← Eesti

2-06-30616/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. november 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-06-30616 Tsiviilasi N A hagi A A vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N A Kostja A A Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
  2. oktoober 2007.a. Hageja N A Kostja A A RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada A A xxx ja N A xxx abielu, mis sõlmiti
  3. augustil 2000.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
  4. Pärast abielulahutust taastada kostja poolt enne abiellumist kantud perekonnanimi, milline on K. Välja mõista A A N A (pärast kohtuotsuse jõustumist N K ) kasuks lapse A A xxx ülalpidamiseks elatis summas 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni kuus alates 23.10.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.10.2020.a. Elatise väljamõistmise osas kulub otsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on Hageja nõue ja põhjendus 23.10.2006.a esitas N A kohtule hagi A A vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli sõlmitud 11.08.2000.a. Abielust on pooltel 21.01.2002.a sündinud tütar A A. Kooselu kostjaga lõppes 4 aastat tagasi, kohe pärast tütre sündi. Pooled omavahel ei suhtle. Hageja leiab, et abielusuhteid kostjaga ei ole võimalik taastada ning palub lahutada abielu. Alaealine tütar elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja kasvatab last ise oma vanemate abiga. Lapse ülalpidamiseks kulutab hageja umbes 3000 krooni kuus. Kostja ei tunne huvi lapse vastu, ei püüagi lapsega suhelda ning ka laps ei tunne oma isa. Hageja töötab AS ABB monteerija õpilasena. Õppimise ajal on tema kuupalk 2500 krooni. Asutuse juhtkond lubab talle pärast koolituse lõppemist perspektiivset palka. PKS § 61 lg 1, 4 ja 70 lg 2 alusel palub hageja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks seadusega ettenähtud miinimumsummas, millele lisada tulumaksu, alates oktoobrist 2005.a ning jätta laps ema juurde elama. Kostja hagiavaldusele kirjalikult ei vastanud. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jääb hagiavalduse juurde. Palub lahutada tema ja kostja vahel sõlmitud abielu. Perekonnanimeks soovib jätta K. Palub välja mõista kostjalt A A ülalpidamiseks elatise summas 1850 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest kohtule, s.o 23.10.2006.a. Kostja on hageja nõudega nõus. Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja soovib oma abielueelset perekonnanime taastada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2007.a on 1800 krooni kuus. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise summas 1850 krooni kuus alates hagi esitamise päevast. Kostja on nõus elatist maksma nimetatud suuruses. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse A A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1850 krooni alates 23.10.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud perekonnaseaduse § 29 alusel ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1, 468 lg
  5. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.