3-07-619/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-619 Haldusasi R.V.´u kaebus Murru Vangla toimingu isikliku CD –ROM seadme Samsung mittetagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja arutamisel viibisid kaebaja R.V.; vastustaja esindajatena Meeli Maiorov ja Jaanika Kõrgmaa. RESOLUTSIOON Jätta R.V.`u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.V. esitas 22.03.07.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Murru Vangla toimingu - isikliku CD – ROM seadme Samsung mittetagastamine – õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et vangla enam tulevikus nii ei käituks. Kohus võttis kaebuse oma 07.06.07.a. määrusega menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD R.V. palub tunnistada Murru Vangla toimingu - isikliku CD –ROM seadme Samsung mittetagastamine – õigusvastaseks alljärgnevatel põhjustel. 1 Vangla arvutisse oli paigaldatud tema isiklik CD-ROM seade Samsung. Arvuti oli võetud KAPO poolt kontrolli ja tagastatud vanglale detsembris 2006.a. 11.12.06.a. pöördus ta vangla poole ja palus tagastada isiklik CD-ROM seade Samsung, kuid 16.01.07.a. sai vanglalt vastuse, et seadet ei saa tagastada, kuna ei ole tõendatud seadme kuuluvus kaebuse esitajale. Kaebaja ei nõustu Murru Vangla seisukohtadega, sest seade kuulub temale ja seda tõendavad faktid: 1) et ta esitas 13.05.04.a. avalduse Murru Vangla direktorile Hr. Olavi Israelile ja avalduse sisuks oli palve lubada soetada CD-ROM. Avaldusele tehti kanne, et seadme tohib ta soetada läbi kokkusaamiste toa ning samal päeval on Hr. O.Israel eelnevalt mainitud avaldusele kirjutanud, et ta on sellega nõus; 2) kaebaja avaldus võeti vanglas vastu ja sellel on tempel kirjetega „saadud“ ning kuupäev „14.05.04.a.“; 3) avaldusele on alla kirjutatud kirjed „Vastu võetud CD-ROM“ ja Murru Vangla töötaja allkiri. Kaebaja soovis esitada selle säilinud seadme passi. avalduse tõendina kohtuistungil, samuti soovis ta esitada R.V.u seletuse kohaselt kokkusaamiste toast tõi seadme temale Murru Vangla

1. eluosakonna inspektor kontaktisik Arvo Jõesalu, kes peaks olema teadlik CD-ROM seadme Samsung päritolust ja muudest sellega seotud asjaoludest. 11.04.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et ta palub tunnistada õigusvastaseks seadme mittetagastamise kaebaja isiklike asjade juurde lattu ning põhjendatud huviks on kahju hüvitamise nõude esitamise soov tulevikus. 02.05.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses lisab, et läbiotsimine toimus kriminaalasja nr 06730000233 raames ja selle teostas KAPO. Äravõetud arvuti kuulus Murru Vanglale ja oli väljastatud kaebajale seoses õppimisega. Selles arvutis asus kaebaja CD-ROM seade Samsung. Direktorile esitatud avaldus asub tema käes põhjusel, et direktor andis nõusoleku avaldusele, kui viibis ringkäigul kaebaja eluosakonnas. Seda, kas seade on kantud kaebaja varakaardile, ta ei tea, kuid eeldab, et selline kanne pidi olema vangla poolt tehtud. Kuna seade oli tema kasutuses direktori nõusolekul, ei saa olla tegemist keelatud esemega. 25.05.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et seade kuulub temale omandina ja seda saab ta tõendada tunnistaja V. K. ütlustega, kes võib anda ütlusi seadme soetamise kohta. Seadme soetas ta V.K. vahendusel, kuna viimane pöördus seadme ostmiseks vabaduses viibiva isiku V. B.´i poole, kes soetas seadme ja toimetas seadme kokkusaamiste tuppa. Edasi toodi seade kaebajale juba ametnik A.Jõesalu vahendusel. 30.05.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et sai seadme tagasi ja vaidlust enam ei ole seadme kuuluvuse üle, kuid kaebaja jääb Murru Vangla toimingu - isikliku CD –ROM seadme Samsung mittetagastamine – õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde preventiivse huvi olemasolu tõttu. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-11-02 p
2. 06.06.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses lisab, et Murru Vangla käitus õigusvastaselt, kuna vanglaametnikud olid teadlikud asjaolust, et seade kuulub kaebajale, kuid seadet ikkagi ei tagastatud. Nimetatut kinnitab asjaolu, et 16.01.07.a. eitava vastuse seadme tagastamise kohta koostas
3. bloki kontaktisik M.Toomik, kes istub A.Jõesaluga samas kabinetis ja kes on ühtlasi
4. bloki kontaktisik. Kuna A.Jõesalu toimetas seadme kaebajale, siis sellest tulenevalt 2 oleks ta pidanud teadma seadme kuuluvusest kaebajale. Kaebusest ei soovi kaebaja loobuda, kuna säilinud on preventiivne huvi, kaebuse suhtes tehtud positiivne kohtuotsus võib hoida ära tulevikus sellelaadseid vangla poolseid rikkumisi. 12.06.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et Murru Vangla tegevuse õigusvastasus seisnes selles, et vangla oli teadlik seadme kuuluvusest kaebajale ja õigusvastaselt keeldus seadet tagastamast. 03.07.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses selgitab, et A.Jõesalu mäletab kindlasti, et tema toimetas CD-ROM seadme kaebajale, kuna see oli erandkorras antud luba ning teist sellist juhtumit ei ole esinenud. A.Jõesalu oli algusest peale teadlik, missugust küsimust lahendab M.Toomik, kuna enne vastuse koostamist pidi ta kontrollima asjaolusid, mis puudutas CD-ROM päritolu. Kui M.Toomik seda ei teinud, on tegemist meelevaldse toiminguga. A.Jõesalu soodustas teadlikult ebatõese vastuse koostamist M.Toomik´u poolt. Enne vastuse koostamist või mingi toimingu tegemist tuleb vanglal kontrollida asjaolusid, mitte aga võtta vastu ebaseaduslikku ja meelevaldset otsust. Sellesisulise toimingu põhjused, miks vangla tahtlikult ja teadlikult ei tagastanud CD-ROM seadet Samsung koheselt, on teadmata ja arusaamatud. CD-ROM seade Samsung paigutati kaebaja isiklike asjade juurde lattu 21.06.07.a. 20.07.07.a teatas R.V. kohtule, et külastades isiklike asjade ladu ning tutvus ka Murru Vangla poolt tagastatud CD- ROM seadmega Samsung ja avastas, et sinna paigutatud seade ei kuulu temale, kuna sellel olev number ei kattu kaebaja valduses oleva seadme passi numbriga. Kohtuistungil 28.08.07.a. kaebaja asus seisukohale, et ta vaidlustab seadme mittetagastamist, kuid ei vaidlusta seadme äravõtmise toimingut, kuna seadet ei võtnud ära Murru Vangla. Seadmel, mis ära võeti, turvakleebiseid ei olnud. Passis on seadme number ära märgitud 1 lehel, toimiku lk
