2-07-21286/12

2-07-21286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-21286 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus XX tütarde XX ja XX suhtes vanema õiguste äravõtmises Menetlusosalised Avaldaja Narva linn (registrikood XXX) Avaldaja seadusjärgne esindaja Sotsiaalabiamet (registrikood XXX) Narva Alaealiste laste seaduslik Valentina Manjuk vandeadvokaat esindaja linna Avaldaja esindaja volikirja alusel XX (isikukood XXX) Asjast puudutatud isik XXX (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg ja
2. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja koht Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk : Jekaterina Jakovleva Avaldaja esindaja: XX Asjast puudutatud isik: XX Alaealiste laste seaduslik Valentina Manjuk esindaja: vandeadvokaat RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Narva Linna avaldus.
4. Ära võtta XX (isikukood XXX) vanema õigused alaealiste laste: - XX (isikukood XX), kelle sünni kohta on 01.07.1991.a Narva Perekonnaseisuosakonnas koostatud sünniakt nr 595 ja - XX (XX) kelle sünni kohta on 17.01-1996.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaalis koostatud sünniakt nr 23 suhtes.
5. Jätta alaealiste XX ja XX edasine elu eestkosteasutuse korraldada. 1 2-07-21286 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 05.06.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Narva linna avaldus vanema õiguste äravõtmiseks XX alaealiste laste XX (isikukood XX) ja XXX (XX) suhtes. Esitatud avaldusest tuleneb, et XX ei täida vanemlike kohustusi laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Alates 23.03.2007.a. viibivad lapsed Narva Laste Varjupaigas. Avaldusele oli lisatud Narva linna Sotsiaalabiameti poolt 31.05.2007.a. seisuga kogutud informatsioon alaealiste XX ja XX kohta. On avaldatud, et alaealiste laste vanemad kuritarvitasid alkoholi, ei töötanud ja olid asotsiaalse eluviisiga. 20.11.2006.a. suri laste isa XX. Laste ema XX ei õnnestunud lastekaitseinspektoril positiivselt mõjutada, kuigi ta on korduvalt andnud lubadusi oma eluviisi muutmise, alkoholisõltuvuse probleemi lahendamise ja tööle astumise kohta. Lastekaitseinspektori avalduse kohaselt jätkab XX seniajani alkoholi kuritarvitamist ja asotsiaalset eluviisi ega ole tööle astunud. Narva Peetri kooli poolt väljastatud iseloomustustest tuleneb, et lapsed käivad Narva Peetri koolis, käitumine on hea ja hoolsus on rahuldav, õppeainetesse suhtuvad nad korralikult, ei puudu koolist ilma põhjusteta. Iseloomustuses pööratakse tähelepanu sajaolule, et laste välisilme ei ole alati korralik. Juhtub, et nemad tulevad kooli lohakalt riides, juuksed on kammimata. Kohtule on esitatud Narva Linna Sotsiaalabiameti laste osakonna poolt väljastatud tõendid selle kohta, et alaealised lapsed viibivad Narva Laste Varjupaigas alates 23.03.2007.a. kuni tõendi koostamise ajani, s.t. kuni 05.06.2007.a. Alates 03.08.2007.a. elavad alaealised lapsed Narva Lastekodus, see on tõendatud Narva Lastekodu 31.10.2007.a. tõendiga. Kohus on kuulanud alaealised XX ja XX 25.10.2007.a. XX avaldas, et tema ema tarvitas varem alkoholi, mõnikord oli ta õega koju üksi, ema ei külasta lapsi lastekodusXX külastab ema. XX ei ole ema viimasel ajal joobeseisundis näinud ning ema ja laste omavahelised suhted on head. Lapsed viibivad lastekodus alates 2007.a. juulist. XX leidis, et tema jaoks ei oma tähtsust kas elada koos emaga või lastekodus. XX avaldas kohtule, et tema ei käi ema juures ning ema ta lastekodus ei külasta. XX tahaks elada koos emaga. Kohtuistung 01.11.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja antud ütlustest tuleneb, et perekonna üle teostab Sotsiaalabiamet järelevalvet alates
