nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XX. Asjaolud ja hageja nõue 10.07.2007.a esitas hageja VI kohtule hagi kostja OI`i vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal XX sündinud poeg JI, XXX sündinud poeg NI ja XXX sündinud poeg VI. Hageja ja kostja abielu lahutati XXX Harju Maakohtu otsusega. 10.04.2007.a kohtumäärusega määrati laste elukohaks hageja elukoht. Eelpool nimetatud kohtumenetluses kostja lubas aidata hagejat materiaalselt laste ülalpidamises. Kostja ei ole oma lubadust täitnud, lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates aasta enne elatisehagi esitamist laste J (sünd XX.a), N (sünd XXX.
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui 2 2-07-25304 kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele alates 10.07.2006.a elatusraha 1 000,00 krooni kuus poja J ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, elatusraha 1 000,00 krooni kuus poja N ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ning elatusraha 1 000,00 krooni kuus poja V `i ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kolmele lapsele väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 3 000,00 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.