5. Selline number peab olema äravõetud seadmel. Mudeli numbrit passis ei ole näidatud, seda kaebaja ei leidnud. 21.06.07.a. saadeti seade Tallinna Vanglasse Murru Vangla poolt, kuid see pole see seade, mis kuulus kabeajale. Kaebaja kontrollis 20.07.07.a. isiklike asjade laos seadme üle, tegi võrdluse koos passiga. Samsung seadmega sai kaebaja CD - plaatidelt sisestada arvuti kõvakettale infot ja vastupidiselt arvuti kõvakettalt salvestada infot tühjale CD – toorikule. Vastustaja väitega, et kaebajal on asjade laos kaks seadet, R.V. ei nõustu. Kohtule näidatud seadmeid, mida on kaks tükki, saab eraldada nii, et üks on kirjutav/salvestav CD - ROM Samsung, SW -252, kuid see ei ole kaebaja oma. Teisega on võimalik üksnes sisestada infot, see kuulub Murru Vanglale ja mitte kaebajale. Teine, mis on Murru Vangla oma, on kaebaja asjadest kõrvaldatud juulis-augustis 2007 ja Tallinna Vangla saatis selle tagasi Murru Vanglasse. Soetamisel kaebaja ei kontrollinud seadme nr-i ja passis oleva nr-i kattuvust. Õigusvastaseks muutus vastustaja tegevus, s.o asja mittetagastamine, arvates 16.01.07.a. vastusest, milles keelduti äravõetud asja tagastamisest. M.Toomik koostas vastuse, kuid ta ei kontrollinud asjaolusid; vastus väidab, et CD-ROM seadme kuuluvust kaebajale ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja leiab, et ametnik oleks saanud kontrollida, kuid ta ei üritanud midagi teha. Vastuse koostaja ei vestelnud kellegagi ja tema kohtuistungil esitatud ettekandes on 6 real lõik, millest nähtub, et ta teab, et kaebajal oli CD lugeja. Kui M.Toomik oleks pöördunud A. Paltsi poole, s.o arvutite eest vastutava isiku poole, oleks tõenäoline, et CDROM – i oleks saanud tagastada ilma kohtukaebuseta. Väide, et A. Jõesalu ei ole justkui teatanud asjast, on tõendamata. 3 09.10.07.a. toimunud kohtuistungil kaebaja märkis, et õigusvastane on Murru Vangla toiming kaebajale kuuluva isikliku CD-ROM seadme mittetagastamises lähtudes 16.01.07.a. vastusest. Selle vastusega seob kaebaja õigusvastasuse põhjusel, et seal on öeldud, et seda äravõetud asja ei tagastata. Esiletoodud põhjused on valed. Sisuliselt on tegemist tegevusetusega. Tegevusetus seisneb selles, et ei üritatudki kontrollida kõiki asjaolusid, kuna hilisemalt selgus, et teatud Murru Vangla töötajad oskasid selle kohta anda konkreetset infot, näiteks Aivar Vals. Eelmisel istungil tunnistaja M.Toomik ütles, et tema oli valmis antud seadme tagastama, kuid vangistusosakonna juhataja Rando Kalmus keelas ja takistas seda. Eelmisel istungil leidis kinnitust M.Toomiku sõnade kohaselt, et teda sunniti koostama ebamäärast vastust; M.Toomik ise väitis, et oli nõus koheselt selle tagastama, seega on vähetõenäoline, et M.Toomik esimese kutse peale midagi kontrollimata või teadmata oleks teinud. Siit järeldub, et M.Toomikul oli selleks mingi info, et niimoodi toimida. Eelmisel istungil ilmnes, et seadme passis olevad numbrid ja seadmel endal olevad numbrid ei ühti. Kaebaja arvab, et vaevalt oleks olukord teistsugune, kui ta oleks ka esitanud koheselt tema käes olnud dokumendid. Dokumentide esitamisel poleks talle seadet tagastatud olukorras, mil numbrid ei ühti. Dokumente ei julgenud ta vanglale ära anda, kuna tal on kahtlus, et dokumendid võivad minna kaduma ja tagajärjena ei oleks ta midagi suutnud tõestada ja asi oleks jäänud kätte saamata. Kaebaja vabandas M.Toomiku ees, kuna ta teadmatusest oli süüdistanud tunnistajat, kaebaja mõistab, et M.Toomik on eeldatavalt olnud sunnitud koostama sellise vastuse, nagu ta lõpuks vormistati. Kaebaja lisab, et talle jääb selgusetuks antud juhul küsimus sellest, kas tulevikus tekib probleemi seadme osas, kui numbrid ei kattu. Kui kaebaja nõustub selle seadme vastuvõtmisega, mis temale tagastati ja millel on passiandmetest erinevad numbrid, siis puudub garantii, et tulevikus ei sunnita teda jälle tõendama seadme päritolu ja kuuluvust või lubatavust temale. Mingit dokumenti vangla ei vormistanud ja temal endal ei ole võimalik sellist dokumenti vormistada. R.V. jääb kaebuse juurde; põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et tulevikus niimoodi ei toimitaks. Vastustaja seisukoht, et seadet ei tagastatud dokumentide puudumisel, ei saa pidada õigeks, kuna sisuliselt ei ole vastustajal tänase päevani neid dokumente, mis ühilduks seadmetel olevate numbritega, seega ei saanud see olla põhjuseks, miks jäeti asi tagastamata. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. KAPO teostas Murru Vanglas läbiotsimist 04.09.06.a., mille käigus võeti ära ka kaebajale kuuluv CD-ROM seade Samsung. Peale seadme kontrolli teostamist saadeti KAPO poolt seade Murru Vanglasse tagasi ning asi paigutati elektriseadmete lattu. Murru Vangla1 ei olnud võimalik teada asjaolu, et antud CD-ROM seade Samsung kuulus kaebajale, kuna CDROM seadel eristusi ega turvakleepse ei olnud, seetõttu puudus võimalus tuvastada seadme omanik. Kaebajale CD-ROM seadet Samsungit ei tagastatud esmasel nõudmisel, kuna puudusid tema avaldust tõendavad dokumendid, st dokumendid või andmed, mis kinnitanuks konkreetse seadme kuulumist avaldajale. Samuti ei olnud võimalust tuvastada, kuidas ja mil moel 4 kaebaja on seadme soetanud. Asjaõigusseaduse § 82 lg 1 alusel peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. 