2-07-21152/3

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2007.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-07-21152 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus OR’lt ja SK’ilt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Menetlusosalised Avaldaja Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu (XXX); puudutatud isikud: OR (isikukood XXX elukoht XXX); SK (isikukood XXX, elukoht XXX); AK(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo XXX). Kirjalik menetlus Menetluse liik Kohtumääruse resolutsioon

1. Ära võtta alaealine AK(isikukood XXX) oma ema OR ja oma isa SK kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
2. Tallinna linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealise AK elu.
3. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Kohtumäärus teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu.
5. Määrus saata avaldajale ja puudutatud isikutele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse sisu Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu esitas 04.06.2007.a. avalduse OR’lt ja SK’ilt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. AK’l diagnoositi esimesel eluaastal laste XXX. A vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja ööpäevaringset järelevalvet, sest ta ei kõnele, ei kõnni, ei seisa ega ei ole võimeline ka istuma. Ta ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega ja suhtlemisega. A vajab järelevalvet kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tahtmatult tekitada kahju iseendale või kõrvalistele inimestele või varale. Olemasoleva puude tõttu ei ole A võimeline iseseisvalt elama. Lasnamäe LOV, Tallinna Lastekodu ja AK vanemate vahel on sõlmitud XXX lapse ajutiselt lastekodusse paigutamise leping, mille kohaselt viibib tüdruk XXXkeskuse päevasel hooldusel tööpäeviti kuni kella 20.00ni. Nimetatud leping lõppes k.a. 31.augustil ning seda teistkordselt pikendada ei saa, sest kohtade vähesuse tõttu on osutatav teenus ajutine. 12.03.2007.a. esitasid OR ja SK Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avalduse A kasvatamisest loobumise kohta ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta. Oma teguviisi põhjendavad vanemad sellega, et ei ole suutelised vajalikul tasemel lapse ees hoolitsema, sest perekonnas kasvab veel ka teine 1 laps, kes sündis XXX. Peale selle soovivad mõlemad lapsevanemad oma majandusliku olukorra säilitamiseks käia edasi tööl. Lasnamäe Linnaosa Valitsus asub seisukohale, et OR ja SK ei ole suutelised täitma tütar AK suhtes tema ravimise ja hooldamisega seotud ülesandeid. Selleks, et jätkata lapse elu korraldamist ja abi osutamist on avaldaja seisukohalt otstarbekas mõlemalt lapsevanemalt võtta laps ära vanema õiguste äravõtmiseta ning paigutada AK XXX keskusesse. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isikud OR ja SK leidsid ärakuulamisel, et arvestades lapse tervislikku olukorda ei ole võimlaik teda kodus hoida ja pidada. Põhiline põhjus seisneb selles, et XXX põdev laps ei saa olla peale tunde koolis ja ta on sunnitud olema pärast kooli kodus, kus kedagi ei ole tema eest hoolitsemas, kuna puudutatud isikud on tööl. Puudutatud isiku AK esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg leidis, et Tallinna linna avaldus OR’lt ja SK’ilt lapse äravõtmiseks ilma vanemaõiguste äravõtmiseta on kooskõlas PKS § 53 lg
