3-07-2269/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2269 Haldusasi A.M.a kaebus saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks OÜ-lt Kommunikatsiooniehitus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
3. Tagastada A.M.a kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel.
4. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8). Edasikaebamise kord
5. Tallinna Halduskohtusse saabus
6. novembril
7. a A.M.a kaebus OÜ Kommunikatsiooniehitus peale perioodil 01.09.2007 – 30.09.2007 saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt töötas A.M. nimetatud äriühingus 27.08.2007-30.09.2007 ning töölepingut temaga ei sõlmitud.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel , kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et esitatud kaebus halduskohtu pädevusse ei kuulu. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Kaebusest nähtuvalt ei ole vaidlus tekkinud mitte vaid avalik-õiguslikust teenistussuhtest riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega, vaid tegemist on töötaja palganõudest lähtuva vaidlusega, mis tuleneb töösuhtest. Tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi, sealhulgas töösuhte jooksul või selle lõppemisel saamata jäänud töötasu nõudes mõistetakse eraõigussuhtest tulenevate vaidlustena, mis tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses . 3.Vastavalt palgaseaduse ( PalS) §-le 38 lahendatakse Palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. PalS § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) ettenähtud korras. ITVS § 4 lg 1 kohaselt lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon või kohus . Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses on individuaalseid töövaidlusi lahendava kohtuna seega silmas peetud tsiviilasju lahendavaid kohtuid.
9. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Siinkohal selgitab kohus, et ITVS § 4 lg-e 11 järgi ei lahenda töövaidluskomisjon vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni. Kuivõrd antud juhul on nõude summaks kaebuse järgi umbes 8200 krooni, siis on kaebuse esitajal võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks ka töövaidluskomisjoni poole, juhul kui seda juba tehtud ei ole. Tulenevalt ITVS § 4 lg-st 2 on avalduste esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt keelatud. ITVS § 9 lg-e 1 järgi on pöördumine töövaidluskomisjoni riigilõivuvaba. Sama sätte lõike 2 kohaselt tasutakse kohtusse hagiavalduse esitamisel riigilõiv tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes HkMS § 11 lõikest 4 tagastab kohus kaebuse, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus on andnud eespool selgitused selle kohta, et kaebuse esitajal on võimalus pöörduda vaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni poole või maakohtusse. HkMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kaebuse esitaja halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud ei ole, riigilõivu tagastamise küsimust käesoleval juhul ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 2