04.05.07.a. kohtunõudele vastatakse, et vangla on nõus tagastama kaebajale temale kuuluvana CD-ROM seadme, kuna R.V. on esitanud CD-ROM seadme Samsung dokumendid. R.V.ule saadeti etapi korras Murru Vanglast CD-ROM seade Samsung Tallinna Vanglasse 21.06.07.a. Murru Vangla leiab, et ei ole antud asjas õigusvastaselt käitunud. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 13.07.07.a. saabunud vastustaja täiendavates seisukohtades märgitakse, et väide, et inspektor kontaktisik A.Jõesalu mäletab konkreetse CD-ROM-i soetamise asjaolusid ja et ametnik oli teadlik, missugust küsimust lahendab inspektor kontaktisik M.Toomik, ei vasta tõele. Väide on vastuolus inspektor kontaktisik Arvo Jõesalu 10.07.07.a. esitatud ettekande sisuga. Kinnipeetavaid on Murru Vanglas palju, vanglateenistujal on piisavalt pingelised tööpäevad ja pole ka välistatud, et inspektor kontaktisik A.Jõesalu tõi kinnipeetavale läbi kokkusaamiste toa lubatud CD-ROM-i, kuid üksikasjad ei ole tal meeles. Vanglateenistujal on lubatud kinnipeetavaga suhelda vaid teenistusülesannete täitmise eesmärgil, samuti ei tohi vanglateenistuja astuda mingitesse suhetesse kinnipeetava või tema sugulase ja muude isikutega ega kasutada nende teenuseid, kui see ei tulene teenistuskohustusest. Vastuse koostamisel ei saanud ametnikud võtta kaebajaga kontakti, kuna see oli keelatud, kaebuse esitaja oli seotud kriminaalasjaga ning vahistatu staatuses, mil ei saa võtta kontakti telefoni teel. Operatiivne side telefoniga ei ole olnud võimalik. Väide, et inspektor kontaktisik A.Jõesalu oli teadlik seadme kuuluvusest kaebajale, kui inspektor kontaktisik M.Toomik koostas vastust kaebajale 11.12.06.a. ja väide, et ka Toomik oleks pidanud selle tõttu olema asjast teadlik, ei vasta tõele. Inspektor kontaktisik A.Jõesalu oli vastuse koostamise ajal puhkusel ning ei saanud olla teadlik sellest, mida kirjutas M.Toomik. Alusetu on väide, et A.Jõesalu soodustas teadlikult ebatõese vastuse koostamist M.Toomiku poolt. Kaebaja seisukoha lükkab ümber M.Toomik`u ettekanne 12.07.07.a., milles on kirjeldatud asjaolud CD-ROM-i juhtumiga ja et inspektor kontaktisik A.Jõesalu viibis puhkusel 11.12.06.a., so ajal, mil M.Toomik koostas vastuse kaebuse esitajale. Inspektor kontaktisik M.Toomik on 11.12.06.a. taotluse lahendamise vastuses selgitanud CD ROM-ga seonduvaid asjaolusid, samuti seda, millisel viisil toimub arvuti kõvakettalt materjalide tagastamine. Vastuses märgitakse ära ka põhjus, miks ei saa CD ROM-i kaebajale tagastada. Kui kaebaja oleks edastanud Murru vanglale koheselt CD ROM-i soetamisega seoses olevad materjalid ja dokumendid, oleks olnud võimalik tuvastada, et seade kuulub R.V.`ule. Vanglate siseselt toimus ja toimub ka käesoleval ajal palju kinnipeetavate üleviimisi ühest vanglast teise, seega peab olema tagatud kinnipeetavate esemete-seadmete turvalisus ning ei saa lubada esimesel nõudmisel, ilma dokumentide esitamiseta, koheselt palutud asjade tagastamist. Murru vangla ei näe alust, et lugeda vangla tegevus õigusvastaseks. 28.08.07.a. esitas vangla taotluse, et asjas tuleks välja selgitada, mitu seadet on kaebajale isiklike asjade juurde üle antud. Vastustaja märgib, et ta sai info, et R. V. liikus CD – ROM seadmega Murru Vanglast Tallinna Vanglasse. R. V. väitis Ly Lepistole, Tallinna Vangla töötajale, et Murru Vangla andis R. V.ule asenduseks CD – ROM-i. Probleem tekkis põhjusel, et R. V.ul on nüüdseks isiklike asjade 5 laos 2 CD – ROM – i, kuid peaks olema üks konkreetne seade, so CD – ROM Samsung, millel on peal mudel SW
6. Murru Vangla saatis selle seadme Tallinna Vanglasse R. V.u asjade hulka 21.06.07.a. Selle seadme kohta ütles R. V., et ei ole temale kuuluv seade. See on nii salvestaja kui ka kirjutaja, tehase väljalase veebruarist 2004 ja ajaliselt on see vastavuses taotluse esitamise ajaga. Leitud on seade, mis Murru Vanglas arvel ei olnud. Selle seadme seeria nr-iks on 9115447J112 ja on veel nr
7. See asus Tallinna Vanglas tema asjade hulgas. Tal on hetkel seega kaks seadet. Vastustaja selgitab, et see seade, mida nõudis tagasi kaebaja, oli ära võetud KAPO poolt ja selle, mille KAPO tagastas, saatis vastustaja R.V.u asjade juurde saatekirjaga. KAPO kiri 16.11.06.a. nr 3260 näitab, et nad võtsid ära arvuti, seal oli CD-ROM seade. Seadme numbrit ei ole kirjas näidatud, kuid see oli kompaktne ja seda koosseisu ei saanud keegi muuta. Sama number nähtub saatekirjas Murru Vanglalt Tallinna Vanglale - toimiku lk
