Obsah (4)

§ 11§ 10§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-429 Haldusasi I.O. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004 k

§ 11lg 3¹ p 5).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (

§ 11lg 8).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD:

1. I.O. taotleb Tallinna Halduskohtule 27.02.2007 esitatud kaebuses Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004 korralduse nr 552-k tühistamist. Vaidlustatud korraldusega on määratud Tallinna Kommunaalameti valitsemisel oleva Jaama tn 6 parkla rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalik maa pindalaga 1579 m2, sihtotstarve transpordimaa (tl 4, 39).
2. Kohus jättis 14.03.2007 määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud

§ 10nõuetele.

02.04.2007 saabus kohtusse kaebuse esitaja esindaja taotlus kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas. 20.04.2007 saabus kohtusse kaebus täpsustus (tl 20-26). Kaebuse esitaja palub edasises menetluses juhinduda täpsustatud kaebuses esitatud seisukohtadest.

1. Kaebuse täpsustuse kohaselt on Jaama tn 6 asuva maa suhtes, mille osas kaebaja on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks,
2. aastal algatatud maa munitsipaalomandisse andmise menetlus. Tallinna Linnavalitsuse 05.10.2006 maa munitsipaalomandisse andmise taotluses kinnitatakse, et Jaama tn 6 maaüksusel asuvad ehitised – tänavarajatised (asfaltkattega parkla)- kuuluvad Tallinna linnale. Taotluse õigusliku alusena on viidatud maareformi seaduse (MRS) § 28 lg 1 p 1 kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune maa. Kaebaja leiab, et Jaama tn 6 maal asuva parkla puhul ei ole tegemist munitsipaalomandis oleva rajatisega, mistõttu ei ole võimalik määrata teenindusmaad munitsipaalomandis mitteolevale ja/või ebaseaduslikule rajatisele. 1
3. Kaebaja arvates on vaidlustatud korralduse näol tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, mis valmistab ette maa munitsipaliseerimist, kuna sellega on määratud siduvalt kindlaks munitsipaalomandisse taotletava maa suurus ja piirid. See on aga asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kaebaja leiab, et maa munitsipaliseerimine sellel olevate teisele isikule kuuluvate rajatiste tõttu riivaks otseselt kaebaja huve, sest välistaks kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise 1579 m2 suuruses osas. Samuti peatab maa munitsipaliseerimise menetlus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse (tl 22). 13.07.2007 kaebuse täpsustuses (tl 83-86) kaebaja möönab, et iseenesest ei ole teenindusmaa määramise korraldus üksikult võttes selline otsustus, mis võimaldaks lõplikult asuda seisukohale, et seda maad maareformi õigustatud subjektile ei tagastata, kuna käimas on maa munitsipaliseerimise menetlus ning ka mittetagastamise otsustust ei ole. Samas kaebuse esitaja leiab, et teenindusmaa määramise korraldus rikub otseselt tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi seetõttu, et teenindusmaa on määratud tema arvates ebaseaduslikule rajatisele. Säärase rajatise teenindusmaa ei saa kuuluda põhimõtteliselt munitsipaliseerimisele.
4. Kaebuse kohaselt ei ole maa munitsipaliseerimise menetlus lõppenud ning käesoleva ajani ei ole maa munitsipaalomandisse andmist otsustatud. Vaatamata korduvatele Harju maavanema taotlustele ei ole Tallinna Linnavalitsus esitanud maavanemale dokumente Jaama tn 6 ehitiste omandikuuluvuse ja/või õiguspärase maakasutuse kohta. Kaebuse esitaja on maavalitsuse esindaja soovitusel esitanud kaebuse kohtule ning maa munitsipaliseerimise menetlus on seetõttu peatatud. Kaebajale on teada asjaolu, et linnavalitsust on teavitatud menetluse peatamisest kuni lahendi saamiseni käesolevas kohtuasjas. Kaebuse esitaja leiab, et maavalitsuse senine tegevus ei ole tema õigusi rikkuv. Õigusi rikkuvaks muutuks maavalitsuse tegevus siis, kui võetaks vastu maa munitsipaliseerimise otsus, mida aga tehtud ei ole ning mida kaebajale edastatud suulise informatsiooni kohaselt ei tehta enne, kui on selge rajatise seaduslikkuse küsimus. Kaebuse kohaselt on vaidluse keskseks küsimuseks see, kas tegemist on seadusliku rajatisega või mitte. Rajatise seaduslikkusele on võimalik anda hinnang käesolevas kohtumenetluses ning seda sõltumata sellest, kas kaebaja otsustab täiendavalt vaidlustada maa munitsipaliseerimise menetluse või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED:
5. Kohus leiab, et I.O. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 7.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on möönab kaebuse esitaja, et vaidlustatud teenindusmaa määramise korraldus iseenesest tema õigusi ei riku. Kaebuse esitaja leiab, et tema õigusi rikub vaidlustatud korralduses märgitud maa munitsipaliseerimine, sest teenindusmaa on määratud tema arvates ebaseaduslikule rajatisele ja säärase rajatise teenindusmaa ei saa kuuluda põhimõtteliselt munitsipaliseerimisele.

