) § 6 lg 33 kehtestab põhimõtte, et ehitise(ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajaliku maana määratakse ehitusalune ja ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Linnavalitsus on määranud Altmetsa tee 10a asuvate ehitiste, mille alune maa on kokku 28 429 m2, teenindamiseks vajalikuks 4 korda rohkem maad, mida on põhjendamatult palju.
lg 1 kohaselt ei tagastata linna piires asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad, kui see kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kui õigustatud subjekt ja ehitise praegune omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks, ehitise võõrandamiseks õigustatud subjekti kasuks või muul viisil. Niisuguseid kokkuleppeid sõlmitud pole ning kõnealusel lahustükil ei asu ka mingeid ehitisi ega tehnorajatisi, v.a. üle maatüki kulgev kõrgepingeliin. Nõukogude ajal Altmetsa tee 10a territooriumile kasvuhoonete rajamisel nende alune maa täideti ja tõsteti ümbritsevast maapinnast mitu meetrit kõrgemale. Kasvuhoonete teenindamiseks kasutati ainult täidetud pinnasega ala, mis piirneb, kuid ei hõlma vaidlusalust lahustükki. Altmetsa tee 10a asuvate hoonete ohutu ekspluateerimine on tagatud ka ilma lahustükki teenindusmaa hulka arvamata. Kraav, mille järgi osa tagastatavast maast on erastatud kolmandale isikule, on kinni kasvanud. Vesi koguneb hoopis sellele maale, mis kuulub kaebajale tagastamisele, kuna see maatükk asub kõige madalamal. Seega pole põhjendatud teenindusmaa määramine lahustüki arvelt. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“(edaspidi „teenindusmaa määramise kord“) p 8 kohaselt saadetakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Kaebajale sellist ettepanekut saadetud ei ole. Sellega on rikutud teenindusmaa määramise korra punktis 9 sätestatud kaebaja õigust esitada vastuväiteid teenindusmaa määramise ettepanekule, mis tõi kaasa väära ja seadusvastase haldusakti. Kuna Maardu Linnavalitsuse korraldus nr 48 on õigusvastane, on õigusvastane ka maavanema korraldus nr 1023-k, sest see tugineb kohaliku omavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise korraldamise toimingutele ning mõlemad vaidlustatud haldusaktid on antud ühes haldusmenetluses. Maardu Linnavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Teenindusmaa määramise korra p 4.1. kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa kooskõlas maakorralduse nõuetega. Need tulenevad maakorraldusseaduse(MaaKS) §-dest 5 lg 2 p 5 ja 7 ning
§-st 7 lg 52. Linnavalitsus pidas Altmetsa tee 10a teenindusmaa määramise käigus otstarbekaks krundi suuruse vähendamist ja piiride muutmist nii, et Altmetsa 10a kinnisasi oleks lihtsate ja selgete looduses äratuntavate piiridega – kaebaja lahustüki poolses(põhjapoolses) küljes on piiriks kuivenduskraav ja Kaldase tee. Omaaegne krundieraldus hõlmas tunduvalt suuremat maa-ala – ETKVL koondis „Agro“ Iru aiandile eraldatud krundi suurus oli ca 50 ha. Vastustaja pole määranud teenindusmaa hulka tootmiseks vajalikku maad. Arvestades, et ehitised, mille juurde Altmetsa 10a maaüksus erastatakse, on kasvuhooned, mille sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vaja liigvett ära juhtida, on kasvuhooneid teenindava kuivendussüsteemi jätmine teenindusmaa piiridesse põhjendatud. Drenaaźisüsteemi osaks olev kraav, mis on kinnistu piiriks endise kinnistu „Peedu nr 68“ poolses otsas, on ehitiste sihtotstarbeliseks kasutamiseks vältimatult vajalik. Väär on kaebaja väide, et vaidlusalusel lahustükil ei asu mingeid tehnorajatisi, v.a. kõrgepingeliin. Altmetsa tee 10a kinnistut ümbritsevad maaparandusrajatised(kuivenduskraavid), mis on kinnistul asuvate ehitiste teenindamiseks vajalikud. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, et Altmetsa 10 a teenindusmaa asuks mingis osas endise kinnistu „Peedu nr 68“ piirides. Olemas- oleva plaani- ja kaardimaterjali põhjal on „Peedu nr 68“ asukoht vaieldav, varasemad piiritähised pole looduses säilinud. Erinevate skeemide järgi jääb osa endisest kinnistust „Peedu nr 68“ Altmetsa tee ja Kaldase tee ristmiku alla, mistõttu pole lahustüki tervikuna tagastamine ühelgi juhul võimalik. Vastustaja on rikkunud küll menetluskorda, jättes kaebajale tegemata piiride kulgemise ettepaneku ja küsimata talt kirjalikku arvamust, kuid see ei muuda lõpptulemust, sest kraavi tõttu peab erastatava maa piir kulgema sealt, kus ta kulgeb. Maa erastamise menetluse ajal kinnitas kolmandat isikut esindav K.Kõrm, et tal on kaebajaga suuline kokkulepe piiride kulgemise osas ja vastustaja jäis seda uskuma. Harju maavanem palub jätta kaebus rahuldamata. Maaüksus, mille ostueesõigusega erastamist taotles kolmas isik, on küll käsitletav tagastamisnõudega(osaliselt) maana, kuid vastavalt