8. Vastustaja on seisukohal, et keegi ei kahelnud selles, et see seade, mis lõpuks viidi kaebaja asjade juurde lattu, ei kuuluks R.V.ule. Selle tõttu konkreetne seade tagastati tema asjade juurde ning seadme tagastamisel selle korrasolekut töötamiseks eraldi ei kontrollitud. Kuna kaebaja nõudis asja arutamise kestel seadme töökorrasoleku kontrolli, siis vangla teostas selle kontrolli. Vastamise ajal oli teada, et R.V. üldjuhul oli kasutanud arvutit koos CD – ROM seadmega, kuid ei olnud teada, kelle see seade on, kuna arvuti kuulus koolile. Kontrolliti varade registrit, kuid kaebaja elektroonilise arvestuse kaardil ei olnud arvel CDROM seadet. Selle tõttu koostati jaanuaris 2007 vastus ja selgitati, miks vanglale jääb selgusetuks asja kuulumise võimalikkus kaebajale. Selle vastuse peale oli kaebajal loogiliselt võimalik esitada dokumente, selgitusi, kuid neid ei esitatud. Teistkordselt koostati aga vangla vastus seotult kohtunõudega, s.o aprillis 2007, mitte ei tehtud keeldumist kaebaja avalduse alusel. Teisest seadmest, mis on vanglale saadetud, sai vastustaja teada menetluse kestel, see on arvele võetud R. V.u varade registris. Kaebaja küsimusele, kas 16.01.07.a. koostades vastust temale, Murru Vangla kontrollis, et kaebaja isiklike asjade kaardil ei ole kirjas CD-ROM-i, märkis vastustaja, et kontrolli sai teha vaid elektroonilisest registrist, kuna varasemalt vormistatud kirjalikud varakaardid ei asunud toimikus. Isiklike asjade kaart läks kaduma ja seda saab täpsustada M. Toomik. 09.10.07.a. toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et vangla teeb kaaskirja, kui saadab asja R.V.ule Tallinna Vanglasse ja palub asi arvele võtta tegeliku numbri alusel ja palub väljastada teise eksemplari asjade kaardist, et luua kaebajale garantii, et ta edaspidiselt saab tõendada, et asi selle numbriga kuulub temale. Selliselt saab välistada tulevikku suunatult võimalikke küsitavusi asja kuuluvuse suhtes. Vastustaja jääb kirjalikult ja suuliselt esitatu juurde ja lisab, et ka Rando Kalmus ei ole takistanud tagastamast CD-ROM seadet mingitel kaebaja poolt oletatud isiklikel põhjustel või huvist. Kogu asja keerukuse põhjustas kaebaja enda käitumine ja asjaolu, et vanglal puudusid vastavad dokumendid, mis oleks tõendanud seadme kuuluvust kaebajale. 6 KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale, tunnistaja Milvi Toomik ütlused, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) R.V. leiab, et Murru Vangla toimis õigusvastaselt, kui peale KAPO poolt teostatud vangla arvutite võetust ja tagastamist detsembris 2006.a. jättis vangla tagastamata tema asjade hulka kooliarvutis asunud CD-ROM Samsung seadme, mis kuulus temale. Tagastamise taotluse esitas ta 11.12.06.a. ja keelduva vastuse sai 16.01.07.a. R.V. leiab, et ametnikud olid teadlikud asja kuuluvusest temale ning õigusvastaselt keeldusid asja tagastamast. Kaebaja lisab, et sisuliselt oli vastustaja tegevusetu. Murru Vangla leiab, et ta ei käitunud õigusvastaselt, kuna kontrollis elektrooniliselt varakaardilt kaebajale kuuluvat vara loendit ja seal ei olnud märgitud kaebajale kuuluva varana tagastamiseks soovitud seadet. Kui R.V. oleks esitanud selgituse või dokumendid, missugustel asjaoludel ta omandas seadme, siis oleks vanglal olnud võimalus kontrollida asjaolusid ja teha kindlaks efektiivsemalt, kas asi kuulub kaebajale ja kas selle tagastamine kaebaja asjade hulka on võimalik. R.V. ei esitanud ise seletust ja dokumente, mis tingis asja tagastamisel õiguspärase viivituse. 2) Kohus selgitab, et kohtumenetluse kestel püstitas vastustaja ainetu probleemi, kui palus kohtul kontrollida, miks kaebaja soovib tagasi kaebuses nimetatud seadet, kui Murru Vanglast lahkumisel saadeti tema asjade juurde juba üks seade. Kohtumenetluses kohus selgitas vastustajale, et kui vangla poolt anti kaebaja asjade juurde seade, mida ta ise käesolevas kaebuses ei ole tagasi taotlenud, tuleb vanglatel endal lahendada küsimus, kuidas eraldada kaebaja asjadest seade, mida kaebaja ei ole palunud lülitada tema asjade juurde. 3) Kohus nõustub põhimõttelise kaebaja seisukohaga, et kui kinnipeetava asjad võetakse ära või viiakse kontrolli ning asi kuulub tagastamisele, siis tuleb asi tagastada kontrolliva isiku initsiatiivil ning selleks ei pea asja omanik esitama erinõudeid. Nähtuvalt asja materjalidest teostas KAPO kontrolli sõltumatult vangla ja kaebaja tahtest ning tagastas kontrollis olnud esemed vanglale. Täiendavas vastuses (tlk 106) märgib Murru Vangla, et KAPO teostas läbiotsimise 04.09.06.a. Vastuses ei märgita täpset aega, millal KAPO saatis asjad tagasi. A.Vals ettekanne 24.08.07.a. (tlk 142) kinnitab, et R.V. kasutas õppimisel 2004/2005 Rummu Erikutsekoolis kooli arvutit, esmane arvuti vahetati välja ja anti kasutusse teine arvuti, mille viisid septembris 2006.a. kontrolli KAPO ametnikud. A.Jõesalu ettekandes 28.08.07.a. (tlk 143) märgitakse, et kinnipeetava R.V. etapeeriti Murru Vanglast 04.09.06.a. KAPO töötajate poolt ära nii, et Murru Vangla töötajatel puudus võimalus temaga kohtuda, sh anda üle asju. Kambris olnud asjad viidi kaasa kinnipeetavaga, CD-ROM-i ei saadud üle anda. KAPO koostatud on 16.11.06.a. kiri T.Ernitsale nr 3260 (tlk 145) ja seal loetletakse materjalid, mis edastati kriminaalasjas nr
9. Sellest nähtub, et Murru Vanglast võeti ära 04.09.06.a. läbiotsimisel arvutid, sh p-is 16 märgitakse, et viidi ära arvuti Celeron 333 nr-ga 59280, mis võeti ära Murru Vanglas 04.09.2006.a. R.V.ult; arvuti pakendati kilekotti ja suleti turvaklambriga nr
