← Eesti

2-98-8/4

2-98-8 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult

  1. november 2006 kell 15:00, Tallinn teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-98-8 Tsiviilasi xxx hagi aiandusühistu xxx vastu materiaalse ja moraalse kahju nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liina Naaber (advokaadibüroo Lepik&Luhaäär, asukoht Dunkri 7 Tallinn); kostja aiandusühistu xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); kostja lepinguline esindaja Avo Kirsipuu; kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Veso (advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Ko, asukoht Ahtri 6a Tallinn). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  2. oktoober 2006 Istungil osalenud isikud hageja xxx; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liina Naaber; kostja lepingulised esindajad Avo Kirsipuu ja vandeadvokaadi abi Indrek Veso. RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused 1 2-98-8
  3. Hageja on hagiavalduse tervikteksti esitanud 17.05.2006 (III kg, tl 127-133). 14.09.2006 toimunud kohtuistungil on hageja varasematest nõuetest loobunud (IV kd, tl 22). Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja aiandusühistu xxx (edaspidi AÜ xxx) nõudma 1992.a hagejalt ebaõigete maksete teostamist. Väljakujunenult tasuti aiandusühistu osamaks ja tasu elektri eest suve alguses. 1992.a suve alguses tasus hageja kostjale kokku 244 rubla ja 20 kopikat. Hagejale teatati, et tal on võimalik tasuda kahe aasta eest korraga, s.t 1992.a ja 1993.a eest. Seetõttu tasus hageja 244 rubla ja 20 kopikat, teades, et tegemist on tasuga 1992.a ja 1993.a eest. 1992.a suvel nõudis kostja täiendavate summade tasumist. AÜ Lembitu 06.09.1992 üldkoosoleku protokolli kohaselt määrati ekspluatatsioonimaksuks kokku 88 krooni. Samas on kostja kunagine seaduslik esindaja Paul Kaasik Tallinna Ringkonnakohtule 21.12.1995 tsiviilasjas nr 2-775/95 edastatud kirjas selgitanud, et 87 krooni ei ole nõutud, vajalik oli tasuda ainult 30 krooni. Tunnistaja xxx on tsiviilasjas nr 2-775/95 andnud ütlusi, et nad tulid ja ütlesid, et nemad on nüüd eravaldajad ja nad küsisid raha 30 krooni, küsisid veel raha mingisuguste lennukite ehitamiseks. Kuna tsiviilasi nr 2-775/95 on käesoleva tsiviilasja juurde võetud, siis palub hageja asendada tunnistaja ülekuulamine tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kuna xxx ei ole enam elus. Hageja leiab, et eeltoodud asjaolud ei andnud hagejale üheselt teada, milliseid summasid ta maksma peab ja mille eest summad on maksutud. Hageja leiab, et kohtule esitatud kostja juhatuse ja üldkoosoleku otsustest peaks nähtuma summade määramine. Samas on hageja seisukohal, et eelnimetatud protokollid ja nende lisaks olevad nimekirjad ei ole nõuetekohaselt koostatud. Hageja ei olnud nõus tasuma alusetult nõutud summasid ning kostja ei olnud nõus temalt vastu võtma raha elektrienergia eest, mida hageja üritas kostjale korduvalt pakkuda. Seetõttu tasus hageja elektrienergia eest otse Eesti Energiale. Nimetatud summa laekus kostja laekumiskontole ja seega ei olnud hagejal elektrienergia eest võlgnevust. 26.06.1994 kostja üldkoosoleku otsusega arvati hageja AÜ-st xxx välja, kuna väidetavalt ei täitnud hageja aiandusühistu liikme kohustusi, samas on hageja esitanud dokumentaalseid tõendeid ja selgitanud, et hageja täitis oma seaduslikke kohustusi kostja ees ja hageja väljaarvamiseks ei olnud alust. Kostjal ei olnud ühistuseaduse ja kostja põhikirja alusel võimalik hagejat ühistu liikmete hulgast välja arvata, kuna selline võimalus eelnimetatud aktides puudub. Aiandusühistu põhikirja punkti 11 kohaselt arvatakse liige ühistust välja isiku surma või likvideerimise tõttu või kaasomandil rajanevas ühistutegevuses osalemisest loobumisel tema avalduse alusel. Eeltoodud alust ei esine. Kostja ei ole üldkoosoleku otsuse ärakirja hagejale saatnud ega ole ka tagastanud hagejale osamaksu, nagu sätestab ühistuseaduse § 31 lg