§-le 7 lg 1 ei kuulu see maa kattuvas osas õigustatud subjektidele tagastamisele, vaid kompenseeritakse. Kolmanda isiku omandis on Altmetsa tee 10A asuvad ehitised, mistõttu tal on
Kuna erastatava maa suuruse ja piirid määrab kohalik omavalitsus(
lg 6, puudub maavanemal õigus erastada maad rohkem või vähem, kui on määratud kohaliku omavalitsuse korraldusega. Ka Riigikohus on 29.03.2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-81-05 leidnud, et ei Vabariigi Valitsuse seaduse § 85, omandireformi aluste seaduse § 17 lg 8 ega
lg 3 anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle ning seda ei saa teha ka kohus. Maardu Linnavalitsus on toiminud kooskõlas
-ga ning erastamiseks kogutud materjali alusel vastu võetud maavanema korraldus nr 1023-k on kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Kolmas isik AS „J.P. Kinnisvaraarendus“ palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik ostis endise aiandi vallasvara 2004.a., praegu on taastatud 1 ha ulatuses katmikala, kokku 9 kasvuhoonet, kus kasvatatakse lilli, üldse on katmikala 3 ha. Mingit kirjalikku ega suulist kokkulepet kolmas kaebajaga piiride kulgemise osas pole sõlminud. Vaidlusalusel maatükil muid rajatisi peale kraavi pole, kuid kolmas isik soovib sinna rajada abihooneid. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
§-le 6 lg 1 tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kui õigustatud subjekt ja ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile(
Niisuguseid kokkuleppeid sõlmitud pole. Sama seaduse § 22 kohaselt on ehitise omanikul õigus erastada maad ostueesõigusega vastavalt
-le. Maa ostueesõigusega erastamisel ei tohi rikkuda õigustatud subjekti õigusi(
). Ehitise(ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise(
Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras(
Vabariigi Valitsuse 6.11.1996.a. määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra(edaspidi “erastamise kord”) p 13 alap 2 kohaselt määrab vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise ühe eeltoiminguna ostueesõiguse- ga erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse. Sama korra p 131 järgi koostab vastavad volitused saanud ametnik või organ ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mis kooskõlas teenindusmaa määramise korra punktidega 8 ja 9 saadetakse maa tagastamise õigustatud subjektile, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada vastuväiteid.
§-dest 2 ja 7 lg 1 tuleneb nõue, et piiriprotokollil peab olema nende isikute nõusolek või allkiri, kes on tunnistatud õigustatud subjektideks mõõdistatava katastriüksusega külgneva ala osas. Alates 2.
lg 5 alusel üksnes olemasolevale ehitisele.
lg 33 kohaselt arvestatakse teenindusmaa määramisel seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust üksnes siis, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Sama nõue sisaldub ka teenindusmaa määramise korra punktis 4, kus on ka sätestatud, et tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et menetlus- ja vorminõuete rikkumised linnavalitsuse korralduse andmisel - kaebajat otsustusprotsessi ei kaasatud, asjaolusid arvesse võtvat kaalumist ei teostatud, faktiline motiveering puudub - olid sedavõrd olulised, et võisid mõjutada nii linnavalitsust kui maavanemat asja otsustamisel ning viia neid ebaõigetele järeldustele. Sellepärast tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud haldusaktid tühistada. Kaebaja palub vastustajatelt menetluskuludena välja mõista 16 909 kr 40 s, mis koosneb 160 kr riigilõivust ja 16 749 kr 40 s tasust õigusabi eest. Vastustajad õigusabikulude suurust ei vaidlusta. Kohtu arvates on kaebaja õigusabikulud asja keerukust ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.