10. M.Toomiku tunnistusest 28.08.07.a. kohtuistungil nähtub, et arvuti saabus vanglasse tagasi 11.12.06.a. Eeltoodu kinnitab, et arvuti võeti ära KAPO poolt läbiotsimisel 04.09.06.a. ja saadeti tagasi 11.12.06.a. 7 Kaebaja leiab, et vastustaja alusetult keeldus tagastamast arvutis olnud seadet ning et vastustaja oli teadlik, et arvutis on seade, mis kuulub temale. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et vanglal puudusid andmed, et kaebajale kuulub omandiõiguse alusel konkreetne CD ROM seade Samsung. Kohus ei nõustu ka seisukohaga, et ametnikud A.Jõesalu või M.Toomik või näiteks A.Vals pidid teadma, et R.V. oli saanud loa soetada isiklikuks kasutamiseks oma asjade juurde selline seade ning teadlikult ignoreerisid kaebaja nõuet asja tagastamiseks. M.Toomiku seletuse kohaselt kirjutas ta kaebajale vastuse jaanuaris 2007 aastal. Sellel ajal asus kaebaja isiklik toimik Tallinna Vanglas ning selle toimiku juurde vastuse koostamise ajal juurdepääs puudus. Isiklike asjade olemasolu kontrollis ta elektrooniliselt kaardilt, kuid seal puudus kanne seadme olemasolu kohta. M.Toomik selgitas veel, et ajal, kui ta koostas vastuse, oli A.Jõesalu puhkusel ning kui tema läks ise puhkusele, siis saabus tööle A.Jõesalu, märgitu tõttu nad vastuse koostamise ajal ei kohtunud. Kohtule ei esitatud tõendeid, et A.Jõesalu teadis või pidi teadma, et M.Toomik lahendab kaebaja avaldust. Samuti puuduvad andemed, et M.Toomik pidanuks teadma, et A.Jõesalu olevat kunagi viinud seadme vastuvõturuumist kaebajale. Tunnistaja teab, et R.V. õppimise ajast oli õigustatud kasutama arvutit ning ise ta ei ole seda arvutit varasemast näinud, ei olnud ka selle tõttu ega muul moel teadlik, kas arvutis asub kaebajale kuuluv seade või mitte. Ta sai teada kaebaja avalduse saabumisel ja arvuti saabumisel vangla töötaja R.Kalmuse kaudu, et arvuti saabus tagasi ja asub julgeolekuosakonnas, kuid arvutist ta CD-ROM-i otsima ei läinud. A.Vals oli töötajaks, kes vastamise ajal oli vanglas spetsialistiks arvutite alal, märgitud töötaja võttis arvutist välja CD ROM-i ja selle järgi ta teadis, et niisugune seade on Murru Vanglas olemas. Seadme eemaldamisel võis asi jääda ka vangistusosakonda; vastuse koostamisel andis R.Kalmus korralduse, et seda asja kaebajale ei saadeta. Kui ta viibis juba puhkusel, siis helistas R.Kalmus ning uuris, kus seade võib asuda ning tunnistaja juhendas, et selle leiab R.Kalmus tema kabinetist, kuna tunnistaja oli selle võtnud vangistusosakonnast ja viinud enda juurde. Seega saab märgitust järeldada, et KAPO poolt tagastati arvuti ning seega sai vastustaja tuvastada, et tagastati konkreetse asjana kooli arvuti, millest võeti välja CD ROM seade. Seda kompaktsust ei olnud eelduslikult KAPO poolt muudetud. Arvutist väljavõetud seadet ei olnud aga võimalik mingite dokumentide või andmete alusel kontrollida nii, et oleks selgunud, kellele see seade kuulub. Ülatoodu alusel saab kohus järeldada, et vanglasse saabus äravõetud arvuti ning koos sellega kaebajale kuuluv seade samal ajal, mil kaebaja esitas avalduse seadme tagasisaamiseks. Kui 11.12.06.a saabus vanglasse tagasi arvuti ja kaebaja esitas avalduse samuti 11.12.06.a., siis nähtuvalt asjaoludest ei olnud arvuti saabumisel teada, et selles asub kaebajale kuuluv seade. Kaebaja avaldus arvutis olnud seadme tagastamiseks oli kirjutatud 11.12.06.a. (tlk 40) ja sellest nähtub, et R.V. märkis ära, et KAPO teostas läbiotsimise ja viis ära tema kasutuses olnud vangla arvuti protsessori. Arvuti kõvakettale olid talletatud tema kohtuasjade dokumendid, erinevad seadused. Veel märgib R.V., et ta sai vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuurilt ja selles teatab S.H.Evestus, et arvuti tagastati Murru Vanglale ja dokumendid on võimalik kätte saada. R.V. märgitu tõttu palub vanglal väljastada kõvakettalt dokumendid, seadused ja kui mingil põhjusel ei ole võimalik väljastada kõike soovitut, siis palub luba välja selekteerida vajaliku, kuna ta ei mäleta täpset loetelu. R.V. märgib ära, et arvutis on temale kuuluv isiklik CD ROM seade Samsung ja ta palub selle tagastada. Seadme kohta märgib, et ta omandas selle O.Israeli nõusolekul. Dokumentaalseid lisasid avaldusele kaebaja ei lisanud ning ta ka ei märgi, et tal on olemas dokumendid, mis võiksid kinnitada ja 8 selgitada, et ta sai loa seadme soetamiseks. Vanglal puudus avaldus, mille oli rahuldanud O.Israel ja puudusid ka andmed, et kaebaja asjade kaardile oleks tehtud kanne asja omamise kohta. Kohus siinkohal selgitab kaebajale, et kuivõrd avaldus, mille alusel kaebaja oli saanud loa seadme kasutamiseks, asus kaebaja käes, siis see asjaolu ka selgitab, miks kaebaja varakaardile ei ole tehtud kannet seadme omamise kohta. Loogiliselt sai vara arvele võtta ja kanda kaardile vastavate dokumentide esitamisel ja liikumisel ametniku kätte. Kaebaja teadis, et avaldus jäi tema kätte, kuid ta ei võtnud midagi ette, et seda dokumenti tagastada vanglale. Mistahes põhjusel oli see jäänud kaebaja kätte, pidi kaebaja aru saama, et see oleks tulnud vanglale tagastada, et temale lubatud asi saaks võetud arvele ettenähtud korras. R.V. dokumenti vanglale ei ole käesoleva ajani tagastanud, ka ei esitanud ta seda asja tagasitaotlemisel vangla uuele juhtkonnale, mistõttu ei saa ta ka süüdistada vanglat, et asi ei ole kantud tema asjade kaardile. Seejuures kohus märgib, et kaebaja on korduvalt kontrollinud temale kuuluvate isiklike asjade kaarte, ta on kinnitanud varakaardi andmete õigsust ega ole märkinud, et seal on mingi asi kajastamata. Kohus hiljem peatub vastavatel kannetel, mis on säilinud. Seega oli R.V. võtnud endale riski, et tema varade loend ei olnud täielik ning kaebaja pidi ühtlasi olema teadlik, et asi ei ole tema nimele arvele võetud. Hiljem esitas R.V. kohtule avalduse, mille alusel lubati temale vanglasse CD ROM seade ja 25.04.07.a. tagastas kohus avalduse originaali, kuna tegi sellest valguskoopia. Kohtule esitas kaebaja avalduse, mis tal oli esitatud Murru Vangla direktorile CD ROM soetamiseks 13.05.2004.a. Selle avalduse rahuldamine võimaldas kaebajal saada CD ROM oma kasutusse arvates 2004 aastast. