Obsah (4)

§ 11§ 4§ 3§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-2154 Haldusasi A.R.’i kaebus Paide Vallavalitsuse ja J. S.’i vahel 25.

§ 11lg 4 alusel.

1. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole, käesoleval juhul Harju Maakohtusse.
2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri koos kaebuse materjaliga A.R.’le posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD: 23.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtule A.R.’i kaebus Paide Vallavalitsuse ja J. S.’i vahel 25.11.2003 sõlmitud maakasutuse lepingu tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt Paide Vallavolikogu 20.08.1993 otsusega nr 53 kinnitati ajutised maakasutused 01.06.1993 seisuga seoses Anna Põllumajandusühistu laguemisega väiksemateks üksusteks. A.R.’i ja Paide Vallavalitsuse vahel sõlmiti 10.06.1996 maakasutuse leping, millega vald andis maakasutajale kasutamiseks maakasutusplaanil märgitud maa-ala kokku 534,7 ha. Maakasutuse lepingu punkt 7 sätestas, et leping on sõlmitud kuni maa tegeliku tagastamise, erastamise või kasutusvalduse seadmiseni. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt antud lepingu punktist 11, mis sätestab, et lepingut ei ole õigust ühepoolselt lõpetada ilma maakasutaja nõusolekuta vegetatsiooniperioodil
3. aprillist kuni
4. oktoobrini, kehtis poolte vahel sõlmitud leping Raidmäe talu maade osas ning hõlmas nn Kleinoti põldu kuni 19.06.2004, mil see õigusjärgsele omanikule tegelikult tagastati. Kaebaja selgituste kohaselt sõlmis
5. aasta märtsis õigusjärgse omaniku järeltulijaga rendilepingu ning jätkas 15 ha suuruse maatüki (põllu) harimist, heinakasvatust ning koristamist. Käesoleva kaebusega vaidlustatakse Paide Vallavalitsuse ja J. S.’i vahel 25.11.2003 sõlmitud maakasutuse lepingut, millega vald andis maakasutajale kasutamiseks Ojaküla külas maakasutusplaanil märgitud maa-ala suurusega 15,0 ha sihtotstarbega maatulundusmaa. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud leping on õigusvastane kuna Paide Vallavalitsuse 08.12.2003 korraldusega nr 303 tagastati Paide valla halduses olevast riigi tagavaramaast 25,27 ha õigusjärgluse alusel M. K.’le Raidmäe maaomandi taastamiseks Ojakülas vastavalt maaüksuse plaanile. Kaebaja on seisukohal, et kuna vallavalitsuse ja A.R.’a 10.06.1996 sõlmitud maakasutusleping kehtis, siis ei olnud Paide Vallavalitsusel õigus sõlmida 25.11.2003 maakasutuslepingut ei J. S.’a, ei ASga Sõmeru-S ega ka kellegi kolmandaga. Halduskohus lahendab Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 3 tulenevalt avalikõiguslikke vaidlusi.

§ 4

kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi.

§ 3

lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Maakasutuslepingu vaidlustamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) kehtestab

-st erineva menetluse. Seetõttu pole maakasutusleping vaidlustatav halduskohtus. Vaidlus kuulub lahendamisele kehtiva TsMS alusel maakohtus (üldkohtus). Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 märkis kolleegium, et: „/../Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 3 lg. 1 p. 1 ja lg. 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg. 2 kohaselt mõistetakse maa- või linnakohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti/../“. Riigikohtu üldkogu oma

2. 2000 otsuses nr. 3-4-1-10-2000 leidis, et: „/../avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerimata spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. /---/ Üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega. /—/ Siiski võib avaliku võimu kandja astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga /---/ Avalik-õigusliku juriidilise vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on samuti üldjuhul avalik-õiguslikud. /—/Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu erineb kohalike omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel olukorrast, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Eelnevast ei tohi järeldada, et sõlmitav leping ise või lepingu poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik/../“. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune küsimus on tekkinud maakasutuslepingust ehk põllumajanduslikust rendilepingust (Võlaõigusseaduse § 340). Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolev vaidlus on tekkinud tsiviilõiguslikust lepingust ning on oma sisult 2 tsiviilõiguslik, seega tuleb antud vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Sama põhimõtte kohaselt esitatakse ka kahjunõue tsiviilkohtumenetluses. Kohus selgitab, et Riigikohus on märkinud oma otsustes, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga (vt. Riigikohtu 23.09.2003 määrus nr. 3-3-4-1-03, Riigikohtu 28.09.2004 otsus nr. 3-3-1-42-04).

§ 11

lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Seega, kuna esitatud kaebus puudutab eraõiguslikku vaidlust, siis tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada kaebajale, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse. Vastavalt

§ 84

lg 4 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Vabariigi Valitsuse 11.04.2001 määrusega nr 140 kinnitatud „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ §le 10 on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Eelnimetatud korra § 11 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise avalduses märkida:

1. füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2. panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas;
3. makse sooritamise kuupäev;
4. riigilõivu võtnud asutuse nimi;
5. riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber);
6. toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus;
7. riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus ei saa kaebuse esitajale riigilõivu tagastada enne, kui ta on esitanud kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks koos ülaltoodud andmetega. Elle Kask Kohtunik 3