  4. Hageja leiab, et tegemist on tühise otsusega. Hageja sai eelnimetatud otsusest teada alles 1996.a jaanuaris tsiviilasja 2-775/95 raames. 1994.a lülitas kostja hagejalt elektri välja ning alates 1995.a ei vastustanud ta hagejat enam veega. AÜ xxx üldkoosoleku 02.07.1995 otsusega jäeti hageja avaldus, milles ta palus jätkata tema varustamist elektri ja veega, rahuldamata. Hageja püüdis jõuda pooli rahuldava lahenduseni ja saatis kostjale 3 kirja. Elektriga varustamine taastati alles 2003.a augustis ja veega varustamine teataval määral 2005.a. 26.07.1998 kinnitas AÜ xxx üldkoosolek AÜ xxx varade nimekirja, mille hulka kuulus ka hageja krunt. Hagejal on alust arvata, et antud koosolekul ei viibinud kohal vajalikku kvoorumit. Hageja on kostja tegevuse tulemusel pidanud kannatama pideva stressi ja 2 2-98-8 hingeliste vaevuste all, pidevas hirmus, et tal ei ole võimalik oma maja kasutada ja tema maja alune maa erastatakse kostja poolt. Kostja eelkirjeldatud tegevus on tekitanud hagejale materiaalse kahju. Tulenevalt asjaolust, et kostja lõpetas hageja varustamise elektrienergiaga ning ei varustanud hagejat mitmete aastate jooksul elektrienergiaga ja veega, olenemata hageja püüdlustest probleemi lahendada, vähendas oluliselt hageja võimalust oma suvilat kasutada. Kostja selline käitumine on hagejale tekitanud materiaalset kahju. 1996.a hukkusid hageja maasikataimed ning roosiistikud. Istikud hukkusid, kuna tavapäraselt pidi kastmiseks vett tassima kaugelt, kuid hageja haigestus sellel suvel ja selle tulemusena ei olnud tal võimalik vett tassida, elektripumpa ei olnud hagejal võimalik kasutada, sest kostja tegevuse tulemusena oli elekter välja lülitatud. Seega tekkis hagejal kahju 552 krooni. Hagejal ei olnud kostja tegevuse tulemusel võimalik kasutada muruniidukit, kuna see töötas elektriga. Seega oli hageja sunnitud palkama inimese, kes niidaks muru. Aastatel 1995-1999 niitis muru xxx, kellele hageja maksis 100 krooni ühe korra niitmise eest. Aasta jooksul oli muru vaja niita 2 korda, v.a 1996.a kui hageja haige oli, siis niideti 1 kord. Seega maksis hageja xxx kokku 900 krooni. 2000 – 2002.a niitis muru xxx, kellele hageja maksis 200 krooni ühe korra eest ja kuna niitmine toimus niidukiga, siis oli vajalik 3 korda aastas muru niita, seega maksis hageja kokku 1 800 krooni. Kokku maksis hageja 2 700 krooni. Hageja oli sunnitud oma tütrele hooldaja palkama, kuna tütrel ei olnud tulenevalt oma haigusest võimalik suvilas viibida, sest seal ei olnud elektrit ja võimalust kasutada vett, samuti ei olnud võimalik tütart üksinda jätta, kuna tütar vajas pidevalt hoolt. Selle tõttu oli hageja sunnitud edasi tagasi sõitma ja lisaks sellele ka hooldaja palkama. Juhul, kui suvilas oleks olnud elekter, siis oleks hageja ja tema tütar saanud seal viibida koos, mitte ei oleks hageja pidanud sõitma pidevalt Tallinna ja suvila vahet. Sellel ajal kui hageja viibis suvilas, hooldas hooldaja tütart Tallinnas ning vahepeal abistas hooldaja ka hagejat tööde tegemisel suvilas, kui hageja viibis ise tütre juures Tallinnas. Kokku tasus hageja hooldajale 9 000 krooni. Kuna hagejal ei olnud võimalik elektri puudumisel pikemalt suvilas viibida, siis kandis hageja transpordikulusid. Elektrit oli vaja kodumasinate kasutamise jaoks ja valgustuseks, samuti puudus joogivesi, seetõttu ei olnud hagejal võimalik suvilas pikemalt viibida. Hageja on kandnud kostja ebaseadusliku tegevuse tulemusena transpordikulusid kokku 4 853 krooni. Hagejal ei olnud mitmel aastal võimalik oma suvilat välja üürida. Tuba üürisid tema käest hr xxx ja pr xxx. Tulenevalt asjaolust, et hageja suvila on suur – kaks tuba, köök ja veranda – oli võimalik välja üürida üks tuba ning samaaegselt ise suvilas viibida. Sellist praktikat oli hageja varem ka rakendanud. xxx tegi hagejale ka vastava ettepaneku, kuid tulenevalt asjaolust, et suvilas ei olnud elektrit, siis ei olnud see võimalik. Hageja hindab, et tal jäi saamata tulu 36 000 krooni. Hageja tervis on kostja tegevuse tulemusena halvenenud. Hageja on esitanud tõendina perearst xxx tõendi, milles perearst on leidnud, et stress ja närvipinge võivad hageja haigusi soodustada ning samuti süvendada. Pidevad probleemid kostjaga, kostja soovimatus situatsiooni lahendada, kostjast tulenevatel asjaoludel võimatus oma suvilat kasutada on tekitanud hagejas hulgaliselt stressi ja närvipinget, mille tulemusel hageja on olnud sunnitud tegema ulatuslikke kulutusi ravimitele. Hageja vanus ei ole antud perearsti tõendi kohaselt olnud haigusi süvendav ega tekitav – tegemist on olnud stressiga. Hageja ravimitele tehtud kulutused on 74 301.50 krooni. Hageja on seisukohal, et nimetatud summa moodustab hageja poolt ravimitele tehtud kulutused, mis on tehtud tulenevalt kostja tegevusest. Hageja on sunnitud kostja tegevusest tulenevalt tegema kulutusi tähtkirjade saatmisele kokku 83 krooni, arhiivi väljavõtete saamiseks 345 krooni ja koopiate tegemiseks 700 krooni. Nimetatud kulutused on tehtud selleks, et välja selgitada kostja ebaseaduslikku käitumist. Kokku on hageja materiaalne kahju 128 534 krooni. 