6. Laps on käesoleval ajal XXX, kuid tal on oluline mahajäämus. Verbaalse mõtestatud kontakti saavutamine temaga ei ole võimalik. Laps on küll väga sotsiaalne, armastab olla inimeste keskel ja jälgida nende tegevust, kuid kohtlemist vajab individuaalselt. On väga rahutu, nutab ja karjub kohe, kui kaotab silmsideme inimestega. Seetõttu vajab pidevat järelevalvet ja juuresviibimist. Käesoleval ajal õpib laps XXX hooldusklassis, milline on ette nähtud kõige sügavama puudega lastele. Vestluses NB selgitas viimane, et tulenevalt puude raskusest need lapsed mingit erilist õpetust ei saa, sest nende võime omandada, ei ole suur. A veedab tööpäevadel päevas aja kella 8-14 koolis, pärast seda viiakse A XXX keskusesse. A elab XXX Keskuse 3.peres. Vestluses 3.pere sotsiaaltöötaja OF kinnitus veendumus lapse võimetusest iseseisvalt eluga toime tulla. A vajab katkematut tähelepanu ja järelevalvet, mida kodustes tingimustes tavapäraselt ei ole võimalik talle pakkuda. Järelevalve puudumine on lapsele kahjulik, sest viib ta endast välja ja tekitab psüühilisi pingeid, millega ta toime ei tule. O.F kinnitas, et ühel päeval nädalas võtavad vanemad lapse koju, hooldavad ja korrastavad ta, suhtlevad temaga ning toovad päeva lõpuks ta jälle keskusesse tagasi. NB on veendumusel, et XX käimine on A ainuke sobiv elukorraldus, sest arstid soovitavad talle lastekollektiivis viibimist ja XXXon kohandatud just sellistele lastele. A on kooli korraga ja teiste lastega hästi kohanenud. O.R ja S.K perekonnas kasvab lisaks A veel 2-aastane laps, kes käib lasteaias. Mõlemad vanemad töötavad, et võimaldada perele kohast ülalpidamist. Vanemad külastavad At regulaarselt ja regulaarselt võtavad teda koju. Kuna aga peres on teinegi laps, on A eest kohane hoolitsemine vanematele ülejõukäiv. Puudutatud isiku esindaja leiab, et AKle oleks hoolekandeasutuses tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav elukeskkond. A.K on alalise professionaalse järelevalve all, talle on tagatud vajalik ravi ja taastusravi. Käesolevas asjas on vajalik AK paigutamine hooldusasutusse ennekõike tema elu ja tervise kaitseks. Kogutud andmetest tema tervise kohta nähtub, et tema jätmine OR ja SKi juurde võib olla ohtlik. A liikumisvõimetu isikuna ei saa elada tavapärastes tingimustes, tema erihoolduseks vajalikud seadmed O.R ja A.K kodus puuduvad. Kuna vanemate ja lapse vahel on jätkuvalt tugev emotsionaalne side, on puudutatud isiku esindaja seisukohal, et on lapse huvides lubada vanematel jätkuvalt last külastada ja temaga aega veeta. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. 08.11.2007.a. toimunud ärakuulamisel otsustati jätkata menetlust antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses (t lk 48) ning lahend antud tsiviilasjas saadetakse puudutatud isikutele kodusele aadressile. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde, lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Eestkosteasutus Tallinna linna näol esitas kohtule avalduse OR’lt ja SK’ilt lapse, XXX sündinud AK äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta, sest last on tema tervisliku 2 seisundi tõttu ohtlik jätta vanemate juurde. Vanemate OR ja SK’i seletuste kohaselt põeb laps XXX, mistõttu ta vajab pidevat järelevalvet ja hoolitsust, mida aga vanemad ööpäevaringselt lapsele pakkuda ei suuda. Asjaolu, et AK on sügava puudega, vajab ööpäevaringset järelevalvet ning järelevalve puudumisel võib seada ohtu enda ja ümbritsevate inimeste elu ja tervise, mistõttu teda ei ole enam võimalik kodus hooldada, on tõendamist leidnud arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX (t lk 15) ning SA Tallinna Lastehaigla poolt koostatud rehabilitatsiooniplaanist (t lk 16-23). Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et sügava puudega alaealise AK enda huvides tuleb ta vanematelt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, sest alaealist on tema tervisliku seisundi tõttu ohtlik edaspidi jätta vanemate juurde. Alaealine vajab edasise arengu ja tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet, mida aga vanematel kodustes tingimustes ei ole võimalik talle pakkuda. Tuginedes PKS § 53 lg 3 tuleb alaealise AK elu korraldada Tallinna linnal kui eestkosteasutusel. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Ene Tsefels Kohtunik 3