← Eesti

3-07-1903/2

Obsah (4)§ 11§ 7§ 5§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1903 Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Haldusasi Eesti

§ 11lg 31 p 5 alusel; Liidu kaebus 2.

Saata määruse ärakiri Eesti Hambaarstide Liidule. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. 28.09.2007 sai kohus Eesti Hambaarstide Liidu kaebuse Tervishoiuameti 16.03.2007 käskkirja nr 23-R tühistamiseks osas, millega A.-D. I. registreeriti hambaarstina tervishoiutöötajate riiklikus registris ning Tervishoiuametile ettekirjutuse tegemiseks A.-D. I. nimetatud registrist kustutamiseks ning temale ebaseaduslikult väljastatud registreerimistõendi kehtetuks tunnistamiseks. Samuti esitas kaebaja taotluse teha Tervishoiuametile ettekirjutus tervishoitöötajate riikliku registri avalikus veebiväljaandes arsti kvalifikatsiooni avaldamiseks. Kaebaja esitas Tervishoiuameti 16.03.2007 käskkirja nr 23-R tühistamiseks 09.07.2007 vaide Sotsiaalministeeriumisse, mis jäeti 30.08.2007 vaideotsusega nr 13.1-6/2775 rahuldamata. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus kehtiva õigusega.
  2. 12.10.2007 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebus oli esitatud puudustega, mis ei võimaldanud kaebuse menetlusse võtmist. Kohus märkis, et kaebuse esitajal tuleb selgitada, kas kaebus on esitatud kaebaja kui eraõigusliku juriidilise isiku või tema liikmete väidetavate rikutud õiguste kaitseks. Kohus märkis, et kui selleks on ühing, siis tuli täpsustada, milliseid ühingu avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi vaidlustatud käskkiri rikub ja milles see rikkumine seisneb. Kui kaebus on esitatud ühingu liikmete huvide kaitsmiseks, siis tuli täpsustada, millisel õiguslikul alusel on kaebuse esitaja sel juhul õigustatud kaebust halduskohtule esitama, arvestades seejuures asjaolu, et oma liikmete või 1 muude isikute huvides võib kaebusega kohtusse pöörduda ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab.
  3. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis haldusasjas 3-3-1-28-04 asunud seisukohale, et halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast

§ 7

lõikest 1 tuleneb, et tühistamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Üldjuhul näevad ka eriseadustes paiknevad erisätted kaebeõiguse kohta ette, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et rikutud on tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib halduskohtusse kaebuse esitada, siis juhindutakse samuti

§ 7

lõikest 1.

§ 7

lõige 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab.

  1. 29.10.2007 saabus kohtule kaebuse täiendus, mille kohaselt kaebus on esitatud nii MTÜ Eesti Hambaarstide Liit õiguste kaitseks kui ka Eesti Hambaarstide Liidu, kui kutse- ja erialaliitu, koondunud liikmete – 688 hambaarsti – õiguste kaitseks. Kaebuse esitaja märgib, et MTÜ Eesti Hambaarstide Liidu õigusi rikub kvalifikatsiooninõuetele mittevastava hambaarsti tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmine eelkõige seetõttu, et MTÜ Eesti Hambaarstide Liit on nii oma põhikirja, kui ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (ThtKS) § 56 lg 1 p 7 ja sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded“ § 4 kohaselt hambaraviteenuse kvaliteedi tagaja riigis. Ebapädeva hambaarsti riiklikku registrisse kandmine on aga ilming sellest, et kvaliteedi tagaja ei suuda kvaliteeti tagada, mistõttu saab kahjustatud liidu hea nimi. Kaebuse esitaja leiab, et MTÜ Eesti Hambaarstide Liidule on pandud kohustus pädevusnõuete väljatöötamiseks ning pädevuse hindamise õigus, mis ei oleks realiseeritav, kui puudub võimalus ebapädeva hambaarsti registreerimine vaidlustada.
  2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et oma liikmete huvide kaitsmise õigus tuleneb nii seadusest kui ka otstarbekusest. Otstarbekuse kaalutlus tuleneb põhiseaduse (PS) §-st
  3. Rikutud on kõigi seaduslikult registreeritud hambaarstide õigusi, sh kõigi MTÜ Eesti Hambaarstide Liidu liikmete õigusi. On rikutud iga registreeritud hambaarsti õigust võrdsele kohtlemisele, samuti on rikutud ausa konkurentsi põhimõtteid. Pöördudes oma liikmete kaitseks kohtusse täidab MTÜ Eesti Hambaarstide Liit Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 ja § 7 tulenevat ja oma põhikirjas sätestatud eesmärki: kaitsta oma liikmete huve ja õigusi ning tagada hambaraviteenuse kvaliteet. Kaebuse esitaja palub juhul, kui kohut ei veena kaebuses esitatud argumendid kaebaja kaebeõiguses, ära näidata, kuidas toimub kohane haldusmenetlus.
  4. Kohus leiab, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et kaebaja kui mittetulundusühingu füüsilised liikmed saaksid võrdse kohtlemise osaliseks ning, et ei kahjustataks nende mainet. Kaebuse kohaselt puudub kaebajal vaidlustatud käskkirja tõttu võimalus sätestada pädevusnõudeid ja tagada nende täitmise kontrolli. Seega kahjustatakse vaidlustatud käskkirjaga kaebuse esitaja liikmete mainet, kaebuse esitaja enda mainet ning takistatakse tema põhikirjalist tegevust ja ThtKS § 56 lg 1 p 7 ja sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded“ § 4 tulenevat kohustust tagada hambaraviteenuse kvaliteet. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebaja on selgitanud võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis tekivad kõigepealt kaebaja liikmetele – 688 hambaarstile. Samuti on kaebaja toonud välja endale pandud kohustuste, mis tulenevad ThtKS § 56 lg 1 p 7 ja Tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded § 4, täitmise võimatuse. 7.

