lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et kostjal oli pooltevahelise lepingu p 2.2.3 järgi kohustus hankida hoonele XXX kasutusluba hiljemalt 15.01.2006, kuid tegi seda alles 17.05.2006, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust hagejate ees, sest on oma kohustuse täitnud mittekohaselt ehk viivitusega.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingi üles öelda ning lg 2 järgi võib ta kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 2 kohaselt siis kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist, ja seda ei või nõuda siis kui kohustuse täitmine on võimatu, see on võlgnikule ebamõistlikult koormav, kulukas, seda saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
lg 3 kohaselt saab kohustuse täitmist nõuda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hagejad esitasid kostjale 23.01.2006 pretensiooni ja nõudsid kohustuse täitmist, seega esitasid hagejad
lg 3 alusel mõistliku aja jooksul kohustuse täitmise nõude.
lg 2, 3 ja § 101 lg 1 p 1, lg 2 arvestades lubavad seega võlausaldajal valida, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab oma õiguse maksma panemiseks ning õiged ei ole kostja väited, et hagejad pidanuks lepingust taganema. Kuivõrd 23.01.2006 esitatud pretensioonis nõudsid hagejad kostjalt kohustuse täitmist - kasutusloa hankimist, siis puudus nendel igasugune vajadus rakendada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist ning kohustuse täitmise nõude ja trahvi nõude esitamisega kostjale oli hagejate käitumine kooskõlas seaduses sätestatuga ja lepinguga ning selle tõttu ei ole nende käitumine vastuolus hea usuga. Pooltel puudus vaidlus 3
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hagejad esitasid kostjale lepingu täitmise nõude 23.01.2006 ja 23.03.2006 juba leppetrahvi nõude, seega on nad mõistliku aja jooksul esitanud
Sama seaduse §161 lg 1 järgi võib lepingu rikkumise korral kahjustatud pool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluses mingit kaalu kostja poolt väidetu, et leppetrahv ei kuulu maksmisele seetõttu, et hagejad ei ole kandnud kahju. Leppetrahvi ei või nõuda siis kui kohustuse rikkumine on vabandatav vastavalt
. Kostja väitis, et kasutusloa andmine ei olnud temast sõltuv, seega on rikkumine vabandatav.
lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud siis kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja § 160 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ja vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ja selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asja või selle tagajärje ületaks. Kostja tõi esile, et kasutusloa saamine sõltus muudest asjaoludest nn haldusasutuse ametiisikute tegevusest/tegevusetusest ent samas ei ole kostja põhjendanud, mida ta tegi selleks, et oma kohustust täita õigeaegselt. Kostja on äris tegelev ning kohtu arvates teave kasutusloa hankimise asjaoludes, sj selle ajalisest faktorist jmt pidi olema kostjale kui teenust pakkuvale äriühingule teada ning seega ei saa pidada selle hankimisloa mittesaamist lepingus sätestatud tähtajaks kuidagi kostjast sõltumatuks asjaoluks ja seega
lg 2 järgi vääramatuks jõuks, mis välistaks kostja vastutuse kohustuse rikkumise eest. Hagejate poolt viidatud ning kohtule kostja poolt esitatud ehitusregistri väljavõttest kasutusloa kohta nähtub, et kostja on taotlenud selle väljaandmist 16.05.2006 st pärast seda, kui hagejad oli esitanud juba trahvinõude kohustuse rikkumise eest ning samas on luba saadud juba 2 päeva pärast so 18.05.2006, mis iseloomustab pigemini selle kiire saamise võimalust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt viidatud asjaolud lepingulise kohustuse rikkumise vabandatavusest ei ole põhjendatud, peale selle ei ole kostja neid asjaolusid millegagi tõendanud ja seega puudub alus kohaldada
ning seega on hagejate trahvinõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud.
lg 1 järgi või kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada ebamõistlikku suurt leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmist tema poolt, teise lepingupoole õigustud huvi, majanduslikku seisundit. Hagejad trahvi vähendamisega ei nõustunud.
järgi peab võlgnik teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Hagejad väitsid, et kostja ei ole midagi neile kasutusloa hankimisega seonduvatest väidetavatest võimalikest probleemidest ja nende mõjust kohustuse täitmisele teatanud, mida kostjad ei ole millegi ümber lükanud. Pooltevaheline leping oli sõlmitud 05.07.05 ja luba tuli hankida hiljemalt 15.01.2006. Arvestades asjaolu, et kasutusluba saadi 2 päevaga, kuid seda taotles kostja alles 4 kuu pärast, kui kohustuse tähtaeg oli juba saabunud ja hagejad olid teinud eelnevalt kohustuse täitmise ettepaneku ning trahvinõude, siis puudub igasugune alus leppetrahvi vähendada. Kohustus on täidetud sisuliselt 4- kuulise hilinemisega, millise hilinemist ei ole millegagi põhjendatud ja tõendatud ning arvestades lepingu hinda ja leppetrahvi suurust, ei ole tegemist ebamõistlikult suure trahviga. Asjaolu, et hagejad said pretensioonideta kasutada eluruumi, sõltumata kasutusloa olemasolust, ei võimalda vähendada leppetrahvi. Kohtu arvates tuleb nõustuda hagejatega, et hagejatel kui tarbijatel on õigustatud huvi selle vastu, et nende poolt ostetud asi elamiseks vastab ka ehitus-tehnilistele nõuetele ja on lubatav kasutada 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.