KORRALDAV KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2007.a., Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-23843 Tsiviilasi OV avaldus lapsega suhtlemise korra kindaksmääramiseks Menetlustoiming Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine korraldava määrusega Menetlusosalised ja nende Avaldaja – OV(i k XXX, elukoht XXX), esimndaja advokaat Tiina-Mare Hiiob esindajad Asjast puudutatud isik: LK(i k XXX, elukoht XX), esindaja adv. Helen Tomberg Asjast puudutatud isik: MV(i k XXX, elukoht XXX), Asjast puudutatud isik: Tallinna linn Nõmme Valitsuse kaudu (asukoht XXX) Menetlusosaliste ärakuulamise Linnaosa
- septembril 2007.a. toimumise aeg RESOLUTSIOON Määrata MVja OVsuhtlemise kord järgmiselt: Alates käesoleva kohtumääruse tegemisest on OV õigus kohtuda oma poja MV´ga järgmiselt:
- MV viibib OV igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kl 18-st kuni pühapäeva õhtul kl 18- ni. Arvestades lapse vanust ning kohanemisprobleeme lasteaiaga, toimub lapse üleandmine nii reedel kui pühapäeval lasteaiaväliselt MVle lähedase inimese poolt.
- OV on õigus saada LK informatsiooni lasteaias toimuvatest ühisüritustest (isadepäev, jõulupidu, kevadpidu jm) ning osaleda eelnimetatud üritustel. LK on kohustatud eelnimetatud üritustest teadasaamisel koheselt teavitama OV ürituse toimumise ajast ja kohast.
- MV veedab OV suvepuhkuse ajal kaks nädalat, vanemate omavahelisel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kolme järjestikuse nädala. Talvepuhkuse ajal veedab laps isaga ühe järjestikuse nädala, vanemate omavahelisel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte enam kui 10 päeva järjest.
- OV ja LK eelneval kooskõlastusel võib MV käia koos isaga välismaal puhkusereisidel.
- Lisaks eeltoodule veedab MV isaga pooltele sobiva päeva lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival märtsikuu päeval, OV sünnipäevale lähima laupäeva või pühapäeva, ühe päeva jõulupühadest, ühe päeva lihavõttepühadest ning ühe päeva jaanipäeva ajal. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa edasi kaevata. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS § 563 lg
- AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK MV on LK ja OV poeg, kes sündis XXX Lapse elukohaks on tema ema elukoht. 25.06.2007.a. saabus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avaldus, milles OV palub kindlaks määrata temal oma pojaga MVga suhtlemise kord ja võimaldada tal kohtuda oma lapsega igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kella 18.00-st kuni esmaspäeva hommikuni isa elukohas, viibida isa suvepuhkuse ajal isa (või isapoolse vanaema) elukohas järjestikku kaks nädalat, kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kolme järjestiku nädala ja viibida isa talvepuhkuse ajal ühe järjestiku nädala, kuid mitte rohkem kui 10 päeva. Samuti palub avaldaja võimaldada MVl käia koos isaga välismaal puhkusereisidel, viibida lisaks eeltoodule isa elukohas lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival märtsikuu päeval, isa sünnipäeval, isadepäeval, ühe päeva jõulupühadest, ühe päeva lihavõttepühadest ning ühe päeva jaanipäeva ajal. Kokkuleppel lapse emaga võib lapse isa käia lapsega temale eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning õigus teada lapse asukohta ja telefoni, et lapsega suhelda (õhtuti pärast tööpäeva kella 19.00 ja 20.00 vahel). PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT LK vastas kirjalikus vastuses avaldusele, et ta nõustub lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisega, kuid leiab, et avalduses märgitud kord ei ole täiesti