§ 7

lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Eeltoodud sättest nähtuv kaebuse esitamise õigus 2 seaduse alusel oma liikmete või muude isikute huvides ei välista samas isikute ühenduse

§ 7lõikest 1 tulenevat kaebeõigust ühenduse enda õiguste ja huvide kaitseks.

Seega võib isikute ühenduse puhul tuvastada kolm erinevat kaebeõigust: 1) kaebeõiguse ühenduse enda õiguste ja huvide kaitseks (

§ 7

lõige 1); 2) kaebeõiguse ühenduse liikmete huvides (

§ 7

lõige 3) ning 3) kaebeõiguse muude isikute huvides (

§ 7

lõige 3).

ei täpsusta, kes on need isikud, kelle huvides isikute ühendus kaebuse võib esitada; samuti ei ole seaduse järgi nõutav juriidiline seos isikute ühenduse ning seadustikus nimetatud “muude isikute” vahel. Seega võib järeldada, et “muudeks isikuteks” võivad olla ka määratlemata isikud ehk üldsus. Seetõttu saab nimetatud kaebeõiguse puhul rääkida kaebeõigusest seaduse alusel üldistes ehk avalikes huvides. Eelkõige tulevad siin kohtupraktikale tuginedes kõne alla keskkonnaorganisatsioonide kaebused, mis on esitatud keskkonnakaitselistel eesmärkidel, kuid ka näiteks tarbijakaitseühingu kaebused tarbijate huvides. 8. Isikute ühenduse õigus oma liikmete huvides halduskohtusse pöörduda on sätestatud

§ 7

lõikes 3, mille kohaselt võib isikute ühendus oma liikmete huvides kaebusega halduskohtusse pöörduda, kui seadus talle sellise õiguse annab. Eeltoodust saab järeldada, et õiguste rikkumist või põhjendatud huvi tuleb sellisel juhul tõendada isiku või isikute suhtes, kelle huvides kaebus esitatakse, mitte aga ühenduse enda suhtes, kes kaebusega kohtusse pöördub. Antud säte teeb erandi üldisest põhimõttest, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi või isik, kellel on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. 9. Isikute ühenduse õigust kohtusse pöörduda on ka Riigikohus iseloomustanud erandliku kaebeõiguse vormina: “

§ 7

lõige 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, seega peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda.

§ 7lõike 3 alusel esitatakse kaebus teise isiku huvides, kuid enda nimel.

Teise isiku huve kaitsev isik on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks.” Teise isiku huvides halduskohtusse pöördumine peab olema alates 01.01.2000 kehtiva

§ 7

lõike 3 kohaselt seaduses (enne 01.01.2000 kehtinud

§ 5lõike 1 järgi ka ühenduse asutamisaktis või põhikirjas) fikseeritud.

