Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud XXX. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted poolte vahel on lõppenud ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde abielu lahutada. Kostja ei vaielnud abielulahutusele vastu. Kuna hageja soovib abielu lahutada ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud, siis asub kohus seisukohale, et poolte abielu on lõppenud ja perekonda ei ole võimalik taastada. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. PK’i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on OK ja SK. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Hageja soovib, et poeg jääks peale abielu lahutust elame tema juurde. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud lapse elukoha osas. Seega tuleb poeg PK vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama. 2 PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4300,50 krooni lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ning ajavahemiku 01.12.2006.a. – 30.03.2007.a. eest ühekordne elatusraha summas 17 202 krooni. Kostja nõustus 16.10.2007.a. toimunud istungil tasuma elatist poja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, kui ei nõustunud elatist tasuma tagasiulatuvalt. Kostja väitel maksab ta lapsele 1500 krooni kuus. Kostja on hetkel töötu, kuna vahetab töökohta. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et makab lapsele elatist igakuisel 1500 krooni, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et on töötu.
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist ning palub kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.12.2006.a. – 30.03.2007.a. eest ühekordne elatusraha summas 17 202 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis peog PK’i ülalpidamiseks 1500 krooni tagasiulatuvalt alates 01.12.2006.a. kuni 03.04.2007.a. ning igakuine elatis poeg PK’i ülalpidamiseks 3000 krooni alates 03.04.2007.a. kuni poja täisealiseks saamiseni, s. o XXX.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.