3 2-98-8 Lisaks materiaalsele kahjule on kostja hagejale tekitanud moraalset kahju. Hagejale on kostja tegevusega tekkinud moraalne (mittevaraline) kahju. Hageja on moraalse kahju suurust hinnanud elektri väljalülitamisest ja elektriga ning veega mittevarustamisest tulenevalt 200 000 krooni suuruseks ja AÜ xxx liikmete hulgast ebaseaduslikult välja arvamisest, s.t tühise otsuse tegemisest ja selle tagajärgedest tulenevalt 200 000 krooni. Nimetatud summade põhjuseks on kostja ebaseadusliku tegevuse pikaajalisus, millest tulenevalt oli hageja elukvaliteet langenud juba alates 1994.a ning hagejal ei olnud võimalik elada oma suvilas inimväärset elu kuni 2005.a, millal taastati lõpuks ka veevarustus. Elektrivarustus taastati 2003.a. Hagejale ei olnud võimalik nautida rahulikku ja probleemidevaba elu, selle asemel oli ta sunnitud pidevalt sõitma Tallinna ja suvila vahel ning taluma sellest tulenevaid emotsionaalseid pingeid. Hagejal oleks elektrienergia olemasolu korral tagatud elukvaliteet ning mugavus, mida kostja oma tegevusega vähendas, tekitades sellega seonduvalt hagejale moraalset kahju. Hageja on kostja tegevuse tulemusena pidanud kannatama pideva stressi ja hingeliste vaevuste all, pidevas hirmus, et ta oma majast alusetult välja visatakse ja maja kostja poolt maha müüakse ning sellise tegevuse tulemusena on hagejal tekkinud moraalne kahju. Kostja poolt ebaseadusliku otsuse tegemine viis selleni, et hagejal ei olnud kindlustunnet oma omandi, s.t suvila osas. Igal isikul on õigus inimväärsele ja mugavale elule ning õigus kasutada talle seadusest tulenevaid õigusi. Kuigi hageja püüdis situatsiooni muuta ning leida kostjaga rahumeelset lahendust, ei ole kostja sellest huvitatud olnud, vaid on muutnud hageja elu raskeks ja emotsionaalselt kurnavaks. Hageja palvetele, sõlmida temaga nõutavaid lepinguid ja tagada talle tema õigused, ei ole kostja positiivselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et talle tekitatud moraalse kahju hindamine eelnimetatud suurustes on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada moraalse ja materiaalse kahju nõuded ja jätta kohtukulud kostja kanda. II Kostja vastuväited
  5. Kostja leiab, et 09.10.1992 kuni 01.02.2002 kehtinud ühistuseaduse kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistuseadusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osamaksu. Seetõttu oli hageja kohustatud täitma AÜ xxx üldkoosoleku juhatuse otsuseid. Juhul kui hageja oleks leidnud, et kostja juhtorganite otsused on tühised või seaduse ja põhikirjaga vastuolus, oleks hagejal olnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigus otsuseid vaidlustada. Hageja ei ole vaidlustanud käesolevas asjas juhtorganite otsuseid. Seega kehtivad vaidlustamata otsused, millede alusel on määratud ühistu liikmete aastamaks ja muud tasud ühistu tegevuse korraldamisel, tänaseni. Osamaksu tasumine on vajalik ühistu liikmetele teenuste osutamiseks ning ühistu vara valitsemiseks, millest hageja ei ole osa võtnud juba 1992.a alates. Seega on teised ühistu liikmed olnud kohustatud tasuma rohkem osamaksu ühistu korrashoiu tagamiseks, milliseid hüvesid on tarbinud ka hageja. Kostja leiab, et kuigi hageja on viidanud, et käesolevas asjas käsitletud üldkoosoleku otsused ei vasta protokollile esitatavatele nõuetele, ei mõjuta need väidetavad vormilised puudused otsuse kehtivust. Ühistuseaduse § 42 lg 1 sätestas protokolli kohta vaid seda, et üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kui protokollis on tuvastatud, et kvoorum on olemas otsuste vastuvõtmiseks, siis on vaidlusalused otsused seaduslikud ja kehtivad. 4 2-98-8 Hageja on leidnud, et segane ja alusetu on kostja nõue ühistu liikmetel tasuda lennukiga mõõdistamise eest, mis oli eeltingimuseks suvilate erastamisel. Hageja nimetatud tasu ei maksnud, kuna pidas seda mittevajalikuks. Alates 1992.a on hageja jätnud tasumata ka kõik kohustuslikud ühistu aastamaksud, mis on vajalikud liikmete ühiste eesmärkide saavutamiseks ja üldkasutatavate alade korrashoiuks ja parenduseks. Kostja vastuväide hageja seisukohale, et kostja keeldus hagejale kuuluvat maad erastamast. Kui ühistu otsuste ja tegevuse tulemusena 1992.a jõudis kätte aeg ja võimalus erastada liikmete kasutuses olevad suvilad ja krundid, siis hageja keeldus koos teiste liikmetega oma maad erastamast. AÜ xxx esimees käis 22.08.1992 hageja juures AÜ xxx erastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr
  6. Akti eesmärgiks oli üle anda ühiselt kooperatiivi poolt erastatud ja hageja kasutuses olev vara. Hageja keeldus ühistu teiste liikmetega ühiselt tema poolt vallatavat vara erastamast. Kostja juhatuse liikmele xxx ütles hageja akti allakirjutamisest keeldumisel, et ta ajab ise oma asjad korda. Kuna hageja pikkade aastate vältel midagi ei teinud, et tema vara saaks erastatud, siis bilansiliselt, kuni hageja jõuab erastamistoiminguteni, kanti krunt 31 AÜ xxx varade hulka. Tänaseks on kostja krundi nr 31 erastanud ja kostja ei ole talle mingeid takistusi teinud. Kostja leiab, et hageja on alusetult keeldunud ühistule tasu maksmast. Poolte vahel on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.1996 lahend elektri sisselülitamise ja 3 000 krooni suuruse moraalse kahju nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta läks tülli kooperatiivi esimehega, kuna leidis, et too taotles temalt alusetute summade tasumist. Ringkonnakohus on leidnud, et õigus nõuda ühistu ja tarbitud elektri eest tasumist oli vastavuses ühistu põhikirja punktidega 8 ja
  7. Ühistu põhikirja punkti 10 kohaselt, kui ühistu liige ei ole tasunud makseid, on ühistu juhatusel õigus tõkestada ühistu liikmel vastavate hüvede tarbimine. Asjaolu, et hageja tasus ühistule valikuliselt makse, on tõendatud hageja enda ütlustega ja jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-775/
  8. Samuti on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et kostjal oli õigus nõuda vaidlusaluste maksete tegemist ning kostja keeldus alusetult maksete tegemisest. Riigikogu Õiguskomisjon on 01.12.1997 vastanud hagejale, et elektri väljalülitamine kostja poolt oli seaduslik. Kostja seisukohta hageja materiaalse kahju nõude osas. Kostja leiab, et hageja põhjustas oma tegevuse tulemusena enda krundi elektrivarustuse katkestamise kostja poolt. Oma tegevusega põhjustas hageja oma väidetavate roosiistikute hukkumise väidetava veepuuduse tõttu. Kostja märgib, et hagejal oli võimalus kasutada ühistu ühist puurkaevu oma vee vajaduste rahuldamiseks. Hageja väidete kohaselt pidi ta palkama inimesed, kes niidaks temal muru, kuna tal ei olnud võimalik kasutada elektrimuruniitjat. Kuna elektri väljalülitamine oli põhjustatud hageja enda poolt, siis ei ole põhjendatud hageja väidetav kulu muru niitmisele. Hageja väide, et kostja tegevuse tulemusena pidi ta palkama tütrele hooldaja, on ilmne liialdus. Hageja väitis, et ei saanud ise oma tütart hooldada, kuna pidi suvilas käima. Kostja leiab, et sarnases olukorras mõistlik isik, ei palkaks hooldajat haige perekonnaliikme hooldamiseks ettekäändel, et hagejal oli vaja suvilas puhkamas käia. Hageja põhjustas ise sellise olukorra, kus ta ei saanud haige tütrega koos suvilas viibida. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hageja poolt tütre hooldustasude nõudmine on alusetu. Hageja on esitanud bussipiletid, mille alusel ta üritab nõuda transpordi kulutuste korvamist kostja poolt, kuna ilma elektrita ei olnud võimalik pikemalt suvilas viibida. Kostja ei näe põhjuslikku seost elektri puudumisel ja transpordikulutustel. Hageja oleks saanud joogivett võtta ühistu kaevust ja valgusevajaduse oleks saanud korvata küünalde ja patareidel töötavate valgusallikatega. 5 2-98-8 Hageja väide võimaliku üüritulu saamata jäämises on abstraktne ja arusaamatu. Seda eriti osas, et millise perioodi peale jaotub väidetav 36 000 kroonine kahju/saamata jäänud tulu. Kostja leiab, et 36 000 kroonine üüritulu on suur summa ja kostja ei kujuta ette, kuidas seda niivõrd väikese üüripinna eest saadakse, arvestades, et üürileandja kasutab sama majapidamist. Harjumaa Hooneinfo AS-i poolt väljastatud AÜ xxx krunt 31 ruumide ekspluatatsiooni plaanist nähtub, et kogu ruumide netopind on 40,9 m2, millest üks tuba oli suurusega 19,5 m2 ja teine tuba 9,9 m
  9. Hageja materiaalse kahju nõue ravimite osas. Kostja leiab, et hageja on 77 aastane ning ravimid, mille kohta hageja on esitanud tõendid, tarvitatakse väga tihti kõrges vanuses isikute poolt. Enamus ravimeid on kas üldtervise toonust tõstvad või konkreetse haiguse raviks. Kostja leiab, et hageja poolt näidatud ravimitest näiteks Ciprinol’i manustatakse neerupuudulikkuse korral. Zocor Forte on südame isheemiatõve vastane ravim. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas kostja väidetava tegevuse tulemusena on hagejal tekkinud südame isheemiatõbi ja neerupuudulikkus. Perearst xxx on 30.01.2002 andnud Harju Maakohtule tõendi, mille kohaselt hageja on Tõnismäe Polikliiniku järelevalve all alates 1972.a, põhjusel, et põeb südame isheemiatõbe, stenokardiat, kõrgvererõhu tõbe ja depressiooni. Tõendist selgub, et hagejal on alates 1992.a probleeme südameveresoonkonna haigustega ja depressiooniga, millest järeldub, et hagejal on 20.a varem avaldunud sümptomid, mille põhjustamises ta alates 1992.a kostjat süüdistab. Kostja märgib, et hageja ei ole ravimitele tehtud kulutuste suuruse arvutamisel arvesse võtnud inflatsiooni ja ravimite maksumust 90ndatel aastatel. Kostja ei usu, et paracetamol või mõni muu ravim oleks 1994.a maksnud sama palju kui käesoleval ajal. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on hagejale korduvalt hüvitanud kulutusi ravimitele. Seega leiab kostja, et hageja soovib alusetult rikastuda, kuna talle on juba osaliselt hüvitatud ravimikulutused. Kostja leiab, et hageja ravimikulutuste nõue on alusetu, kuna tõendamata on kostja süüline tegevus kostja tervise väidetava halvenemisega ja kantud ravimite kulutustega. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tema poolt algatatud kohtumenetluse käigus kantud kirja saatmise ja koopiate kulutused on põhjendamatud. Hageja on esitanud tõendeid ka kontoritarvete osas. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on kontoritarbed ja nii suures mahus tellitud koopiateenused seotud antud kohtuvaidlusega, arvestades, et hageja on kogu aeg kasutanud riigi poolt makstud professionaalset õigusabiteenust. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud esitatud kulutuste otsest seotust antud kohtuvaidlusega. Kostja leiab, et II kd, tl 4478 esitatud kuludokumente tuleb käsitleda hagimenetluse kuludena, mille kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kostja leiab, et hageja moraalse kahju nõue on alusetu. Kostja leiab, et jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja ise põhjustas AÜ xxx krundi nr 31 elektritarbimise katkestamise. Kuna hageja põhjendab moraalse kahju nõuet just elektrienergia katkestamisega, siis leiab kostja, et ta ei vastuta väidetava moraalse kahju eest. Kostja palub hagi rahuldamata jätta ja kohtukulud hageja kanda jätta. III Kohtuistung
  10. 02.11.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi rahuldamata jätta. IV Kohtu põhjendused
  11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 6 2-98-8 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
  12. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  13. Hageja on oma nõuded esitanud hagiavalduse terviktekstis 17.05.2006 (III kg, tl 127-133). 14.09.2006 toimunud kohtuistungil on hageja varasematest nõuetest loobunud (IV kd, tl 22). Hageja palub AÜ-lt Lembitu välja nõuda temale tekitatud materiaalne kahju 96 418 krooni ja moraalne kahju 400 000 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  14. Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja AÜ xxx hagejalt 1992.a nõudma ebaõigete maksete teostamist. Varem väljakujunenult tasuti aiandusühistu osamaks ja tasu elektri eest suve alguses. 1992.a suve alguses tasus hageja kostjale kokku 244 rubla ja 20 kopikat. Hagejale teatati, et tal on võimalik tasuda kahe aasta eest korraga, s.t 1992.a ja 1993.a eest. Seetõttu tasus hageja 244 rubla ja 20 kopikat, teades, et tegemist on tasuga 1992.a ja 1993.a eest. 1992.a suvel nõudis kostja täiendavate summade tasumist. AÜ Lembitu 06.09.1992 üldkoosoleku protokolli kohaselt määrati ekspluatatsioonimaksuks kokku 88 krooni. Hageja ei olnud nõus tasuma alusetult nõutud summasid ning kostja ei olnud nõus temalt vastu võtma raha elektrienergia eest, mida hageja üritas kostjale korduvalt pakkuda. Seetõttu tasus hageja elektrienergia eest otse Eesti Energiale. Nimetatud summa laekus kostja laekumiskontole ja seega ei olnud hagejal elektrienergia eest võlgnevust. 1994.a lülitas kostja hagejalt elektri välja ning alates 1995.a ei vastustanud ta hagejat enam veega. AÜ xxx üldkoosoleku 02.07.1995 otsusega jäeti hageja avaldus, milles ta palus jätkata tema varustamist elektri ja veega, rahuldamata. Hageja püüdis jõuda pooli rahuldava lahenduseni ja saatis kostjale 3 kirja. Elektriga varustamine taastati alles 2003.a augustis ja veega varustamine teataval määral 2005.a.
  15. Hageja on 14.08.1995 esitanud Harju Maakohtule hagi AÜ xxx esimees Paul Kaasiku vastu moraalse ja materiaalse kahju nõudes, tulenevalt asjaolust, et P. Kaasik lülitas 1994.a septembris hagejale kuuluvas suvilas välja elektri (tsiviilasi 2-775/95). Harju Maakohtu 27.11.1995 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.1996 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 29.04.