vastavuses lapse huvidega. Asjast puudutatud isik leiab, et ta ei tee avaldajale takistusi lapsega suhtlemisel. Asjast puudutatud isik leiab, et avaldaja otsib lapsega suhtlemise ettekäändel regulaarselt temaga kontakti, mida tema ei soovi. Avaldaja on veetes aega lapsega teatanud talle, et ei toogi enam last ära. Laps tuli isa juurest tihti pinges ja agressiivsena. Kuna laps kohanes sel ajal lasteaiaga, mis läks väga raskelt, otsustas lapse ema lapse kohtumisi isaga harvendada. Tulenevalt lapse vanusest, lapse psühholoogilisest seisundist ja lasteaiaga kohanemise raskustest teeb lapse emaga ettepaneku määrata suhtlemise kord lapse ja isa vahel kindlaks järgmiselt: võimaldada lapsel kohtuda isaga igal teisel nädalavahetusel alates reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni, seejuures annab lapse isale üle lapsele lähedalseisev isik ja lapse isa annab lapse pühapäeva õhtul üle lapsele lähedalseisvale isikule. Lapse isa suvepuhkusel võib laps viibida isa juures kaks nädalat, seejuures kooskõlastab lapse isa lapse emaga suvepuhkuse aja igal aastal enne
- jaanuari. Lapse vanemate eelneval kooskõlastusel võib laps käia koos isaga välismaal puhkusereisidel, viibida lisaks eeltoodule l isa elukohas enda sünnipäeva paiku, isa sünnipäevale lähimal laupäeval või pühapäeval, ühe päeva jõulupühadest, ühe päeva lihavõttepühadest ning ühe päeva jaanipäeva paiku. Avaldaja austab lapse ema soovi suhelda omavahel e-posti teel, hoidub temaga isiklikku kontakti otsimast ning kohustub jätkama psühholoogi külastusi eesmärgiga kohaneda raskustega, mille tõi suhte lõppemine. Kohtus ärakuulamisel avaldas LK, et soovib lapse reede õhtul võtta lasteaiast ise ära ja isa peaks 2
(4)tooma lapse pühapäeva õhtul koju tagasi, et ema saaks lapse esmaspäeva hommikul lasteaaeda viia. NÕMME LOV SEISUKOHT Tallinna linna Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et OV kui alaealise MV isal on tulenevalt PkS § 49 sätestatust õigus oma lapsega suhelda. Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja hinnangul on OV ja LK hoolivad ning vastutustundlikud lapsevanemad. Avaldaja on näidanud üles tahet kohtuda regulaarselt oma lapsega ning toetada igati tema kasvamist ja arengut, ka rahaliselt. OV ja LK omavaheliste lapsega suhtlemist puudutavate probleemide peamiseks põhjuseks peab lastekaitsetöötaja vanemate erinevatest väärtushinnangutest ning suhtlemismustritest tulenevaid lahkhelisid. Eeltoodut arvesse võttes on poolte ühise lapse MV huvides, et kohtumised lapse ja lahuselava vanema vahel oleksid reguleeritud võimalikult täpselt. Samuti peab lastekaitsetöötaja oluliseks, et väikelapse puhul toimiks tõhus infovahetus lapsevanemate vahel. Eelnevatest kogemustest OV ja LK suhtlemisel, peab lastekaitsetöötaja parimaks konstruktiivse informatsiooni vahetamise võimaluseks e-posti. Võttes arvesse MV vanust ning lapsel esinenud kohanemisprobleeme lasteaias, on oluline, et lasteaeda minek ning sealt tulemine kujuneksid lapsele igapäevaseks harjumuseks, mis aitaks tal paremini kohaneda uue elukorraldusega. Samuti vajab väikelaps lasteaias igapäevast ning järjepidevat tähelepanu nii riiete korrashoiu, ilmastikule vastavate riiete ning muude tarvilike asjadega kindlustamise osas. Olukord, kus mõlemad vanemad suhtlevad lasteaiaga, kuid ei ole valmis tihedalt suhtlema omavahel, et kindlustada informatsiooni liikumine, võib tekitada olukorra, milles lapse vajadused jäävad rahuldamata. Lastekaitsespetsialisti arvates on oluline, et kohtumised lahuselava vanemaga oleksid regulaarsed ning samuti oleks lapsel ja vanemal võimalik koos veeta pikemaid perioode