KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-468 Haldusasi P.G. kaebus Rahvastikuregistri kohustamiseks

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Mariann Tusti’le. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471 lg 2).

ASJAOLUD:

1. 02.03.2007 sai kohus P. G. venekeelse kaebuse, koos taotlusega riigi õigusabi määramiseks.
2. 21.03.2007 kohtumäärusega rahuldas kohus kaebaja taotluse kaebajale riigi õigusabi andmiseks. Kaebajale määrati õigusabi osutavaks advokaadiks Mariann Tusti, kellele määrati tähtaeg

nõuetele vastava kaebuse esitamiseks. Samas lasi kohus tõlkida kaebuse eesti keelde. Tõlkest nähtub, et kaebaja soovib, et halduskohus kohustaks Rahvastikuregistrit tegema kannet kaebaja elukoha kohta Eestis aadressil xxxxxxxx. 3. 23.04.2007 sai kohus kaebajat esindava advokaadi seisukoha kaebuse suhtes. Kaebaja esindaja on seisukohal, et kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise alus. Kuna antud asjas taandub vaidlus sellele, et käsundisaaja ei ole korrektselt käsundit täitnud. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Samuti ei ole võimalik vastu xxxxxx omaniku tahet tema eluruumi mitte kedagi sisse kirjutada. KOHUS LEIAB: 4.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest nähtuvalt tegi kaebaja 31.05.1999 notariaalse avalduse, millega volitas oma õde kirjutama teda välja aadressilt Narva, xxxxxxx ja kirjutama teda sisse aadressil Narva-xxxxxx. Kaebaja õde kirjutas kaebaja küll välja, kuid xxx tänavale sisse ei kirjutanud. Seega ei ole käsundisaaja korrektselt käsundit täitnud. Kohtule teadaolevalt toimib nimetatud käsundussuhte üle vaidlus tsiviilkohtus (Narva kohtumajas). Seega on antud vaidlus sisuliselt tõusetunud mitte avalik-õiguslike, vaid eraõiguslike suhete pinnalt (poolteks on eraõiguslikud, mitte avalikõiguslikud isikud) ja tsiviilkohtus on selles osas pooleli kohtuvaidlus. Samuti ei ole ilma xxxxx omaniku nõusolekuta võimalik kedagi nimetatud aadressil sisse registreerida. Seega ei saa halduskohus kohustada Rahvastikuregistrit sellist kannet tegema, kuna selleks puudub õiguslik alus.
2. Elukoha aadressi kandmiseks Rahvastikuregistrisse esitab isik vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 40 kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Välisriigis elav Eesti kodanik esitab elukohateate Eesti välisesindusele. Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat. Kuna Rahvastikuregistri pidamise üks olulisi eesmärke on tagada selle vastavus tegelikele asjaoludele, siis antud juhul taotletud sissekirjutus seda eesmärki ei täidaks. Seega saaks kande tegemise aluseks olla nimetatud käsundussuhte üle toimuva tsiviilvaidluse osas tehtav jõustunud kohtulahend. Kuna käesoleva kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei saa kohus võtta menetlusse ka esitatud kaebusega seotud võimaliku kahjuhüvitamise taotlust.
3. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mille lahendamine oleks võimalik halduskohtumenetluse korras. Kuna kaebaja on asjaga seotud käsundussuhte vaidlustanud juba tsiviilkohtus, siis edasised Rahvastikuregistri toimingud sõltuvad suurel määral nimetatud kohtuasja jõustunud kohtuotsusest. Kadriann Ikkonen kohtunik 2