lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 11.01.2007.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega oli väljamõistetud D. B.elatis Na.F. kasuks laste R. B.(sünd.xxx.), V. B. (sünd. xxx.) ja A. B. (sündxxx.) ülalpidamiseks igakuiselt summas 1500 krooni iga lapsele kohta alates 16.10.2006.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.
lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või laste vajadused on muutunud võrreldes elatise määramise nõude menetlemisega. Elatise suurus sõltub laste vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 750 krooni kuus igale lapsele. Seega leiab kohus, et laste elatise vähendamine ei ole põhjendatud. Laste vanuse muutumisest ja vanusega seotud ülalpidamisekulude suurendavad. Hageja varalise seisund ka muutis. Kostja varalise seisund ei muutnud paremaks. Hageja leidis uut tööd ning ta selgitas, et see töö võimaldab teenida lisaraha. Lisaks ta käib vaguneid laadimas, töötab veel ehitustel. Ta maksab elatist täismääras, kustutab võlgnevust, kokku maksab elatist 5250 krooni igakuiselt, ostab mänguasju või mõni asju.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal ei ole teine laps.
lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on töövõimeline, saab töötada ning ülal pidada oma last. Hageja kinnitas kohtuistungil, et isegi 4500 krooni on vähe laste ülalpidamiseks. Seoses sellega on seadusliku alust elatise väljamõistmises kostjalt suuruses 1500 krooni iga lapse kohta. Kohus ei leidnud alust selle suurust vähendada. 11.01.2007.a. kohtuotsusega on 3 2-07-16900 väljamõistetud elatise suurus on vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (
Kohus leiab, et hageja elatise tasumiseks ebapiisav sissetulek ning laenukohustuste olemasolu ei ole põhjuseks tasumisele kuuluva elatise suuruse vähendamiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega puuduvad antud asjas perekonnaseaduse § 61 lg 5 ja 6 sätestatud elatise suurust mõjutavad põhjused. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on laps ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1875 krooni, 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus leiab, et laste vajadused on tõendatud hageja ning kostja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 750 krooni ei ole põhjendatud ja on seadusele vastukäiv. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad kostja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (
) § 49,§ 50 lg 1,2, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, 6; TsMS §§ 410, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1. 4 2-07-16900 Natalja Losevtsova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.