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla juhtkond ja töötajad ei pidanud arvuti saabumisel vanglasse teadma, et arvutisse jäi R.V.ule kuuluv seade ja et seal asub endiselt kaebajale kuuluv isiklik seade, kuivõrd KAPO ei ole teavitanud vanglat, et arvutis on R.V.ule kuuluv CD ROM Samsung. Ilmselt ei olnud ka KAPO-le teada, et arvutis olev seade kuulub R.V.ule 2004.a. avalduse alusel, kuivõrd omandiõiguse küsimust kriminaalasjas ei tekkinud ning KAPO ei saanudki eeldada, et kaebaja oli kirjutanud 2004.a. avalduse konkreetse asja saamiseks. Kaebaja oli vahetult kontrollinud mitmel korral tema vara kohta koostatud kaarte ja kohus on kokku kogunud säilinud vara kaardid erinevatest haldusasjadest. R.V. on mitmel korral kontrollinud tema kohta koostatud vara kaarte ja nõustunud kannetega, kuid kaebaja ei ole teinud märkusi selle kohta, et erinevatel aegadel puudus kaardilt vaidlusalune seade. See selgitab, miks elektroonilise vara kaardi koostamisel jäi seade nimekirjast välja. Vangla raamatupidamises ei asunud avaldust, mis oli rahuldatud 2004.a., kuna seda hoidis enda käes R.V.. Seega ei saa vastuse koostajat süüdistada, et ta elektroonilist kaarti kontrollides ei leidnud sealt kaebajale kuuluvat seadet ning et vanglal puudusid võimalused tuvastada, kuidas kaebaja sai selle seadme, mida ta nõudis. Kohus nõustub kaebajaga selles, et arvates tema avaldusest oleks saanud vastustaja kontrollida, kas arvutis on olemas CD ROM seade. Nagu eelnevast nähtub, Murru Vangla kontrollis seadme olemasolu, vangla ka leidis seadme ja eemaldas selle arvutist. See aga ei tähenda, et vangla pidi koheselt aru saama, et tegemist on kaebajale kuuluva seadmega, kuna vanglal puudusid andmed ja teadmised, mis olid olemas kaebajal. R.V. oli esitanud avalduse sellele vangla direktorile, kes tema pöördumise ajal enam vanglas ei töötanud. Kaebajale positiivse tulemuse andnud avaldus pärines aastast 2004 ja see oli 9 originaalis kaebaja käes, mitte ei asunud vangla dokumentatsiooni hulgas. Seega puudus vanglal informatsioon, et niisuguse avalduse lahendamisega oli saanud kaebaja õiguse kasutada seadet, samas puudus võimalus kontrollida, et kaebajal on O.Israeli loaga soetatud vangla vahendusel vaidlusalune seade. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et A.Jõesalu pidi edastama informatsiooni, mille kohaselt ta olevat toimetanud seadme
11. aastal R.V.ule. Kohus arvestab, et A.Jõesalu on töötanud pikki aastaid kinnipeetavate probleemidega ning töötajalt ei saa nõuda, et ta mäletab aastate taguseid sündmusi. Samas jääb see üksnes kaebaja paljasõnaliseks väiteks, et A.Jõesalu oli asja kättetoimetajaks. Kaebaja ei märkinud oma kaebuses ega pöördumises vanglale, et endistest töötajatest võib asjaolusid mäletada A.Jõesalu, mistõttu ei ole tagantjärgi A.Jõesalu süüdistamine asjakohane. Seejuures asja edasitoimetamine ei luba automaatselt järeldada, et edasitoimetaja on teadlik kõigist asjaga seotud asjaoludest ja avaldustest. Kaebaja ei väida, et 2004.a. kirjutatud ja lahendatud avaldus oli A.Jõesalu käes või üle antud tutvumiseks A.Jõesalule. Kui R.V. ise mäletas, kuidas asi temani saabus ja kui tal oli olemas vana avaldus, oleks saanud juhul, kui kaebaja kartis dokumente ära anda, neid asjaolusid oma pöördumises kirjeldada ja märkida, et tema käes on niisuguse sisuga dokumentatsioon. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ise ekslikult eeldas või oletas, et vangla teab neid asjaolusid. Vangla uus juhtkond ei pidanud teadma ega saanudki neid asjaolusid teada dokumentide puudumisest, mistõttu vangla ei saanud koheselt vastata ja kontrollida, kas kaebaja avaldus asja tagasisaamiseks on õigustatud. Kohus märgib, et A.Jõesalu ei teadnud, et kaebaja avaldust lahendab M.Toomik ning M.Toomik ei pidanud aimama, et A.Jõesalu peaks midagi asjast teadma. Seega ei ole leidnud kinnitust, et märgitud isikute kaudu pidi jõudma juhtkonnani informatsioon, et arvutis leiduv konkreetne asi on R.V.u oma. Kaebaja järeldab ebaõigesti M.Toomiku seletustest, et tunnistaja ütlustega on leidnud kinnitust, et vastamise ajaks oli selgunud, et konkreetne asi kuulub R.V.ule. M.Toomik kinnitas, et ta oleks ise asja saatnud kaebajale, kuid seda ei lubatud teha. Märgitu ei tähenda, et vangla administratsioon oli saanud tõendid, et arvutis olnud CD ROM kuulus kaebajale ja et selle soetamiseks oli kaebajal vastav luba. Kaebaja ei olnud avalduses märkinud ka A.Jõesalu nime ja seda, et ehk isik mäletab, et toimetas asja temani. Seega ei saanudki keegi küsitleda A.Jõesalut. Ei ole mõeldav, et vangla iga tekkiva probleemi puhul küsitleb kõiki töötajaid ja hakkab oletama, kes võiksid midagi asjast teada. Vaidlust ei jäänud küsimuses, kas A.Jõesalu oli vastamise ajal puhkusel või mitte ning selles, kas M.Toomik ning A.Jõesalu vastamise ja asja kontrollimise ajal puutusid kokku. M.Toomik kinnitas, et nad ei saanud seda küsimust omavahel arutada, kuna olid tööl erinevatel aegadel ja ettekanne A.Jõesalult 10.07.07.a. kinnitab samuti, et ta ei osalenud vastuse koostamisel R.V.ule, kuna ta oli puhkusel. Seega tuleb kohtul nõustuda, et asja tagastamine vangla poolt arvates arvuti saabumisest vanglasse ei jäänud seisma vangla tegevusetuse tõttu, kuivõrd vangla sai kaebaja detsembrikuu avaldusest teada, et R.V.ult võidi arvutiga koos ära võtta CD ROM seade. Vastustaja ei jätnud kaebaja avaldust tähelepanuta, ta ei olnud tegevusetu ka ajast, mil ta esitas kaebajale vastuse. Kohus selgitab oma seisukohta järgmiselt. Vanglal puudusid andmed, et kaebajale kuulub konkreetne seade. Selle tõttu oli ka õiguspärane, et vangla asus täpsustama, kuidas R.V. sai endale märgitud seadme. Vanglal on tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 eesmärkide saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel VangS § 66 lg 1 alusel seatud tegutsemise piirangud kinnises vanglas ja vanglas 