3-07-1083/9

3-07-1083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoobril

1. a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1083 Haldusasi OÜ Cape Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.04.2007.a. korralduse nr 13-2.1/8526 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja esindajad nende Kaebuse esitaja: OÜ Cape Baltic Esindaja: Lennart Oja Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Kateriin Pärn Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27.09.2007.a. RESOLUTSIOON HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta OÜ Cape Baltic kaebus rahuldamata . Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). I ASJAOLUD 1.AS Sebra Kaubandus, kelle tegevusalaks majandusaasta aruannete kohaselt on pealisrõivaste hulgimüük ning asukohaks alates 01.01.2004 Peterburi tee 75, Tallinn, registreeriti äriregistris 11.11.1996.a. Maksuhaldur on AS-le Sebra Kaubandus teinud 12.09.2005 korralduse maksuvõla 76 974 krooni tasumiseks, millist korraldust äriühing ei täitnud. 17.10.2005.a. tegi maksuhaldur korralduse AS-le Hansapank AS Sebra Kaubandus arvelduskontol 76 231 krooni arestimise kohta. 29.12.2005 kuulutati välja äriühingu pankrot ja sellega peatus maksuvõla sundtäitmine. 05.01.2006.a. on maksuhaldur esitanud AS Sebra Kaubandus pankrotimenetluses nõudeavalduse 1 summas 286 560 krooni. 14.12.2006 lõpetati AS Sebra Kaubandus pankrot raugemisega, kuna äriühingu varast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks ning äriühing on 02.02.2007 äriregistrist kustutatud. 2.Cape Baltic OÜ, kelle tegevusalaks on rõivaste hulgikaubandus, registreeriti äriregistris 31.12.2004.a. aadressil Peterburi tee 75 Tallinn. 3.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus andis 02.aprillil 2007 Cape Baltic OÜ-le korralduse maksuvõla kogusummas 286 560 krooni tasumiseks. Korralduse andmise aluseks oli maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid, millele tuginevalt asus maksuhaldur seisukohale , et ettevõte, mille kaudu tegutses AS Sebra Kaubandus,ei ole tegevust lõpetanud, vaid tegutseb edasi Cape Baltic OÜ nime all ehk teisisõnu läks ettevõte, mille kaudu tegutses AS Sebra Kaubandus, üle Cape Baltic OÜ-le ning MKS § 37 tulenevalt on Cape Baltic OÜ-le üle läinud ka MKS § 31 lg 1 nimetatud nõuded ja kohustused.Järelduse ettevõtte üleminekust tegi maksuhaldur maksumenetluses tuvastatud asjaolude kogumi pinnalt –nii AS Sebra Kaubandus kui Cape Baltic OÜ juhatuse liige oli Alo Lilleberg, kattuvad AS Sebra Kaubandus ja Cape Baltic OÜ tegevusala ja tegevuskoha aadress.Oluline osa töötajaid on AS Sebra Kaubandus majandustegevuse lõppedes asunud tööle Cape Baltic OÜ-s, samuti jäid muutumatuks nende tööüülesanded. Ka leidis maksuhaldur, et AS Sebra Kaubandus on võõrandanud oma varad Cape Baltic OÜ-le. Samuti võttis Cape Baltic OÜ osaliselt üle AS Sebra Kaubandus hankijad ning kliendid ning täitis AS Sebra Kaubandus finantskohustusi. Nimetatud korraldusele esitaS Cape Baltic OÜ 27.04.2007.a. vaide, mille Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tagastas 22.05.2007.a. põhjusel, et vaide esitaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks vaide puudusi. Seejärel esitas Cape Baltic OÜ kaebuse halduskohtule. II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID 4.