KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-39274 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J G hagi J G vastu elatise nõudes

) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 9. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 on Riigikohus leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. 10.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. 2 11. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 12.

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ida-Viru Keskhaigla /tl. 13/ kohaselt on kostja töötasu suurus 6 500 krooni kuus. Kohtule esitatud pangaväljavõtte kohaselt /tl. 14-15/ on kostja tasunud elatiseks 2 400 krooni. 13. Elatise tasumisest vabanemiseks seaduses ettenähtud miinimummääras peab kostja tõendama, et esineb mõni

§ 61

lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohtu sellised asjaolusid käesolevas asjas tuvastanud ei ole.

1. Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
2. Kohus möönab, et kostjale võib tunduda peale ülalpidamiskohustuse täitmist allesjääv summa ebapiisavana, kuid kostja on terve isik, kes on võimeline leidma endale kõrgemalt tasustavamat tööd. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega leiab kohus, et hagi elatise nõude osas on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis vastavalt seadusega kehtestatud miinimummäärale. 16. Vastavalt

§ 70

lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja poolt tasutud elatiseks 2 400 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

1. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.
2. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisest. Viktor Brügel Kohtunik 3