Nii oli Riigikohus 1996. aastal seisukohal, et korteriühistuseaduse §-s 2 lg 1 nimetatud “korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine” ja korteriühistu põhikirja punktis 3 märgitud “korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine” pole õiguslikuks aluseks kohtusse pöördumisel ühistu liikmete huvides. Riigikohus asus seisukohale, et korteriühistu õigus pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse peab olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses, ühistu põhikirjas või tema asutamisaktis. Kuna kehtiv korteriühistuseadus korteriühistutele sõnaselgelt õigust oma liikmete või muude isikute huvides halduskohtusse pöördumiseks ei anna, puudub korteriühistutel õigus

§ 7lõike 3 alusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda.

Ka mittetulundusühingute seadus ühingule oma liikmete huvides kohtusse kaebuse esitamist ei võimalda. Mittetulundusühinguna tegutseva kutse- ja erialaliidu pädevuses on küll liikmete huvide esindamine ja kaitsmine, mis tuleneb põhikirjast, kuid seadus ei sätesta sõnaselget kutse- ja erialaliidu õigust esindada liikmete huve kohtus. Võib väita, et Eestis puudub hetkel

§ 7

lõike 3 rakendamiseks vajalik normistik ehk teisiti öeldes puuduvad sätted, mis lubaksid selgesõnaliselt mingil isikute ühendusel oma liikmete huvides kaebusega halduskohtusse pöörduda.

  1. Kohus andis kaebajale käiguta jätmise määrusega võimaluse juhul, kui kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjaga on rikutud kaebaja, kui juriidilise isiku õigusi, täpsustada, milliseid 3 kaebaja subjektiivseid õigusi on antud juhul rikutud. Kaebuse esitamisel oma liikmete huvides tuli näidata, millisel õiguslikul alusel kaebaja on seda õigustatud tegema. Kohtule esitatud kaebuse ja kaebaja kaebuse täienduse alusel on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja (mittetulundusühing) oma õiguste rikkumist tõendanud. ThtKS § 56 lg 1 p 7 ja sotsiaalministri 15.12.2004 määruse nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded § 4 ei tulene kaebuse esitaja kohustust mitte tagada teenuse kvaliteeti vaid seal on sätestatud, millised kohustused on kutse- ja erialaühendustel. Samuti ei tulene kummastki normist õigust esitada kaebust halduskohtule. Samuti ei ole kaebuse esitaja kohtule ära näidanud, millisel õiguslikul alusel on kaebuse esitaja õigustatud kaebust halduskohtule esitama oma liikmete huvide kaitseks.
  2. Kohus leiab, et kaebusest nähtub kaebuse esitamine esiteks kaebaja kui juriidilise isiku kaitseks ja teiseks mitte kaebaja kui juriidilise isiku, vaid kaebaja liikmete õiguste kaitsmiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla õigust enda huvides halduskohtusse pöördumiseks, kuna kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebuse esitaja väited, et A.-D. I. hambaarstina töötamine rikub Eesti Hambaarstide Liidu mainet, on liialt üldsõnalised. Maine võimalikku kahjustamist antud asjaoludel ei saa lugeda subjektiivsete õiguste rikkumiseks

§ 7lõike 1 tähenduses.

Samuti puudub õiguslik alus kaebajal oma liikmete õiguste rikkumise kaitseks kohtusse pöörduda. Seega on antud juhul

§ 7lõikest 3 tulenevalt esitanud isik, kellel selleks kaebeõigus puudub.

12. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis,

§-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lõige 31 punkti 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse, mille esitamise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna antud juhul kaebaja oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei ole põhjendanud ega tõendanud, ei saa kaebajal kui mittetulundusühingul olla ilmselgelt kaebeõigust ka siis, kui eeldada, et kõik asjaolud on õiged, ning kaebus tuleb

§ 11lõige 31 punkt 5 alusel tagastada.

13. Kaebuse esitaja palus tema kaebeõiguse puudumisel kohtul vastavalt

§ 3lg 2 ära näidata, kuidas toimub kohane haldusmenetlus.

Esiteks märgib kohus, et haldusaktide vaidlustamise õigus ka kohtuväliselt on siiski vaid isikutel, kelle õigusi ja kohustusi need haldusaktid vahetult puuduutavad. Samas on asja materjalidest näha, et Sotsiaalministeerium on võtnud menetlusse kaebuse esitaja vaide. Seega on kaebuse esitaja saanud praktikas haldusmenetluses juba oma käesolevas kaebuses sitatud taotlused esitada. Kadriann Ikkonen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.