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga AS-i Sebra Kaubandus( pankrotis) maksuvõla tasumise kohustuse üleminekust Cape Baltic OÜ-le ja on seisukohal, et maksuhaldur on AS-i Sebra Kaubandus tegevuse lõppemisega ning Cape Baltic OÜ tegevuse alustamisega seotud asjaolusid tõlgendanud ühepoolselt ja üldistatult ning on andnud seetõttu nimetatud asjaoludele ebaõige hinnangu. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta ja ei ole piisavalt arvestanud kaebuse esitaja vastuväidetega maksukorralduse projektile ning tõenditega, mis kaebuse esitaja esitas koos nimetatud vastuväidetega. Kaebuse esitaja hinnangul ettevõtte üleminekut AS-lt Sebra Kaubandus Cape Baltic OÜ-le toimunud ei ole ning seetõttu ei saa Cape Baltic OÜ-l olla ka korralduses toodud maksuvõla tasumise kohustust. 5.Maksuhalduri seisukohtade ja seega maksuvõla tasumise korralduse õigusvastasust põhjendab kaebuse esitaja esmalt sellega, et Cape Baltic OÜ ning AS-i Sebra Kaubandus ostjad ja hankijad erinevad olulisel määral ning seega ei ole AS-lt Sebra Kaubandus Cape Baltic OÜ-le üle läinud õiguste ja kohustuste terviklikku kogumit, mis tagaks ettevõtte majandusliku tegevuse jätkumise. Siinkohal on kaebuse esitaja toonud esile, et kuigi nii AS-l Sebra Kaubandus kui ka Cape Baltic OÜ-l oli kliendiks Tallinna Kaubamaja, on maksuhaldur jätnud tähelepanuta, et mõlemad nimetatud äriühingud tegelesid erinevate tootegruppide ja kaubamärkide turustamisega. Kaebuse väitel omab mõlema äriühingu majandustegevuse spetsiifika mõlema äriühingu kliendisuhete ning väidetavate lepinguliste suhete ülemineku hindamisel olulist tähtsust. Asjaolu, et AS-l Sebra Kaubandus oli kaupade sisseostu kokkulepe AS-ga Tallinna Kaubamaja, ei tähenda, et nimetatud kliendisuhte üleandmine oleks võimalik olnud AS-i Sebra Kaubandus poolt turustatavatest kaupadest erinevate tootegruppide ning kaubamärkide sisseostmiseks. Cape Baltic OÜ ja AS-i Tallinna Kaubamaja vahelise kliendisuhte näol on 2 tegemist olemuselt erineva suhtega, mis ei ole identifitseeritav AS-i Sebra Kaubandus majandustegevusega.
2. Teiseks on kaebuse väitel põhjendamatu ja tõendamatu maksuhalduri seisukoht, nagu oleks iseseisvalt tegutsemist alustanud ja sõltumatult tegutseva äriühingu Cape Baltic OÜ asutamise eesmärgiks mõne teise äriühingu maksuvõlgade tasumise kohustusest kõrvalehoidumine. Äriregistri andmete kohaselt on Cape Baltic OÜ kogu osakapitali võrdsetes osades omandanud Klaus Teppo Ritvala ja Kari Anto Halonen, kes ei ole enne nimetatud äriühingu omandamist olnud seotud AS-ga Sebra Kaubandus ega ka ühegi Eestis tegutseva äriühinguga. Cape Baltic OÜ tegevuse eesmärgiks on alates 1989.a. Soomes tegtusenud Cape Nordic Oy tegevuse laiendamine Balti riikidesse.
