KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril 2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-27420 Tsiviilasi JRavaldus laste elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja – JR(laste ema, i k XXX, elukoht XXX), avaldaja esindaja IT esindajad Asjast puudutatud isik: HG(laste isa, i k XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: HG(laps, i k XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: MG(laps, i k XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik: Viimsi vald Viimsi kaudu (asukoht XXX) Menetlusosaliste ärakuulamise Vallavalitsuse 23 oktoobril 2007 toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Rahuldada JRavaldus.
- Määrata JR ja HG abielust sündinud alaealise lapse – poeg HG´i (sündinud XXX) elukohaks lapse ema JR´i elukoht. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK HGon JRja HG poeg, kes sündis XXX. Lapse elukohaks on tema ema elukoht. 23.07.2007.a. saabus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avaldus, milles JR palub määrata tema ja HG abielust sündinud laste - tütar MG ja poeg HGi elukohaks laste ema elukoht. Abielu HG on lahutatud . Avalduses märgitu kohaselt ei ole laste isa lastega suhtlemisest huvitatud, samuti ei ole lapsed huvitatud temaga suhtlemisest. Laste isa keeldub sooritamast igasuguseid õigustoiminguid seoses laste elukoha määramisega, mistõttu on avaldaja sunnitud pöörduma avaldusega kohtusse. Avaldaja soovib emala asuda Soome Vabariiki. 23.10.2007 toimunud kohtuistungil esitas avaldaja kohtule taotluse võtta vastu osaline loobumine avalduses ja lõpetada menetlus tütar MG elukoha määramise osas, kuna tütar soovib jääda elama avaldaja ema juurde Eestisse. 01.11.2007 määrusega lõpetas kohus tütar MG elukoha määramise osas menetluse. Puudutatud isiku HG seisukoht Kohtus ärakuulamisel avaldas laste isa HG, et tal ei ole mingeid vastuväiteid, et määrata poolte ühise poja HGi elukohaks lapse ema elukoht. Alaealise HGi seisukoht Kohtus ära kuulatud alaealine avaldas kohtus, et soovib elada koos oma emaga Soomes. Viimsi Vallavalitsuse seisukoht Viimsi Vallavalitsus leiab, et JR avaldus on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. Laste ütlustest selgus nende kindel soov elada edasi emaga, kellega koos tunnevad lapsed ennast kindlalt ja turvaliselt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetluse käigus ära nii avaldaja kui asjast puudutatud isikutena nii lapse isa kui ka alaealise, samuti lastekaitsespetsialisti seisukoha, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil asja arutamise käigus leidis tuvastamist, et poolte ühise poja HGi huvidega on kooskõlas lapse elamine koos tema ema JR. Laps on koos emaga elanud alates ajast, mil JR ja HG abielu lõppes ning millegagi ei ole põhjendatud muuta käesolevaks ajaks väljakujunenud olukorda. Arvestades asjaolusid, et avaldaja soovib koos alaealisega asuda elama Soome Vabariiki ja laps hakkab seal ka koolis käima, tuleb kohtumäärusega määrata HGi elukohaks tema ema elukoht. Kohtunik 2
(2)