  16. Harju Maakohtu otsusega on tuvastatud, et hageja ei ole alates 1992.a tasunud makse ühistule. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.1996 otsusega on kohus leidnud, et tulenevalt AÜ Lembitu põhikirja p 10 ja elektrienergia tarbimise eeskirja p 7.3, oli elektriga varustajal õigus katkestada elektrienergia andmine tarbijale tarbitud elektrienergia eest mittetasumisel. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on leitud, et raha tasumise ettepaneku tegemine möödaminnes, bussipeatuses, ei saa lugeda reaalseks asjaoluks, väitmaks, et ühistu keeldus elektriraha vastu võtmast või et hageja sellega oma võlgnevuse hüvitas või püüdis hüvitada. Hageja on pöördunud Riigikogu Õiguskomisjoni poole probleemile lahenduse leidmiseks ja vastuseks tema järelpärimisele on vastatud, et elektri väljalülitamine oli tingitud elektri eest tasumisel tekkinud võlast. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb, et hageja oli teadlik asjaolust, et tema poolt elektri eest tasumata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus kostja kasutas oma põhikirja punktist 10 (II kd, tl 195) tulenevat õigust ja hageja poolt maksete tasumata jätmise tõttu tõkestas eelnimetatud hüve tarbimise. 7 2-98-8
  17. Hageja on hagiavalduses väitnud, et 1992.a suve alguses tasus hageja kostjale kokku 244 rubla ja 20 kopikat. Hagejale teatati, et tal on võimalik tasuda kahe aasta eest korraga, s.t 1992.a ja 1993.a eest. Seetõttu tasus hageja 244 rubla ja 20 kopikat, teades, et tegemist on tasuga 1992.a ja 1993.a eest. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on osaliselt tõendamata. Hageja on esitanud kohtule tõendina kviitungid 206.70 rubla ja 37.50 rubla tasumise kohta (I kd, tl 170, 171). Nimetatud kviitungite kohaselt on hageja tasunud 37.50 rubla telefoni, prügiveo ja teenustasu eest ning 206.70 rubla kindlustuse, üldelektri, elektri ja osamaksu eest. Nimetatud kviitungitelt ei nähtu, et eelnimetatud teenuste eest oleks hageja maksnud kahe aasta, s.o 1992.a ja 1993.a eest. Kohus leiab, et asjaolu, et teenuste hinnad olid varasemast kõrgemad, oli 1990-ndate aastate alguses tavapärane seoses üleüldise hinnatõusuga ja nimetatust võis ka tuleneda varasemast kõrgemate teenuste maksumus. Viimatinimetatut peab kohus üldteada asjaoluks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja oleks tasunud teenuste, s.h elektri eest 1993.a eest.
  18. Hageja on väitnud, et tasus elektri eest 1994.a ja 1995.a eest otse Eesti Energia arvele, millest tulenevalt oleks kostja pidanud seda arvestama. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud arvestama Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-775/95 tuvastatud asjaolusid. Samas tsiviilasjas on Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse selgitanud hagejale, et hageja peaks tasuma tarbitud energia eest ühistule ja kui ta vaidlustab nõutava summa suurust, peaks ta pöörduma ühistu organite poole vastava avaldusega või vaidluse korral kohtu poole. Käesolevas tsiviilasjas on kostja 23.03.2000 istungil esitanud teatise, milles palub Eesti Energiale tasutud maksed hagejal isiklikult tagasi nõuda ja 10.04.2001 istungil on kostja esindaja selgitanud, et nad on pöördunud Eesti Energia poole, järelpärimisega, et millal on neile raha üle kantud, kuid vastust nad saanud ei ole (I kd, tl 141 pöördel). Eesti Energia on 28.04.2000 kirjaga tõendanud, et hageja on tasunud kostja arvele elektri tarbimise eest 1994.a ja 1995.a eest 33.40 krooni ja 21 krooni (tl 121). Kohus leiab, et kostja õigus nõuda ühistu ja tarbitud elektri eest tasumist oli vastavuses ühistu põhikirja punktidega 8 ja
  19. Tulenevalt vaidluse ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TSK) § 173 lg 1 tuli kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Nimetatud kohustust hageja ei täitnud. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-775/95 on hageja tähelepanu juhitud asjaolule, et tal tuleb kohustus täita kostjale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tasus 1994.a ja 1995.a elektrienergia eest kolmandale isikule ja kuni
  20. aastani ei olnud kostjal andmed hageja poolt tasutud elektrienergia eest, siis oli kostja poolt hageja elektrienergiaga varustamise lõpetamine põhjendatud, kuna kostjal puudus ülevaade hageja poolt elektrienergia eest tasutud summade laekumisest kostja arvele.
  21. Hageja on väitnud, et on 09.09.1996 posti teel saatnud kostja raamatupidaja-kassiiri Liidia Raudkella nimele tasu elektrienergia eest summas 14.17 krooni ja nimetatud raha on talle tagastatud pärast postikulude mahaarvestamist summas 12.70 (I kd, tl 154, 168). Kohus leiab, et kuna postisaadetis on hagejale tagastatud, siis ei ole nimetatud rahasumma kostjani jõudnud ja seega ei saa järeldada, et hageja on elektrienergia eest tasunud. Hageja on esitanud kohtule Harjumaa postkontori 28.10.1996 teatise, mille kohaselt on 23.10.1996 makstud L. Raudkellale välja 14.70 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, millise teenuse eest ta nimetatud rahasumma tasus ja arvestades asjaolu, et vastavalt kostja esitatud võlgnevuse arvestustele (I kd, tl 54, 116) oli hagejal võlgnevused alates 1992.a, siis ei pidanud kostja raamatupidaja-kassiir nimetatud summat arvestama elektrienergia eest tasutud summana. Samuti leiab kohus, et teenuste eest maksete saatmist kostja töötajale ei saa pidada maksete tasumiseks kostjale. 8 2-98-8
  22. Hageja on esitanud kohtule kostja vastuse tsiviilasjas nr 2-775/95 (III kd, tl 79), mille kohaselt on hageja poolt väljamärgitud voolumõõtja näiduks 1992.a märtsi seisuga 10184 kw, kostja 25.01.2001 kirja kohaselt (I kd, tl 116) on hageja tasunud elektri eest näiduni
  23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagejal oli võlgnevus kostja ees alates 1992.a, ta tasus elektrienergia eest kolmandale isikule või tegi makseid kostja töötajatele ilma vastaval selgituseta, siis oli kostja tegevus hagejale elektrienergia varustamisega lõpetamisel põhjendatud.
