Hageja nõuded Poolte tänaseks lahutatud abielust on sündinud M xxxx ja L –L , xxxx. Lapsed on tema ülalpidamisel. Kostja on viimastel aastatel tasunud lastele elatist 800 krooni kuus kummalegi lapsele. Hageja töötasu on 5500 krooni. M N asub sügisest õppima Tallinnas, õppimise ajal elab ühiselamus ja kalkulatsiooni kohaselt kulub tema ülalpidamiseks kokku 4100 krooni, mis teeb kostja osaks lapse ülalpidamisel 2050 krooni. Kalkulatsiooni kohaselt kulub L –L ülalpidamiseks 3658 krooni, mis kostja osaks lapse ülalpidamisel teeb 1829 krooni. Nende summade sisse ei ole arvestatud spordivahendite, arvuti, mööbli ostmiseks ja reisimiseks tehtud kulutusi. Menetluse käigus esitatud avalduse kohaselt on kostja kahel viimasel kuul tasunud 2600 ja 3900 krooni elatise katteks. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad; kostjale kuulubikinnistu, tal on korteriomand xxxx ja ta omab sõiduautot ning reisib tihti. Hagejale teadaolevalt on kostjal uus pere, kus kasvab 2.a tütar. Hageja soovis hagis elatise katteks 2050 krooni M N ülalpidamiseks ja 1800 krooni L –L ülalpidamiseks. Menetluse käigus on hageja nõustunud elatisega 1800 krooni kummalegi lapsele. Kostja vastuväited Kostja tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid leiab, et on seda ka seni teinud. Kostja ei vaidlusta põhimõtteliselt laste vajadustena toodud summasid, kuid kinnitab, et tema sissetulek ei võimalda hageja soovitud suuruses elatist maksta. Menetluse käigus pakkus elatisena välja 2600 krooni kahe lapse peale. Pärast selgitust, et puuduvad alused elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuurust, möönab, et tal tuleb elatisena tasuda kummalegi lapsele 1800 krooni. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses. kohustatud vanema võimalustele Kostja on esitanud oma varalise seisundi tõendamiseks palgatõendi. Hageja selgituse kohaselt on kostja tasunud hagi esitamise järgsel perioodil 2600 ja 3900 krooni elatise katteks. Kohus leiab, et kostja palk ja tema poolt seni teostatud elatise maksed ei ole palga suurusega kooskõlas, arvestades ka muid kostja poolt väidetud (ja osaliselt tõendatud) kulusid ja seega ei saa kostja varandusliku seisundi ehk elatise maksevõime hindamisel arvestada üksnes töise sissetulekuga. Ka kostja enda kinnitusel on tal võimalusi aeg-ajalt lisa teenimiseks. Kohus leiab, et kostja, kellel lasub kolme alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja kes on endale võtnud laenuga seotud kohustusi, peab tegema kõik endast sõltuva, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Varalise seisundi puhul ei kuulu arvestamisele ainult regulaarne sissetulek töötasu näol, vaid ka muu vara omamine. Asjaolu, et elatise maksmise kohustust täidetakse reeglina regulaarsete rahaliste sissetulekute arvel, ei tähenda, et ainuüksi selliste sissetulekute ( väidetava) ebapiisavuse alusel on alust asuda seisukohale kohustatud isiku võimetusest täita ülalpidamiskohustust määratud suuruses. Kohus on menetluse käigus kostjale selgitanud aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust ja kuna sellised aluseid antud asjas ei esine, siis on kostja nõustunud, et elatist igale lapsele tuleb tal tasuda vähemalt seaduses ettenähtud miinimumsuuruses.. Hagi on tõendatud laste sünnitunnistuse ärakirjadega, poolte palgatõenditega, 01.12.1999 Lääne- Viru Maakohtu otsusega, elukohatõendiga, hageja kulusid tõendavate dokumentidega, kostja ülalpidamisel oleva R N sünnitunnistuse ärakirjaga, kostja laenukohustusi tõendava laenu tagastamise maksegraafikuga. Kohus ei pea vajalikuks arvestada pooltevaheliste varasemate kokkulepetega elatise tasumise osas, kuna hagi on juba esitatud kohtusse ja seega kokkulepped enam ei toimi.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hagi kohaselt soovib hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et
lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 13.detsember 2007.a. Nooremreferent I.Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.