lg 1 sätestab, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sünnitunnistusega nr CL xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et S Š on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on J Š. Sünd on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx, kanne nr xxxx. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et S Š põlvneb temast. Kohtuistungil leidis tõendamist kostja omaksvõtuga, et kostja on S Š bioloogiline isa.
Seega on kostja, kui lapse S isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1800.- kr kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. Perekonnaseadus sätestab, et üks vanem on kohustatud tasuma lapse ülalpidamiseks 1800.- kr. Seega ei pea hageja tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Kostja ei tõendanud kohtuistungil, et tal puudub võimalus tasuda elatist lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Kohtuistungi toimumise ajal oli tal töösuhe OÜ-ga Doka Eesti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.