  24. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja keeldus raha vastu võtmast, on paljasõnaline väide. Hageja on esitanud kviitungid 1992.a maksete tasumise kohta, millest nähtub, et tal võimaldati raha maksta kostja kassasse ning tõendatud ei ole, et hiljem ei võimaldatud hagejal kostja kassasse raha maksta. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses hagejale selgitanud, et raha tasumise ettepaneku tegemine möödaminnes, bussipeatuses, ei saa lugeda reaalseks asjaoluks, väitmaks, et ühistu keeldus elektriraha vastu võtmast või et hageja sellega oma võlgnevuse hüvitas või püüdis hüvitada. Kohus on samal seisukohal. Samuti leiab kohus, et ka kostja töötajale rahakaardiga raha saatmist ei saa lugeda arvete tasumiseks. Seega oleks pidanud hageja tasuma maksete eest kostja raamatupidamises või kassas ja kuna ei ole tõendatud, et raha vastuvõtmisest keelduti siis leiab kohus, et kostja poolt raha vastu võtmata jätmine ei ole tõendatud. Järelikult ei olnud põhjendatud hageja poolt kostjale raha pakkumine bussipeatuses või raha saatmine rahakaardiga kostja töötajale.
  25. Käesolevas tsiviilasjas on hageja leidnud, et kostja ei ole teda alates 1995.a varustanud veega. Samas on hageja tsiviilasjas nr 2-775/95 16.11.1995 toimunud kohtuistungil (nimetatud tsiviilasja tl 59 pöördel ja 60) andnud seletusi: „nõudsin, et nad (ühistu) lülitaksid välja veeandmise, kuna mul on olemas kaev“ ning „ütlesin, et vett ma ei vaja ja selle eest ma ei maksa“. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole vee tarbimise eest maksnud. Kohtuistungitel on hageja seletanud, et tal oli võimalus kasutada ühistu kaevu, nimetatut on kinnitanud ka kostja (IV kd, tl 179). AÜ xxx põhikirja punkt 10 (II kd, tl 195) sätestab, et juhul kui ühistu liige ei ole tasunud makseid ühise tegevuse kulude katteks 3 kuu vältel või kahjustab ühises omanduses olevat vara või rikub vara kasutamisest saadavate hüvede tarbimise eeskirju, on ühistu juhatusel õigus tõkestada ühistu liikmel eelnimetatud hüvede tarbimine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hageja veega varustamise lõpetamine ei ole olnud ebaseaduslik tegevus, hageja on ise tunnistanud, et ei soovinud vee eest tasuda ja on nõudnud veevarustuse teenus lõpetamist. Kohus leiab, et hageja nõuded kahju hüvitamiseks, mis tulenevad kostja poolt hageja veega varustamata jätmisest, on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  26. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna tõendatud on hageja poolt aastate vältel maksete tasumata jätmine, siis on põhjendatud kostja väited, et teised ühistu liikmed olnud kohustatud tasuma rohkem osamaksu ühistu korrashoiu tagamiseks, kuigi neid hüvesid on tarbinud ka hageja. Kohus leiab, et hageja peab ühistusse kuuludes arvestama ühiselu reeglitega ja täitma ka omapoolseid kohustusi.
  27. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja materiaalsed nõuded, mis tulenevad kostja ebaseaduslikust hageja elektrienergiaga varustamise lõpetamisest ja hageja elektrienergiaga ja veega varustamata jätmisest, millest hagejale tekkis alljärgnev kahju: maasikataimede ja roosiistikute hukkumisest summas 552 krooni, elektrilise muruniiduki kasutamise võimaluse puudumisest summas 2 700 krooni, tütrele hooldaja palkamisest summas 9 000 krooni, transpordikuludest summas 4 853 krooni, võimaluse puudumisest 9 2-98-8 suvila väljaüürimiseks summas 36 000 krooni, ravimitele tehtud kulutustest summas 42 185 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud kahju tekkis tal tulenevalt kostja tegevusest.
  28. Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuuluvad moraalse kahjuna PS § 25 alusel hüvitamisele kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on seega moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Moraalse (mittevaralise) kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Moraalse kahju suurusele annab hinnangu kohus, juhindudes õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast.