10 kehtib range kinnipidamise kord. Kinnipidamisrežiimist tulenevad ka kitsendused vanglas kinnipeetavate isiklike asjade soetamisele ja viimisele kambrisse või väljapoole kambrit ning kohustused kontrollida ja veenduda, et kinnipeetava asjade hulka ei satuks keelatud asju ja neid asju, mis ei ole vanglas lubatud asjadeks, sh kontrollida, kas asi on soetatud vangla vahendusel. Kinnipeetava huvi kasutada asju, sh oma isiklikke asju, ei tähenda tingimusteta asja üleandmise kohustust, kui puudub selgus, kellele asi kuulub või kuidas ta soetati. Sellekohase kontrolli läbiviimine oli antud juhul võimalik varakaardi andmete kontrollimise kaudu ja kaebajale täiendavate küsimuste esitamisega. Vangla ei saa ega tohigi usaldada kõiki kinnipeetavate väiteid, vastupidiselt jääksid vangistusseaduse eesmärgid saavutamata ning vanglas ei oleks tagatud kord, mille näeb ette seadus. Seega leiab kohus, et ei saa nõustuda arvamusega, et vangla oli tegevusetu ning jättis välja selgitamata asjaolud, mis oli vaja tagastamistaotlusel lahendada. Vastupidiselt nähtub nii suulistest allikatest kui ka kirjalikult koostatud vangla vastusest 16.01.07.a. (tlk 16), et vangla ei nõustunud koheselt tagastama CD ROM seadet ja põhjendas selle asjakohaste ja olukorrale vastavate seletustega- et vanglal puudub võimalus tuvastada konkreetse asja kuuluvust kaebajale. Samas on vastuses ka sisuliselt juhised, kuidas kaebaja peaks vastustajat küsimuse lahendamisel abistama. Vastavalt märgitigi, et kaebaja poolt ei ole esitatud tõenduseks materjale selle kohta, mil moel on seade antud R.V.u kasutusse. See kinnitab, et vangla ei vaidlustanud ega eitanud, et niisugune seade arvutist leiti, kuid vangla soovis täiendavaid andmeid. Asjade loogiline lahendamise käik eeldaski, et R.V. oleks saanud ja pidanud esitama kas oma sellise seletuse, nagu ta esitas lõpuks kohtule või märkima ära, et temal on niisugused dokumendid, mis ta nüüdseks esitas kohtule. Seda isegi siis, kui ta ei usaldanud dokumente üle anda vastustajale. Kohtule jääb samas arusaamatuks kaebaja käitumine, kuivõrd avaldus, mida ta hoiab enda käes, ei ole temale kuuluv dokument, vaid on vanglale kuuluv dokument ning peab asuma vanglas. Midagi enamat vangla ei ole soovinudki, seega oli vastuse esitamine vanglale igati jõukohane tegevus ning R.V. ei osutanud ise kaasabi asja kiiremaks tagastamiseks. R.V. ei esitanud kohtule tõendeid, et ta pöördus vangla poole uuesti ning tegi vanglale kättesaadavaks need andmed, mis ta on esitanud kohtule. Kaebajal oli võimalus kohtueelselt lahendada küsimus vangla kaudu ja seejärel vajadusel pöörduda kohtusse, kuivõrd kohus alati on rõhutanud, et efektiivsem õiguste kaitse viis on esmalt asja selgitamine ja lahendamine vastustaja poole pöördumisega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asjas on leidnud tõendamist, et vangla näitas ülesse sihilikku soovimatust lahendada küsimus. Kaebaja tõi selle kinnituseks esile asjaolu, et kuivõrd vanglas leitud seadme ja kaebajal olemasoleva passi andmed ei lange täiel määral kokku, oleks vangla ikkagi keeldunud seadme tagastamisest. Kohus leiab, et see on pelgalt kaebaja oletus. Kui kaebaja oleks võimaldanud vanglal teostada kõigi kaebajale teadaolevate asjaolude kontrolli, oleks selgunud, missugune on vangla seisukoht ja kas oleks tekkinud takistus asjaolust, et vangla ise ei saa tagantjärgi kontrollida, missugune konkreetne seade liikus KAPO-sse. Kohus lisab siinkohal, et üheselt kindlalt ei saa ka kontrollida tagantjärgi, kas kaebajal säilinud seadme nn pass on just nimelt selle seadme kohta, mis talle oli toodud vanglasse. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja väited nn passis olevate andmete olemasolust ja erinevusest seadmel olevate andmetega on asjakohatud. Kaebaja ei esitanud kohtule seadme passi ja selle tõttu on ainetu otsida olemasolevatest säilinud tüüptingimustest konkreetse seadme kohta kehtivaid numbreid. Vanglal oleks aga olnud võimalus veenduda, et R.V.ul peab olema isiklikus kasutuses 11 direktori avalduse rahuldamise tõttu CD ROM seade Samsung, milleks võib olla seade, mis leiti arvutist ning mille kuuluvust mõnele muule isikule ei ole tuvastatud. R.V. seda ei võimaldanud ning selle tõttu leiab kohus, et vangla ei keeldunud asja tagastamisest, kui koostas vastuse detsembrikuu avalduse alusel, vaid vangla pakkus välja võimaluse jätkata asja menetlust. Kohus leiab ühtlasi, et vangla ka ei olnud tegevusetu, kuna tema edasine tegevus sõltus R.V.u vastusest, kuid kinnipeetav ei vastanud vanglale ning esitas hoopiski kohtukaebuse. Murru Vanglal ei olnud ühtegi pidet, mille alusel jätkata uurimist omal käel, kuna tal puudusid andmed, missuguse seadme sai kaebaja vangla vahendusel ning olemasoleval seadmel ei olnud tähistusi, et see oli olnud kaebajale kuuluv asi. Samas märgib kohus, et kuigi vangla oleks saanud kontrollida KAPO kaudu, missugused asjad liikusid arvutiga sinna ja lõpuks tagasi, ei oleks ka see kontroll toonud asjas selgust. Kui KAPO tagastas kompaktse asjana arvuti ja selle seest eraldas vangla töötaja CD ROM seadme, oli ikkagi vangla seotud küsimusega, kas see asi saab kuuluda kaebajale, kui puuduvad andmed, et kaebajal oli olemas ja lubatud kasutada isiklikku CD ROM seadet ning ei olnudki teada, missuguse markeeringuga oli seade. Dokument, mis kinnitanuks või oleks selgitanud asjaolusid, asus kaebaja käes. Samas nähtub, et isegi kui oleks küsitletud kõiki töötajaid, sh ka A.Valsi, ei oleks töötajad saanud anda seda informatsiooni, mida sai anda üksnes kaebaja. A.Vals ettekandest 24.08.07.a. nähtub muuhulgas, et