3. Kolmandaks on kaebuse kohaselt AS-i Sebra Kaubandus maksustatava käibe vähenemisest ja Cape Baltic OÜ-l maksustatava käibe tekkimisest maksuhaldur ekslikult järeldanud, et eeltoodu viitab AS-st Sebra Kaubandus majandustegevuse liikumisele Cape Baltic OÜ-sse. Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaoluga, et ostjate tellimustest ja kauba realiseerimisest sõltuval ettevõttel ei saa käivet tekkida kohe pärast majandustegevuse alustamist. 8.Kaebuse esitaja taotleb eespooltoodud põhjendustel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.04.2007.a. korralduse nr 13-2.1/8526 tühistamist. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab kaebust põhjendamatuks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
5. Kaebuse väite osas, mille kohaselt on maksuhaldur põhjendamatult järeldanud Tallinna Kaubamajaga AS-l Sebra Kaubandus olnud kliendisuhte üleandmist talle müüdavate tooteartiklite erisuse tõttu ning mille kohaselt asjad ja inimesed ilma lepinguliste kliendisuheteta ei saa moodustada ettevõtet kui funktsioneerivat üksust leiab vastustaja, et hankijate ja ostjate samasus on vaid üheks ettevõtte üleminekul kontrollitavaks tunnuseks ning maksumenetluses vaadeldakse kõiki kogutud tõendeid kogumis. Isegi juhul, kui pidada tõendatuks kaebaja väidet AS-le Tallinna Kaubamaja AS-i Sebra Kaubandus ja Cape Baltic OÜ poolt müüdud tooteartiklite erinevusest, on oluline kliendi säilimine, mitte tooteartiklite spetsiifilisus. Ettevõtte üleminekul on oluline, et üle läheks oma identiteeti ja iseseisva tegutsemise võimet säilitav majandusüksus ning määrav ei ole seejuures hankijate ja klientide täies ulatuses kattumine. Lisaks märgib vastustaja, et kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et kattuvaks kliendiks on korralduse kohaselt ka AS Prisma Peremarket. 11.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega Cape Baltic OÜ kogu osakapitali võrdsetes osades omandamisest Klaus Teppo Ritvala ja Kari Anto Haloneni poolt. Cape Baltic OÜ osanik 750 000 krooni suuruses osas on AL Konsultatsioonid kaudu Alo Lilleberg. Maksuhaldur on samuti seisukohal, et Kristiina Pomm ja Alo Lilleberg olid lähedalt seotud ASga Sebra Kaubandus ja alates 28.09.2005 on Cape Baltic OÜ juhatuse liikmeteks Alo Lilleberg, Kristiina Pomm ja Kari Antero Halonen. Lisaks on maksuhalduri hinnangul leidnud tõendamist, et Cape Baltic OÜ on omandanud AS Sebra kaubandus varad, lepingulised hankijad ja kliendid ning olulises osas töötajad ning on samade isikute kontrolli all jätkanud sarnast majandustegevust. 3
6. Maksuhaldur on seisukohal, et käibedeklaratsioonide põhjal ei saa järeldada Cape Baltic OÜ majandustegevuse alustamist 2005.a. alguses, seega on kaebuse sellekohane väide põhjendamatu. 13.Lisaks on vastustaja seisukohal, et kuna kaebuses on keskendutud üksikutele aspektidele, ent maksumenetluses vaadeldakse kõiki kogutud tõendeid kogumis võrdväärseina, siis tuleb maksuhalduri järeldusele ettevõtte ülemineku kohta õigusliku hinnangu andmiseks arvestada ka teiste menetluses tuvastatud asjaoludega, mis kogumis kinnitavad ettevõtte ülemineku toimumist ja millisteks asjaoludeks kokkuvõtvalt on : asukoht, kontaktid, juhtimine, tegevusala, vara, hankijad/ostjad, töötajad, kohustused ja käive. Korralduses toodud asjaolude tuvastamisel on maksuhaldur lähtunud EL direktiivis 2001/23/EÜ toodud aspektide analüüsist. IV KOHTU PÕHJENDUSED 14.Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega on maksuhaldur tuvastanud, et ettevõte, mille kaudu tegutses AS Sebra kaubandus ( pankrotis) , läks üle Cape Baltic OÜ-le. Viimatinimetatud äriühing võttis üle tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust- rõivaste hulgimüüki. Maksuhaldur on esitanud korralduses maksumenetluses tuvastatud asjaolude kogumi, millele tuginevalt on ta jõudnud järeldusele ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminekust , sealjuures on maksuhaldur ettevõtte ülemineku olemuse kindlakstegemiseks, arvestades seejuures EL direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamise kohta antud Euroopa Kohtu seisukohtadega, analüüsinud selle kõiki aspekte . Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 183 lg 1 näeb ette, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 6 lg 1 p 3 kohaselt on maksukohustuslaseks ka muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Samuti ei ole iseenesest vaidlust selles, et MKS § 37 alusel saavad maksukorralduse seadusest tulenevad kohustused, sealhulgas maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, minna üle ettevõtte omandajale või valduse saajale juhul, kui on tuvastatud ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminek.