  29. 26.06.1994 kostja üldkoosoleku otsusega arvati hageja AÜ-st Lembitu välja, kuna väidetavalt ei täitnud hageja aiandusühistu liikme kohustusi Hageja leiab, et hageja täitis oma seaduslikke kohustusi kostja ees ja hageja väljaarvamiseks ei olnud alust. Kostjal ei olnud ühistuseaduse ja kostja põhikirja alusel võimalik hagejat ühistu liikmete hulgast välja arvata, kuna selline võimalus eelnimetatud aktides puudub. Aiandusühistu põhikirja punkti 11 kohaselt arvatakse liige ühistust välja isiku surma või likvideerimise tõttu või kaasomandil rajanevas ühistutegevuses osalemisest loobumisel tema avalduse alusel. Eeltoodud alust ei esine. Hageja leiab, et tema AÜ Lembitu liikmete hulgast ebaseaduslikult väljaarvamisega on tal tekkinud moraalne kahju 200 000 krooni. Hageja leiab, et ta pidi kostja tegevuse tulemusel kannatama pideva stressi ja hingeliste vaevuste all, pidevas hirmus, et ta omas majast alusetult välja visatakse ja maja kostja poolt maha müüakse. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt kostja 26.06.1994 üldkoosoleku protokollile (I kd, tl 92) otsustas üldkoosolek hageja välja arvata ühistu liikmete hulgast, enne teha viimane katse, arvestades tema invaliidsust, et juhatuse poolt lähevad koosoleku poolt volitatult temale asja selgitama veel Nurste, Viilup, Sakiirev. Eeltoodust tulenevalt ei ole 26.06.1994 üldkoosoleku otsus lõplik. Puudub vaidlus selles, et hagejal ei ole puudunud võimalus, alates eelnimetatud otsuse vastuvõtmisest, kasutada oma suvilat. Hageja väide, et ta elas pidevas hirmus, et ta suvilast välja visatakse ja tema suvila maha müüakse, on alusetu. AÜ xxx poolt on püütud hagejale AÜ xxx erastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 31 ühiselt kooperatiivi erastatud ja hageja kasutuses olnud vara üle anda. Vastavalt aktile tehtud märkele (III kd, tl 183) keeldus hageja erastamisdokumendile alla kirjutamast. Vastavalt Harju Maavalitsuse Infosüsteemide osakonna Hooneregistritalituse vastusele (I kd, tl 101), on nimetatud akti koopia esitatud hageja poolt Hooneregistrile, samuti on hageja nimetatud akti lisanud tõendina hagiavaldusele (I kd, tl 22). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli teadlik, et aiamaja krundil nr 31 kuulub temale, seega ei ole põhjendatud hageja kahtlused, et teda võidakse majast välja tõsta. Asjaolu, et hageja on ise viivitanud maa erastamistoimingute tegemisega tõendab hageja poolt maa erastamisega seotud maksete tegemine alles 18.05.2000 ja 30.05.2000 (I kd, tl 166). Vaidlus puudub selles, et käesolevaks ajaks on hageja krundi nr 31 erastanud ja kostja poolt selleks takistusite tegemine ei ole tõendatud. Vastavalt kostja üldkoosoleku 26.06.1994 protokollile ei allu hageja korraldustele ja maksuvõlgnevusi ei tasu, ta on ajanud välja juhatuse liikmed, kes püüdsid olukorda selgitada (I kd, tl 91, 92). Aiandusühistu 08.03.2001 juhatuse koosolek on otsustanud, et hageja kuulub aiandusühistu liikmeks (I kd, tl 116). 31.07.1998 hagiavalduses (I kd, tl 38) on hageja 10 2-98-8 märkinud „nõuavad nad, et mina uuesti astuks kooperatiivi liikmeks, …. kuid kooperatiivi uuesti astuda mina ei kavatse, sellel põhjusel, et leiab aset pettus, ebaseaduslik raha nõudmine ja omavoli“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli teadlik, et otsus tema ühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta ei olnud lõplik, sest ühistu liikmed püüdsid tekkinud probleeme lahendada, samuti tehti hagejale ettepanek uuesti ühistu liikmeks astuda, millest hageja on ise keeldunud. Kohus leiab, et hageja AÜ xxx liikmete hulgast ebaseaduslikult väljaarvamisega tekitatud moraalse kahju nõue 200 000 krooni on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejale ei tehtud kostja poolt takistusi suvila kasutamiseks ega suvila juurde kuuluva maa erastamiseks, kostja juhatuse liikmed on korduvalt püüdnud hagejaga vaidlust lahendada, kuid hageja on nad välja ajanud (I kd, tl 91, 92) ning hageja on ise tunnistanud, et ei kavatse uuesti kooperatiivi (ühistu) liikmeks hakata, mistõttu kohus leiab, et hageja on omapoolse käitumisega põhjustanud pingelise ja stressirohke olukorra ja seetõttu tuleb hageja AÜ Lembitu liikmete hulgast ebaseaduslikult väljaarvamisega tekkinud moraalse kahju 200 000 krooni nõue jätta rahuldamata.
  30. Hageja moraalse kahju nõue, mis tuleneb elektri väljalülitamisest ja elektri ja veega mittevarustamisest, summas 200 000 krooni, tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja tegevuse tulemusel on kostja olnud õigustatud nimetatud teenuse osutamise lõpetama.
  31. Kohus leiab, et hageja nõue arhiivi väljavõtete saamiseks tehtud kulutuste 345 krooni, koopiate saamiseks tehtud kulutuste 700 krooni ja tähtkirjade saatmiseks tehtud kulutuste summas 83 krooni, on menetluskulud, mis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta hageja kanda.
  32. Hageja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, juhul kui kohus jätab hageja poolt esitatud hagi rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule hagi moraalse ja materiaalse kahju summas 496 418 krooni nõudes. Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 000 krooni tasuda riigilõivu summas 22 750 krooni. Hageja on esitanud kohtule taotluse täielikult riigilõivust vabastamiseks. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-le 1 võib kohus menetlusosalise taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. Hageja poolt kohtule esitatud taotlusest nähtub, et hageja sissetulek koosneb 3 533 krooni suurusest pensionist ja sotsiaaltoetusest 200 krooni kuus. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Hinnates hageja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et esinevad TsMS §-s 181 sätestatud alused hagejale menetlusabi andmiseks. Hageja tuleb vabastada täielikult riigilõivu tasumisest 22 750 krooni ulatuses.
  33. Muud poolte nõuded ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.