puhkuste ajal. Kohtumistel lahuselava vanemaga tuleb arvestada lapse väljakujunenud päevakava ning harjumustega. Lapse huvides on, et lahuselav vanem saaks osa lapsele olulistest sündmustest, teaks tema sõpru ning omaks ülevaadet tema huvidest. Lähtudes MV huvidest ja õigustest ning OV ja LK ettepanekutest lahuselava vanema ja lapse suhtlemisekorra määramiseks, teeb eestkosteasutus ettepaneku suhtlemiskorra reguleerimiseks järgmistel tingimustel: 1.) MV viibib avaldajaga koos igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kl 18-st kuni pühapäeva õhtu kl 18-ni, seejuures toimub lapse üleandmine nii reedel kui pühapäeval lasteaiaväliselt MVle lähedase inimese poolt. 2.) OV on õigus saada LK informatsiooni lasteaias toimuvatest ühisüritustest (isadepäev, jõulupidu, kevadpidu jm) ning osaleda eelnimetatud üritustel. LK on kohustatud eelnimetatud üritustest teadasaamisel koheselt teavitama OV ürituse toimumise ajast ja kohast. 3.) MV veedab OV suvepuhkuse ajal kaks nädalat, vanemate omavahelisel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte üle kolme järjestikuse nädala. 4.) Talvepuhkuse ajal veedab laps isaga ühe järjestikuse nädala, vanemate omavahelisel kokkuleppel ka rohkem, kuid mitte enam kui 10 päeva järjest. 5.) Lapse vanemate eelneval kooskõlastusel võib MV käia koos isaga välismaal puhkusereisidel. 6.) Lisaks veedab MV isaga pooltele sobiva päeva lapse sünnipäeva paiku pooltele sobival märtsikuu päeval, OV sünnipäevale lähima laupäeva või pühapäeva, ühe päeva jõulupühadest, ühe päeva lihavõttepühadest ning ühe päeva jaanipäeva ajal. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetluse käigus ära nii avaldaja kui asjast puudutatud isikuna lapse ema, samuti lastekaitsespetsialisti seisukoha, asub seisukohale, et avaldus kuulub osaliselt 3
(4)rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma lapse kasvatamisest ning suhelda lapsega. Seda õigust võib piirata üksnes lapse heaolust lähtuvalt. Käesoleval juhul selleks põhjus puudub. Perekonnaseaduse § 52 lg 2 järgi määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul, kui vanemad ei saavuta selles osas kokkulepet. Kohus leiab, et käesolevas hagita perekonnaasjas korraldava kohtumääruse tegemisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest ja tagatud peab olema ka lapse ja isa kontakti piisav säilimine, mistõttu peab kohus põhjendatuks, et lapse ja isa kohtumised toimuvad vastavalt avalduses taotletule, s o igal teisel ja neljandal nädalavahetusel. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. Arvesse võttes lapse vanust - laps on alles 3,5-aastane, samuti asjaolu, et vanemad ei ole valmis omavahel tihedalt suhtlema ning selleks, et kindlustada informatsiooni liikumine lapse kodu ja lasteaia vahel, peab kohus põhjendatuks, et lapse üleandmine isale reede õhtul ja tagasitoomine is poolt pühapäeva õhtul toimub väljaspool lasteaeda lapsele lähedase isiku poolt. Kohus leiab samuti, et avaldajal on õigus saada lapse emalt informatsiooni lasteaias toimuvatest ühisüritustest (isadepäev, jõulupidu, kevadpidu jm) ning osaleda eelnimetatud üritustel, mille kaudu isal on võimalik saada osa lapsele olulistest sündmustest, tunda tema sõpru ning omada ülevaadet lapse huvidest. Arvestades asjaoluga, et lapse huvide riiklik kaitse kohtust väljaspool peab saama tagatud lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna poolt, tuleb jätta lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse lapsele ja lapsevanematele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada ning millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Kohtunik 4
(4)