8. Vaidlus on tekkinud ennekõike sellest, et kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhalduri poolt tuvastatud , et üle on läinud majanduslikult iseseisev ja funktsioneeriv üksus, kuna üle on 4 küll läinud oluline osa asjadest ja inimestest, ent ettevõtte lepingulised suhted hankijate ja ostjatega kui majandustegevuse jätkamise olulisimaks eelduseks olev komponent käesoleval juhul üle läinud ei ole. Järelikult, kui ei ole tõendatud ettevõtte ülemineku kõigi kriteeriumide täitmine, on õigusvastane maksuhalduri poolt korralduses toodud AS-i Sebra Kaubandus ( pankrotis) maksuvõla tasumise kohustuse panemine kaebuse esitajale. Kuna ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga seotud kohustuste üleminekuks on nõutav ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminek, siis oli maksuhalduril kohustus tuvastada selline asjade ja õiguste kogumi olemasolu, mis võimaldas ettevõtjal kogumi koostoimest teenida tulu ehk teisisõnu tuli maksuhalduril esmalt teha kindlaks, kas asjade ja õiguste omavahelised seosed võimaldavad iseseisvat individualiseeritud majandustegevust. MKS § 37 alusel saavad maksukorralduse seadusest tulenevad kohustused ettevõtte omandajale või valduse saajale üle minna juhul, kui on tuvastatud ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleminek. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et ettevõtte või selle iseseisva osa ülemineku hindamise juures on määravaks, kas üle on läinud kõik ettevõtte või selle iseseisva osa funktsioneerimiseks vajalikud komponendid, kuid kaebuse esitaja on seisukohal, et AS-i Sebra Kaubandus kliendisuhted kui kõige olulisem komponent ettevõtte kui terviku funktsioneerimisel OÜ-le Cape Baltic üle ei läinud. Sellisele seisukohale on kaebuse esitaja jõudnud võrreldes hankijate ja ostjate andmeid ning leidnud, et kahe äriühingu hankijad ja ostjad erinevad olulisel määral. Vaidlust ei ole ning kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kattuvaks lepingupartneriks on AS Tallinna Kaubamaja. Sealjuures asjaolu, et kaebuse väitel oli Tallinna Kaubamajale müüdavaks kaubaks AS-i Sebra kaubandus puhul meeste ja laste rõivad ning Cape Baltic OÜ puhul on selleks noorterõivad ehk teisisõnu oli tegemist kliendile erinevate tooteartiklite müümisega, ei oma kohtu hinnangul ettevõtte ülemineku tuvastamiseks vajalike elementide kindlakstegemisel määravat tähendust. Kuna ettevõtte üleminekul on oluliseks, et üle läheks identiteeti ja iseseisva tegutsemise võimet säilitav majandusüksus, kusjuures majandusüksuse identsuse peamiseks indikaatoriks on see, kas majandusüksus uue omaniku alluvuses jätkab või taasalustab varasemaga sama või sarnast tegevust, olenemata sellest, kas tegemist on põhi-või kõrvaltegevusega, siis sellest tulenevalt on ilmne, et majandusüksuse funktsioneerimiseks vajalikuks eelduseks on hankijate ja klientide olemasolu mahus, mis võimaldab majandusüksuse tegutsemist, mitte aga hankijate ja klientide valdavas osas kattumine või tooteartiklite samasus. Eespooltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebuse esitajaga küll selles, et kui kliendisuhted lähevad üle mahus, mis ei võimaldaks ettevõttel enam tegutseda, puuduks alus rääkida iseseisva tegutsemise võimet omava majandusüksuse üleminekust, ekslik on aga kaebuse esitaja seisukoht, et üle peab minema kliendisuhetest oluline osa ehk kliendisuhete üleminek peab olema toiminud samaväärses mahus. ÄS § 5 lg-s 2 sätestatut on kaebaja ekslikult tõlgendanud, andes sõnale „tervikuna“ tähenduse, mille kohaselt määrav ei ole mitte asjade ja õiguste kogum, mis tagab iseseisva toimimise, vaid leiab, et üle peab minema kliendisuhetest oluline osa ehk kliendisuhete üleminek peab olema toimunud samaväärses mahus. Kohtu hinnangul on oluline iseseisva tegutsemise võime säilimine ning käesoleval juhul võimaldas kliendisuhe kaebuse esitajal senist tegevust, milleks on rõivaste hulgimüük, jätkata . Lisaks eeltoodule on maksuhaldur maksumenetluses tuvastanud, et AS Sebra Kaubandus 2004.a. majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu klientidena toodud muuhulgas AS ASelver, AS Tallinna Kaubamaja, AS Tartu Kaubamaja, AS Sportland Eesti, AS Prisma Peremarket. Kaebuse esitaja on vastuväidetele lisatud tabelis nr 2 näidanud Cape Baltic OÜ klientidena Tallinna Kaubamaja ja AS Prisma Peremarket. Maksuhaldurile 14.12.2006 Kristiina Pommi antud seletuse kohaselt olid kattuvateks klientideks Selver, Kaubamaja ja Sportland. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on Põhja maksu- ja tollikeskus hinnanud tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid, sealhulgas kaebuse esitaja poolt esitatut, kogumis , mistõttu maksuhalduri järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et maksuhaldur kaebuse esitaja vastuväidetega arvestanud ei oleks. Kaebuse esitaja rõhutab funktsioneeriva terviku ülemineku 5 määravust, mis on õige, ent kaebuse esitaja ei ole maksumenetluses ega ka kohtumenetluses lükanud ümber maksuhalduri järeldust selle kohta, et Cape Baltic OÜ-le läksid AS-lt Sebra Kaubandus riietekaubanduses lepingulised kliendisuhted kui ettevõtte funktsioneeerimise oluline komponent üle sellises mahus, mis võimaldas ettevõtte iseseisvat funktsioneerimist. Sealjuures vajab märkimist, et lisaks Kaubamajale on maksuhaldur sellise kliendina määratlenud ka AS-i Prisma Peremarket. Eeltoodule vaatamata märgib kohus siinkohal täiendavalt, et rõivaste hulgimüük on mõlema äriühingu tegevusalaks ja käesoleval juhul on samaks jäänud kaup ning lisaks sellele, et vaieldav on juba iseenesest, kust läheb piir meeste- ja laste ning noorteriiete vahel ning kas ei ole tegemist osaliselt kattuvate tooteartiklitega, ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus eelnevalt ostis klient ettevõttelt, mille kaudu tegutses AS Sebra Kaubandus ,riideid, OÜ-lt Cape Baltic aga näiteks köögitarbeid. 17.Seonduvalt AS-lt Sebra Kaubandus hankijatega lepinguliste suhete üleminekust Cape Baltic OÜ-le on kaebuse esitaja oma vastuväidetes maksuvõla tasumise korralduse projektile maksuhaldurile väitnud kahe kõnealuse äriühingu hankijate olulisel määral erinevust ning leides, et hankijate osas kattuvad kaubamärkide raames ainult Tomster USA Textil GmbH ja Motion Wear , mitte aga lisaks neile Head ja Elemar nagu on märgitud korralduses. Head kaubamärgi puhul on kaebuse esitaja märkinud oma vastuväidetes, et Head kaubamärki kandvad kaubad ostis Cape Baltic OÜ AS-lt Sebra Kaubandus (pankrotis) müügilepinguga, millega maksuhaldur on tutvunud ning et osa nimetatud kaubast on seni müümata. Ka on kaebuse esitaja väitnud, et teistelt isikutelt ei ole kaebuse esitaja Head kaubamärki kandvaid kaupu ostnud ja ei kavatse seda teha ka tulevikus. Maksuhaldur ei ole jätnud kaebuse esitaja poolt maksumenetluses esitatud vastuväiteid tähelepanuta, vaid on neid hinnanud korralduses , sealhulgas on maksuhaldur andnud hinnangu kaebuse esitaja poolt täiendavalt esitatud 01.07.2005 sõlmitud lepingule , millest nähtuvalt Cape Baltic OÜ võtab üle AS Sebra Kaubandus kohustused ja debitoorsed nõuded, samuti laojäägi. Maksuhaldur on juba vaidlustatud korralduses märkinud, et kaebuse estraja väide maksuhalduri tuvumisest kauba müügilepinguga on väär, kuna AS Sebra Kaubandus arvetest Cape Baltic OÜ-le ei nähtu, et üle oleks antud Head kaubamärki kandvad tooted. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud väide , mille kohaselt programmis tähistati HD tähisega Head kaubamärgiga kaupu ning mistõttu kaebuse esitaja luges tõendatuks, et OÜ Cape Baltic ei saanud nimetatud kaubamärgiga kaupu hankijalt, vaid AS-lt Sebra Kaubandus, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja tõendamata, ka ei osanud kaebuse esitaja selgitada, miks vajalikke selgitusi ei antud maksuhaldurile varasemas menetluses või mida tähendavad teised arvetel kasutatud lühendid. Mis puudutab Elemar kaubamärki, siis on kaebuse esitaja vastuväidetes märkinud, et selle kaubamärgi osas oli AS Sebra kaubandus partneriks Elemar Textile GmbH, kellelt osteti mütse, salle ja kindaid ning Cape Baltic OÜ puhul on hankijaks Elemar Vertriebs GmbH, kellelt ostetakse rannariideid, mistõttu ei ole tegemist sama hankijaga. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud maksuhalduri järeldusi , mille kohaselt on antud juhul tegemist sisuliselt sama hankijaga. Kaebaja väide, et tal Elemar Textile GmbH –ga kliendisuhe puudus ning tegemist oli ühekordse maksega, kus Cape Baltic oli võlgu Elemar Vertriebs GmbH -le ja viimane omakorda Elemar Textile GmbH-le ning seega oli tegemist kolmnurksuhtega, on paljasõnaline ja maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui läksid üle vaid kliendisuhted kahe hankija osas, ei anna nimetatu iseenesest alust väita, et ettevõtte üleminekut toimunud ei ole. Kaebuse esitaja positsioon tugineb seisukohale, et kliendisuhetest peab üle minema oluline osa, s.o.kliendisuhted enamvähem samas mahus, mis võimaldavad majandusüksusel esiteks nende kliendisuhetega oma tegevust jätkata ja mille põhjal saaks väita, et tegemist on sama ettevõttega. Kohus jääb käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis toodud seisukohtade juurde, mille kohaselt ettevõtte üleminekuks on määravaks kliendisuhete toimimine määral, mis tagab majandustegevuse 6 jätkumise. Maksuhaldur on majandustegevuse jätkumise hindamisel arvestanud kõigi kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega ja on põhjendatult asunud seisukohale Cape Baltic OÜ aktiivse tegevuse alustamisest 2005.a. suvel.
9. Asja kohtuliku arutamise käigus ei leidnud kinnitust kaebuse väited, mille kohaselt OÜ Cape Baltic on iseseisvalt tegutsemist alustanud ja sõltumatult tegutsev äriühing , mida muu hulgas kinnitab asjaolu, et OÜ Cape Baltic OÜ osakapitali on võrdsetes osades omandanud Klaus Teppo Ritvala ja Kari Anto Halonen, kes ei ole enne nimetatud äriühingu omandamist olnud seotud AS-ga Sebra Kaubandus ega ka ühegi Eestis tegutseva äriühinguga. Kohus rõhutab siinkohal , et ainuüksi juhatuse liikmete kattuvusest ettevõtte üleminekut järeldada ei saa ning ka seadusega ei ole keelatud isiku kuulumine mitme äriühingu juhatusse , ent maksuhaldur on teinud järeldused kõnealuste ettevõtete omavaheliste seoste kohta, sealhulgas selle kohta, et Cape Baltic OÜ asutamise eesmärgiks oli vältida AS Sebra Kaubandus maksuvõlgade tasumist, mis tekkisid üle läinud ettevõtte majandustegevuse tulemusena ning jätkata sama majandustegevust teise juriidilise isikuna, ettevõtte ülemineku kindlakstegemiseks maksuhalduri poolt tuvastatud elementide kogumi põhjal. Maksuhaldur on kooskõlas kogutud tõenditega ja tuvastatud asjaoludega asunud põhjendatult seisukohale nii AS-i Sebra Kaubandus kui ka Cape Baltic OÜ majandustegevuse ja rahaliste vahendite kontrollimisest samade isikute poolt ning kaebuse väide Cape Baltic OÜ-l kokkupuute puudumisest AS-ga Sebra Kaubandus on ekslik. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldust Kristiina Pommi ja Alo Lillebergi lähedasest seotusest AS-ga Sebra Kaubandus. Samas nähtuvalt äriregistri andmetest ( II kd tl 309-310) on alates 28.09.2005 Cape Baltic OÜ osanikuks 750 000 krooni suuruses osas ka AL Konsultatsioonid OÜ , millise äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige on Alo Lilleberg. Alates 28.09.2005 on Cape Baltic OÜ juhatuse liikmeteks Alo Lilleberg, Kristiina Pomm ja Kari Antero Halonen. Maksuhaldur on muu hulgas tuvastanud ning kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud järeldust, et A.Lilleberg oli isik, kes tegi AS Sebra kaubandus töötajatele ettepaneku tulla üle Cape Baltic OÜ-sse, samuti on A.Lilleberg mõlemas nimetatud äriühingus otseseks ülemuseks ja on esindanud mõlemaid äriühinguid liisinglepingute sõlmimisel AS-ga Hansa Liising. Vaidlust ei ole Kristiina Pommi Cape Baltic OÜ juhatuse liikmeks olekus ja mõlemas äriühingus raamatupidajana töötamises.
10. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur arvestanud järelduste tegemisel sellega, et Cape Baltic OÜ alustas majandustegevusega 2005.a. alguses ning ostjate tellimustest ja kauba realiseerimisest sõltuval ettevõttel ei saa tekkida kohe pärast majandustegevuse alustamist käivet. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses analüüsinud Cape Baltic OÜ ning AS Sebra Kaubandus
11. ja 2006.a. käibedeklaratsioone, leidmaks äriühingute käivete vahelisi seoseid ning on järelduse tegemisel majandustegevuse liikumisest Cape Baltic OÜ-sse 2005.a. augustikuus lähtunud kuude lõikes käivete võrdlemisel tuvastatust, mille kohaselt samaaegselt AS-l Sebra Kaubandus maksustatava käibe vähenemisega on Cape Baltic OÜ-l tekkinud analoogses mahus käive. Vaidlust ei ole Cape Baltic OÜ registreerimisest käibemaksukohustuslaste registris 04.01.2005, ent pelgalt nimetatud asjaolu ei lükka ümber käibedeklaratsioonide põhjal tehtud maksuhalduri järeldusi . Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et Cape Baltic OÜ kui hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte puhul on alust majandustegevuse alustamisest rääkida kauba soetamise hetkest. Maksuhalduri poolt võrreldud käibedeklaratsioonide andmetest nähtuvalt ei ole Cape Baltic OÜ deklareerinud 2005.aasta esimesel neljal kuul sisendkäibemaksu ja maksustatavat käivet ning alles maikuus on sisendkäibemaksuna deklareeritud 360 krooni, seevastu juba juunikuus 18% määraga maksustatavat käivet 34 495 krooni, sellelt käibemaksu 6 209 krooni ja sisendkäibemaksu 98 612 krooni ning kasvades märkimisväärselt alates augustikuust. Eespooltoodust järelduvalt ei ole kaebuse esitaja tõendanud maksuhalduri järelduste ekslikkust OÜ Cape Baltic poolt kauba soetamisest alates 2005.a. juunikuust ning kaebuse esitaja väited majandustegevuse alustamisest 7 2005.a. jaanuarikuus, s.o. enne AS Sebra Kaubandus majandustegevuse lõppemist, on paljasõnalised ja vastuolus olemasolevate tõenditega. V MENETLUSKULUD
12. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, ent kuna vastustaja ei ole kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik 8