1. Kaebusest ja kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud korralduses märgitud Jaama tn 6 asuva maa suhtes algatatud maa munitsipaalomandisse andmise 2 menetlus. Vaidlustatud korralduse aluseks on märgitud Tallinna Linnavolikogu 24.03.1994 otsus nr 43, millega otsustati taotleda Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinna teede ja tänavate alune maa-ala pindalaga 1289 ha ja asfaltkattega parkimisplatside alune maa pindalaga 64,5 ha (Tallinna Maa-ameti 08.02.2007 kiri nr 6-8/87 (tl 75-76). Kaebusele lisatud Tallinna Maa-ameti 08.02.2007 kirjast nr 6-8/87 nähtuvalt on Jaama tn 6 maa munitsipaalomandisse andmise taotlusi esitatud Harju maavanemale 08.06.2005, 17.08.2004, 05.10.
2. Kaebusele lisatud Tallinna Linnavalitsuse 05.10.2006 kirjaga nr 4-11/4406 (tl 3536) Harju maavanemale esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluses taotletakse Tallinna linnavolikogu 24.03.1994 otsuse nr 43 alusel Jaama tn 6 maad pindalaga 1579 m2 munitsipaalomandisse vastavalt MRS § 28 lg 1 punktile 1 kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Taotluses on märgitud, et Tallinna linnavalitsuse 24.03.2004 korraldusega nr 552-k on määratud Jaama tn 6 parkla rajatiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 1579 m
3. Kaebuse kohaselt ei ole maa munitsipaliseerimise menetlus lõppenud ning käesoleva ajani ei ole maa munitsipaalomandisse andmist otsustatud.
4. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 54 kohaselt kui õigustatud subjekt nõuab maa tagastamist, mille kohta on esitatud taotlus maa riigi omandisse jätmiseks või kui on olemas kirjalikud andmed koostatava taotluse kohta või mille kohta on kohalik omavalitsus esitanud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse, ei otsustata maa tagastamise küsimust enne, kui nimetatud taotluste kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus. Seega võib kaebuse esitaja õigusi rikkuda Jaama tn 6 asuva maa munitsipaalomandisse andmine seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsusega.
5. 15.06.2006 jõustunud Vabariigi Valitsuse
6. juuni 2006 määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ (edaspidi Kord) § 10 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist maavanemale esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlusi menetletakse käesoleva määruse alusel, kui Maareformi seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb käesolevas asjas maa munitsipaalomandisse jätmise taotluste menetlemisel kohaldada alates 15.06.2006 kehtima hakanud Korra redaktsiooni. Korra § 2 lg 1 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise MRS § 28 lg 1 p 1 nimetatud maa osas munitsipaalomandisse taotletava maa asukoha järgne maavanem. MRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Korra § 6 lg 6 p 6 kohaselt peab maa munitsipaalomandisse andmise taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et kõik taotletaval maal asuvad ehitised kuuluvad maa munitsipaalomandisse andmist taotlevale omavalitsusele. Korra § 7 lg 1 kohaselt maavanem kontrollib esitatud dokumentide vastavust Maareformi seaduses ning Korras kehtestatud nõuetele. Maavanemal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, tagastamise või erastamise õigustatud subjektilt, samuti teistelt isikutelt ja riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jätab maavanem puudulikult koostatud taotluse (toimiku) puuduste kõrvaldamiseni läbi vaatamata ja lõike 3 punkti 1 kohaselt nõuetekohaselt vormistatud taotluse (toimiku) alusel võtab maavanem hiljemalt kolme kuu jooksul vastu otsuse maa munitsipaalomandisse andmise kohta. Seega maa munitsipaalomandisse andmise otsustab maavanem, kes maa munitsipaalomandisse andmise menetluses tuvastab rajatise omandiõigusliku kuuluvuse. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 06.märtsi 2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-06, mille punktis 16 leidis Riigikohus järgmist: „Vaidlustatud otsuse andmise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
7. novembri
8. a määrusega nr 269 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ p 15.2 kohaselt tuli maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise toimikusse lisada dokumendid taotletaval maal asuvate rajatiste omandiõigusliku kuuluvuse kohta. Õige pole aga kassaatorite seisukoht, et omandiõiguse tõendamiseks sobisid vaid p-s 15.2 loetletud 3 dokumendid (riigivara munitsipaalomandisse üleandmise akt, ehitise munitsipaalomandisse andmise otsus, riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõte). Tee kui erandliku rajatise omandiõiguse tõendamiseks sobivad ka muud dokumendid ning tõendid. Vabariigi Valitsuse
9. juuni
10. a määrusega nr 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 6 lg 6 p 6 kohaselt peab maa munitsipaalomandisse andmise taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et kõik taotletaval maal asuvad ehitised kuuluvad maa munitsipaalomandisse andmist taotlevale omavalitsusele. Korra § 7 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus nõuda taotluse läbivaatamisel maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, tagastamise või erastamise õigustatud subjektilt, samuti teistelt isikutelt ja riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist. Küsimus tee kui rajatise omandiõigusliku kuuluvuse kohta tuleb seega lahendamisele edasises maa munitsipaalomandisse andmise menetluses.“ Seega ei ole maa munitsipaalomandisse andmise menetluses rajatise omandiõigusliku kuuluvuse kindlakstegemine halduskohtu pädevuses vaid see on maavanema pädevuses. Halduskohtusse ei saa pöörduda haldusmenetluse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks ja tõendi loomiseks või välistamiseks haldusmenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.mai 2003 lahendis nr 3-2-1-60-03 (p 14) on selgitatud, et isikul ei saa olla

§ 7

lg 1 tähenduses põhjendatud huvi halduskohtule säärase kaebuse esitamiseks, mille ainus eesmärk on tõendi välistamine mõnes teises menetluses. Sellist huvi saab isik realiseerida teises menetluses tõendi lubatavuse üle vaieldes.“ 11. Seega, kuna vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi ning küsimus rajatise omandiõigusliku kuuluvuse kohta tuleb lahendamisele vastavas haldusmenetluses - maa munitsipaalomandisse andmise menetluses – ei saa kaebuse esitajal Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004 korralduse nr 552-k vaidlustamiseks ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebajale tagastada. Lisaks märgib kohus, et ka kohtu menetluses oleva haldusasja menetlus kuulub Ts

MS § 356 lg 1 alusel peatamisele, kui otsus sõltub sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses. 12.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 4