) § 476 lg 1 algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 p 3 kohaselt on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamine ja surmaja tuvastamine. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
lg 1 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õigustatud huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane (
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise avalduses, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Kohus leiab, et T.M ei ole õigustatud isik
lg 1 tähenduses, kes võiks esitada A.K surnuks tunnistamise avalduse ning avaldajal ei saa olla õigustatud huvi oma endise abikaasa surnuks tunnistamiseks. Huvitatud isikul peab olema õiguslik puutumus A.K-ga, kelle surnuks tunnistamist ta taotleb. Surnuks tunnistamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve surnuks tunnistamine mõjutab. Avaldaja ei ole kohtule põhistanud ega Tsiviilasi nr 2-07-43103 tõendanud oma õigusi ega õigustatud huve seoses A.K surnuks tunnistamisega. Seetõttu ei saa avaldajat pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda A.K surnuks tunnistamist ja tema avaldust ei tule menetleda. Õigustatud huviks ei saa olla politseikonstaabli telefonikõne, milles kohustati avaldajat tooma Politseisse dokumendid isiku surnuks tunnistamise kohta. Vastavalt
lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt
lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et vastavalt
lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud ning sama paragrahvi lg 5 järgi riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 150 lg 1 p 2, 371 lg 2 p 1, lg 4, lg 5, lg 6, 475 lg 1 p 3, 476 lg 1, 509 lg 1, 2 ja 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.