Obsah (7)

§ 630§ 631§ 444§ 440§ 468§ 173§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 06. november 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-28671 A.J. versus R.P.

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada A.J. hagi R.P. vastu elatise suurendamiseks ning suurendada Viljandi Maakohtu
2. oktoobri 2003 otsusega R.P.lt väljamõistetud elatist ning välja mõista R.P.lt elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus A.J. kasuks alates
3. novembrist 2007, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse ülalpidamiseks, kuni poja J (sündinud xx xx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx. Muud otsustused
4. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
5. Selgitada: 3.1

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Hageja on taotlenud
2. augustil 2007 kohtusse esitatud hagis elatise väljamõistmist lapse ülapidamiseks kostjalt seadusega kehtestatud miinimummääras 1 800 krooni kuus. Hilisemas menetluse käigus seoses kostja poolt hageja nõutud suuruses kostjale elatise maksmisega, on hageja taotlenud elatise väljamõistmist alates
3. novembrist
4. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja on nõustud maksma kostjale elatisraha 1 800 krooni poja ülapidamiseks. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse hageja esitatud elatisenõude õiguspärasuses. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 61 lg 2, mille kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel (PKS § 60 lg 2 ja § 63 lg 1). Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

3.3 Menetluskulude arvestus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 164

lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt hagilises abieluasjas kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Pooltevaheline kohtuasja õigussuhe ese on sarnane hagilisele abieluasjale. Hageja nõue elatises on miinimummääras, mille puhul ei ole tõendamise esemeks poolte varanduslik seisund, kuna elatise miinimummäär tuleneb seadusest. Asjast nähtub ka, et kostja on menetluse käigus vabatahtlikult tasunud augusti, septembri ja oktoobri kuu jooksul elatist hageja nõutud suuruses ning hageja on menetluse käigus oma nõuet muutnud, taotledes elatise väljamõistmist avalduse esitamise päeva (02. august 2007) asemel alates 01. novembrist 2007. Kõiki neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskude jätmine poolte endi kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 2