kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt anti põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 30 000 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osa- 2 liselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka üldtingimuste p 5.1.1. Hageja hoiatas 13.07.2006 kostjaid ülaltoodud alustest lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes
lg 2 tulenevalt kostjatele võimalust võla tasumiseks.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt Üldtingimuste p.-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3, käenduslepingu ning
§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1, 142, 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjatelt lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ning kahju hüvitist. Tagastamata krediidisumma 30 000 krooni kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata intress summas 3 974.59 krooni.
lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on lepingujärgseks viivise määraks 28.99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 08.08.2006 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 74.27 krooni. Täiendavat viivist arvestab hageja alates 09.08.2006 kuni 01.02.2007 (177 päeva eest) summas 4217.45 krooni. Kokku moodustab viivisnõue summas 4 291.72 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 6.3 järgi on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Üldtingimuste p-le 6.3 ja 5.3 ning käenduslepingu ja
lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg 1 ja 2 alusel taotleb hageja kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 6 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuluks on lepingu üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning käenduslepingu sätete alusel kostjatele väljastatud kirjade kulud – kokku 1 300 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, on esitatud nõue kahju hüvitamiseks leppetrahvi ületavas osas - 7 465.22 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisjärgsele järgnenud perioodi intressist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse rikkumise korral nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju hüvitamises on kokku lepitud lepingu põhitingimustes. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud. Intressi ehk planeeritud tulu summas 17 439.81 krooni saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks on kokkulepitud intressist maha arvatud lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks 3 muutunud tasumata intress (3 974.59 krooni), leppetrahv (6000 krooni). Lähtudes eelnevast arvestusest, nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt summas 7465.22 krooni. Lepingu kehtivuse ajal ega lepingu ülesütlemise järgselt ei ole kostjad ühtegi makset tasunud. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h. ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on piiratud summas 77 440 krooni ja esitatud nõue piirmäära ei ületa. TsMS § 165 lg 3 sätestab, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja palub hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista 53 031.53 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3974.59 krooni, viivis 4 291.72 krooni, leppetrahv 6 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu – 1300 krooni ning kahjuhüvitis 7 465.22 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud tasulised kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. II Kohtumenetluse käik Hagiavaldus võeti kohtumenetlusse 06.02.2007 ning väljastati kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja M H sai hagimaterjalid kätte 07.02.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsÜS § 69 lg 2 tulenevalt loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostjad hageja nõude asjaolusid ega nõude suurust kohtuistungil 07.11.2007 ei vaidlusta ja võtavad hagi õigeks; samuti võtavad õigeks asjaolu, et nad lepingujärgsel aadressil ei viibinud ning oma tegelikust asukohast hagejat ei teavitanud (TsÜS § 69 lg 2,4). 5 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 165 lg 3 tulenevalt leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostjate poolt solidaarselt. kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 435-436, 440 lg 1-2, 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14. detsembril 2007.a Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.