6. aastast. Vanemad kuritarvitasid alkoholi. Pärast abikaasa surma
7. aastal hakkas XX pidama amoraalset eluviisi ja kuritarvitas alkoholi. Ühiselamus, kus lapsed emaga elasid, puudusid toiduained ning elekter, see oli põhjuseks laste üleviimiseks laste varjupaika. Ühiselamus elamise ajal põdesid lapsed pedikuloosi ja sügeluse. Alates 2007.a. augustist viibivad lapsed lastekodus. Avaldaja palus võtta XX vanema õigused alaealiste laste XX ja XX suhtes. Avaldaja esindaja pööras 2 2-07-21286 tähelepanu asjaolule, et 05.12.2006.a. suunas Sotsiaalabiamet XX laste varjupaika, kuna temal oli murtud käsi. Asjast puudutatud isik XX ei nõustunud vanema õiguste äravõtmisega. Ta selgitas, et tema suhted lastega olid head. Ta tarvitas alkoholi, kuid mitte pidevalt. Ühiselamu toas puudub elekter, kuna tema ei tasunud selle eest õigeaegselt. Lapsed elasid varjupaigas juba ammu. Ta avaldas, et tema ei saa lastekodus käia kuna hakkab nutma. Tööd tema ei leia, tööhõiveamet tööd ei paku. Hetkel puudub tal sissetulek. Teda abistab õde ning usukogukond. On olemas võlgnevus ühiselamu ees. Alaealiste laste esindaja toetas avaldaja nõuet. Leidis, et XX ei tegele laste kasvatamisega, ei hoolitse nende eest ega tööta, toetusi ja pensioni kulutas alkoholi ostmiseks. Esindaja pööras tähelepanu asjaolule, et ema ei külastas lapsi lastekodus. Laste viibimise ajal lastekodus on tagatud nende heaolu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isiku seletused ja alaealiste laste esindaja ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes lapse huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse § 50 lg
8. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. Vastavalt lastekaitseseaduse § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 3 2-07-21286 Vastavalt perekonnaseaduse § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. Perekonnaseaduse § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Kohtu poolt on tuvastatud alkoholi kuritarvitamine XX poolt. Antud asjaolu on tõendatud alaealiste XX ja XX ütlustega, kohtule avalduse esitanud isiku avaldusega ja kohtuistungil antud ütlustega ning XX ütlustega. Asjaolu, et XX ei täitnud vanema kohustusi alaealiste laste ees on tõendamist leidnud XX kodukülastuse ajal antud ütlustega selle kohta, et mõnikord jäid lapsed koju üksi; avaldaja esindaja ütlustega selle kohta, et XX ei ole koos lastega ühiselamus elamise ajal taganud lastele toitlustamist; XX ja tema alaealiste laste elukohas puudub elekter, mis on tõendatud avaldaja ja XX kohtuistungil antud ütlustega. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, etXXjättis oma lapsi XX ja XX hoolitsuseta, millega rikkus põhiseaduse § 27 ja perekonnaseaduse § 50 lg 1 tulenevat vanema kohustust. Vanema kohustuse rikkumine toimus seega kohtu arvates alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ning seega ei ole tegemist mõjuva põhjusega kohustuse täitmata jätmiseks vastavalt perekonnaseaduse § 54 lg 1p
9. Vastavalt perekonnaseaduse § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus laste sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus lapsed asuvad. Kohus rahuldab avalduse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 24, § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, perekonnaseaduse § 50 lg 1, § 54 lg 1 p 1, lg 5, § 58, lastekaitseseaduse § 8, § 27 lg 1, § 32, § 39 ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadusitku § 410, § 436, § 442, § 452 lg 1, § 463 - § 466, § 632 lg 1, § 633 lg
10. Natalja Losevtsova Kohtunik 4