) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse vajadused.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 2690 krooni, alates 01.01.2006.a. on 3000 krooni ja alates 01.01.2007 on 3600 krooni, millest pool on hageja ja pool kostja kanda. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist hagi esitamise ajal seadusega sätestatud miinimumsummas, mis on vähem 2006.a ja 2007.a ettenähtust. Kostja on nõus last ülal pidama, kuid mitte hageja poolt nõutud 1345 krooni ulatuses, samuti ei ole ta nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja sissetulek käesoleval ajal on umbes 5000 rubla kuus, mis ei võimalda tal maksta elatist summas 1345 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii 3 endale, kui lapsele. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohase, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes. Kohus arvestab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, samuti tasub ta tema eest kommunaalteenuste eest ning muud kulud. Hageja jäi töötuks alates detsembrist 2006.a, töötuabiraha ei saa, saab lastetoetust summas 300 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta kui tihti ja missugustes summades ta osutas materiaalset abi oma tütrele kuni 2006.aastani, seepärast on tema väited vabatahtlikust abist tütrele paljasõnalised ning need ei ole millegagi tõendatud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seega on
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades lapse vajadusi ja poolte varanduslikku seisundit mõistab V G välja elatist lapse M ülalpidamiseks 1345 krooni igakuiselt alates 27.10.2004.a N M kasuks. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
MS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejalt hädavajalikus ulatuses.
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TssMS § 459). VI Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 01.11.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Enne 01.01.2006. kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Antud hagihinna suurusest lähtudes (1345 krooni x 12 kuud = 16140 krooni) tuleb tasuda riigilõivu 1250 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt. 4 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Kohtunik Geete Lahi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.