Obsah (4)

§ 11§ 4§ 3§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1731 Haldusasi M.P.’i kaebus Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Urmas Tä

§ 11lg 4 alusel.

1. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole, käesoleval juhul Harju Maakohtusse.
2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri ja kaebuse materjal M.P.’le posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD: 04.09.2007 saabus Tallinna Halduskohtule M.P.’i kaebus Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Urmas Tärno poolt M.P.’le tekitatud varalise kahju 22 346, 80 krooni hüvitamise nõudes. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäitur Urmas Tärno põhjustas talle õigusvastase tegevusega, mis seisnes aegunud täitemenetluse käigus kohtutäituri tasude ja täitekulude sissenõudmises kohtutäituri poolt, varalist kahju kokku summas 22 346, 80 krooni. Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi.

§ 4

kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi.

§ 3

lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) kehtestab

-st erineva menetluse. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus kuulub lahendamisele kehtiva TsMS alusel maakohtus (üldkohtus). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Nimetatud kaebuse osas esimese astme kohtumääruse peale edasi kaevata ei saa. TMS §-is 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vastavalt Kohtutäituri seaduse (KTS) §-le 28 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule (üldkohtule) talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. KTS § 6 lg 1 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ei vastuta riik kohtutäituri poolt tekitatud kahju eest. KTS § 6 lg 3 kohaselt vaadatakse kahju hüvitamise nõue läbi hagimenetluses maakohtus.

§ 11

lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Seega, kuna esitatud kaebus puudutab eraõiguslikku vaidlust ning kohtutäituri tegevust, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada kaebajale, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse. Vastavalt

§ 84

lg 4 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Vabariigi Valitsuse 11.04.2001 määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §le 10 on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Eelnimetatud korra § 11 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise avalduses märkida:

1. füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2. panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas;
6. makse sooritamise kuupäev; riigilõivu võtnud asutuse nimi; riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus;
7. riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus ei saa kaebuse esitajale riigilõivu tagastada enne, kui ta on esitanud kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks koos ülaltoodud andmetega. Elle Kask Kohtunik