse lühiajalisust) ülejõu käiv. Kostja keskmine netopalk on 7 154 krooni. Sellest peab kostja andma ülalpidamist kolmele lapsele. 23.
19. Oma sissetulekust peab kostja täitma kahte kohtuotsust: Kohtla-Järve Linnakohtu 19.03.
20. a otsust (elatis A. 550 krooni) ja Ida-Viru Maakohtu 20.10.
21. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-3105/05 (elatis M. 1 345 krooni, kuid mitte vähem kui ½ miinimumpalgast). 23.
22. Kostja ülalpidamisvõime (sissetulek / isik + ülapeetavad = ülalpidamisvõime) on 1 788 krooni (7 154 / 4), st peaaegu võrdne elatise miinimumsummaga. 23.
23. Hagi rahuldamisel ei osutu tütar M. varaliselt vähem kindlustatuks. M. saab ülalpidamist jõustunud kohtuotsuse alusel.
24. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (03.08.
25. a,

§ 70lg 1).

5 Kohtunik 6