tema oli teadlik, et kaebaja sai koolis kasutada kahte arvutit, need olid antud kasutamiseks kutsekooli poolt ja et tal oli ka sel ajal CD lugeja ja hiljem oli arvutis CD kirjutaja, kuid kohus märgib, et A.Vals ei pidanud teadma, kas konkreetne asi on kaebaja kasutuses või kuulub temale omandiõiguse alusel. R.V. ei ole kaebuses ega seletustes kohtule märkinud, et ta on A. Valsile kunagi avaldanud, et konkreetne asi oli temale lubatud tuua vanglasse direktori avalduse alusel ja oli kasutusel kaebaja omandina. Missugustel asjaoludel peaks A.Vals teadma või mäletama asjaolusid täpsemini, jääb kohtule kaebaja seisukohtadest selgusetuks.Vaidlust ei ole ju tekkinud põhjusel, et A.Vals eitab seadme leidmist arvutist. A.Vals märgib 24.08.07.a. ettekandes, et vangla andis kaebaja kasutada Celeron 300, mis viidi KAPO poolt ära 9 eluosakonnast. KAPO märgitud kirjas, mis saadeti teadmiseks vangla direktorile, on aga kaebajalt ära võetud asjana märgitud Celeron
12. Seega nähtub, et mälu järgi asjade seletamine mitme aasta taguste sündmuste kohta võib olla ekslik ning selle tõttu asuski vastustaja välja selgitama kaebaja kaudu neid asjaolusid, mis võiksid asjakohaselt tõendada omandi olemasolu. R.V. seda vanglale ei võimaldanud ning kohus ei nõustu kaebajaga, et vangla veel ka 16.04.07.a. keeldus asja tagastamisest. Märgitud ajal vastas vangla kohtu küsimusele (tlk 36) ning selleks ajaks ei olnud kohus väljastanud kaebust ning selle materjali, seejuures ei olnud ka kohtul olemas andmeid, mis oleksid kinnitanud, et kaebajal on direktori avaldusega lubatud soetada vaidlusalune seade. Kohus kogus omal initsiatiivil kokku erinevatest toimikutest (tlk 24-35) kaebaja kohta kehtinud erinevate aegade varakaarte, mis vastustajal puudusid. Ka neist ei nähtunud, et kaebaja oleks teinud parandusi vara loendi kohta, ehkki näiteks 09.10.06.a. seisuga oli ta kontrollinud isiklike asjade nimekirja ja kinnitanud selle õigsust oma allkirjaga (tlk 25); 18.09.06.a. oli kaebaja samuti kinnitanud asjade nimekirja õigsust (tlk 26); 01.02.05.a. kontrollis R.V. oma varakaarti (tlk 31), kuid sellelgi korral ei teinud ta avaldust või märget seadme Samsung olemasolu kohta ja selle kaardilt puudumise kohta. Kinnipeetava varade kaardilt, mille kohus sai teises haldusasjas Murru Vangla kinnitusega 04.12.06.a. nähtus, et 02.11.05.a. on Murru Vanglas väljastatud kaebajale kasutamiseks vangla kooli personaalarvuti (tlk 33), kuid ei midagi täpsemat. Isegi kui vanglal oleks olnud kasutada märgitud materjal ja kaebaja toimikus need puudusid vastamise ajaks, siis jäi ilmselgelt liialt 12 väheseks neid vajalikke andmeid, mis oleksid võimaldanud kaebajale konkreetse asja üleandmise. Kohtule esitas kaebaja käesolevas asjas asjakohased dokumendid haldusasja nr 3-07-325 kohtuistungi lõppedes 24.04.07.a. ja kohus tegi vastava kande dokumentide saamisest selle istungi protokolli lõppu. Kohus tagastas originaalid kaebajale 25.04.07.a. ja jättis käesoleva asja toimikusse valguskoopiad. Vastustajale saadeti kohtu poolt kaebaja esitatud materjal välja 04.05.07.a. ja 16.05.07.a. teatas vastustaja, et nende materjalide abil teostatud kontroll võimaldab lugeda, et vanglas olemasolev CD ROM Samsung seade kuulub R.V.ule ja see saadetakse Tallinna Vanglasse, milles kannab kinnipeetav R.V. karistust (tlk 58). Murru Vangla vastav väärteseme saateleht tlk 107 kinnitab asja saatmist kaebaja asjade hulka 21.06.07.a. ja selle saabumist Tallinna Vanglasse. Seega nähtub, et vangla ei teinud oma esialgset keeldumist tagastada koheselt asi kaebajale, alusetult. See ei olnud ka lõplik lahend, kuna vastustaja soovis menetluse jätkumist ning palus esitada selgitus või tõendid. Vastustaja ei olnud ka õigusvastaselt ei tegevusetu ega viivituses. Vastustaja tegutses koheselt, kui oli saanud kohtult kaebaja esitatud dokumendid ning asjaolu, et käesoleva ajani ei ole ühest selgust, missuguse numbriga asja omanikus oli kaebaja, ei ole takistanud asja tagastamist või vähemalt samaväärse olukorra loomist, mida kaebaja oligi soovinud. Kaebaja hoidis ja hoiab dokumente jätkuvalt enda käes, mis kinnitab, et vastustajal puudusid asja lahendamiseks vajalikud dokumendid kaebaja tegevuse tõttu. Lisaks on vastustaja kinnitanud, et kaebaja andmekaardile kantakse asi selle numbriga, mis on hetkel tuvastatud ning mis võimaldab asja identifitseerida, kui kaebajale lubatud asja ja tema omandis olevat asja, et ei tekiks edaspidiselt vaidlusi asja kuuluvuse küsimuses. Teostati ka seadme üleandmiseks selle töökorrasoleku kontroll. Seadme korrasoleku kontrolli dokument asub toimikus lk
13. Juhan Reitam, Registrite-ja Infosüsteemide Keskuse IT hooldusspetsialist koostas 11.09.07.a. hr T.Ernitsale ettekande, mille kohaselt teostati tehniline kontroll CD ROM Samsung ReWritable mudel SW-252 suhtes. Kontrolli tulemused kinnitavad, et CD-Rom on tehniliselt töökorras. Kohus ei tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist. R.V.u 11.12.07.a. avaldust asja tagastamiseks lahendati, kaebaja sai 16.01.07.a. seisuga valitsenud olukorrale ja asjaoludele adekvaatse vastuse ning juhised. Vastustaja teostas õigustatult kontrolli seadme soetamise ja kuuluvuse asjaolude üle enne, kui tagastas kaebajale seadme. Vastustaja ei olnud tegevusetu ega õigusvastases viivituses. 4) HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab menetluskulud. Vastustaja menetluskulu nõuet ei esitanud. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest I astmes HKMS § 91 lg 1 alusel, mistõttu jäävad menetluskulud riigi kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 13 14