3-07-2118/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-2118 Haldusasi H.P. kaebus majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. jaanuari 2007.a. määruse nr 4 tühistamiseks osas, millega muudeti Lohusalu puhkekodu tee marsruudi pikkust ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kaebus
3. Tagastada läbivaatamatult H.P. kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 3¹ p 5).
4. Saata määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale Janek Välile ja teadmiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja AS Esmar esindajale Tiia Nurm´ile. Määruse peale võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. ASJAOLUD:
5. Z. T. jt esitasid 25.06.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
6. jaanuari 2007 määruse nr 4 tühistamist osas, millega muudeti Lohusalu puhkekodu tee (riigimaantee) marsruudi pikkust. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
7. Tallinna Halduskohtu 27.06.2007 määrusega tagastati kaebus kaebuse esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3¹ p 5 ja lg 4 alusel.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2007 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 27.06.2007 määrus. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud määrus ei ole üldakt ja vaidlus selle peale kuulub vastavalt HKMS § 3 lg 1 p-le 1 halduskohtu pädevusse. Samuti leidis ringkonnakohus, et kaebajate õiguslikule puutumusele hinnangu andmiseks tuleb selgitada, milline õiguslik tähendus on TeeS § 5 lg 3 kohaselt riigimaanteede nimekirjal ning kas riigimaantee õiguslik režiim võib laieneda avalikuks kasutamiseks määramata erateele. Ringkonnakohus leidis, et nendele küsimustele on hinnang võimalik anda vaid asja sisulisel läbivaatamisel ja kaebust ei saa tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ei ole välistatud, kui kaebuse väited määruse õigusvastasuse kohta on ilmselgelt põhjendamatud.
9. Tallinna Halduskohtu 31.08.2007 määrusega jäeti Z. T. jt kaebus käiguta ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus kohustas kaebajaid põhjendama ja selgitama, kuidas on vaidlustatud määrus peale vorminõuete ka sisuliselt õigusvastane. Samuti kohustas kohus kaebuse esitajaid esitama vastavalt HKMS § 10 lg-le 7 individuaalse kaebuse, märkides määruses, et kaebuse tähtaegsuse kontroll tuleb iga kaebaja suhtes eraldi teha.
10. Kaebuse esitajate esindaja advokaat Janek Väli esitas 20.09.2007 kohtule täiendavad seisukohad kaebuse sisuliseks põhistamiseks.
11. Kohus jättis kaebuse 11.10.2007 määrusega uuesti käiguta põhjusel, et endiselt ei olnud 42 kaebajat esitanud HKMS § 10 lg-s 7 nõutud individuaalset kaebust. Kohus märkis määruses, et kaebuse esitajad on kaebuses esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kaebetähtajast kinnipidamist tuleb iga kaebaja suhtes eraldi kontrollida ning võtta seisukoht vastavalt HKMS § 12 lg-le
13. 23.20.2007 esitasid 42 kaebajat, sealhulgas H.P., individuaalse kaebuse.
14. 23.10.2007 kohtunõudega kohustas kohus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumit ja AS-i Esmar esitama kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
15. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märgib oma kirjalikus arvamuses, et kuni kaevatava määruse tegemiseni oli tegemist olukorraga, kus riigimaanteede nimekirja kantud Lohusalu puhkekodu tee osa paiknes eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teadaolevalt ei ole kinnisasja omanikuga sõlmitud TeeS § 4 lg 3 sätestatud lepingut, mille alusel saab eratee määrata avalikuks kasutamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei vaidle esialgse õiguskaitse korras majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtivuse peatamiseks osas, millega muudeti riigimaantee nr 11396 (Lohusalu puhkekodu tee) pikkust, kuid leiab, et määruse kehtivuse peatamine ei pruugi lahendada tekkinud probleemi, sest TeeS § 52 kohaselt on AS-i Esmar kinnistul oleva tee näol tegemist erateega ja tee ei ole avalikult kasutatav TeeS § 4 lg 1 mõttes. Ka ei oma vaidlusaluse tee osa riigimaanteede nimekirja kantava riigimaantee tunnuseid.
16. AS Esmar palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. AS Esmar leiab, et kaebuse esitaja õiguste rikkumise põhjustes esile toodud asjaolud on eraõigusliku vaidluse teemaks, mitte aga halduskohtumenetluses kaevatava haldusakti tühistamist kaasa toovateks asjaoludeks. 14 kaebuse esitajat on asunud oma eraõiguslikke nõudeid realiseerima, esitades 29.
17. 2007 Harju Maakohtule AS-i Esmar vastu hagiavalduse asjaõigusseaduse § 156 lg 1 alusel juurdepääsu saamise nõudes. Nimetatud vaidluses hindab kohus kaebuse esitajate juurdepääsuõiguse nõude põhjendatust. Samuti puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna Harju Maakohtu 03.07.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-24517 rahuldas Harju Maakohus 14 hageja hagi tagamise avalduse ning keelas AS-il Esmar kuni tsiviilasjas 2-07-24517 menetluse lõppemiseni Lohusalu 7 kinnistute omanikele kohtumääruse lisaks oleval kaardil oranži värviga tähistatud tee kasutamisel mistahes takistuste tegemise 24 tundi ööpäevas. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-24517 jäeti Harju Maakohtu 03.07.2007 määrus hagi tagamiseks muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED:
18. Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2007 määruse tegemise asja seisuga on asjaolud on muutunud seoses kaebuse esitaja poolt kaebuse täpsustamisega ja kohtu poolt täiendava informatsiooni ja tõendite kogumisega ning Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2007 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 seisukohtadega.
19. Kohus leiab, et H.P. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus kaebuse esitajale tagastada. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2007 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 leidnud, et
20. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 23 lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Sama eesmärki on Riigikogu stenogrammi kohaselt rõhutanud oma ettekannetes eelnõu esimesel lugemisel
21. aprillil 2006 ka justiitsminister ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Samas lahendis on Riigikohtu halduskolleegium märkinud järgmist: „ Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Kuigi keskendudes oma määruses eelkõige kaebuse tähtaegsuse küsimusele, on halduskohus ka järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu olnuks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel.“ Käesoleval juhul on Tallinna halduskohtule 40 kaebajat esitanud kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministri
22. jaanuari 2007 määruse nr 4 tühistamiseks osas, millega muudeti Lohusalu puhkekodu tee marsruudi pikkust. Kõik 40 kaebajat on esitanud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse (Kuna üks kaebaja V.O. oli esitanud sama haldusakti peale kolm kaebust, tagastas kohus HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel tema kaks kaebust). Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega tuleneb nii HKMS § 11 lg 31 punktist 5 kui ka § 23 lg 3 punktist 1, et halduskohus ei pea asja sisuliselt läbi vaatama, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Sellisel juhul tagastab kohus määrusega kaebuse, kui seda ei ole veel menetlusse võetud (§ 11 lg 31 p 5), või kui kaebus on menetlusse võetud, siis jätab selle määrusega läbi vaatamata (§ 23 lg 3 p 1). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et ka HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2007 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 toodud seisukohast, et kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik, tuleb ilmselgelt põhjendamatu kaebus kaebuse esitajale määrusega tagastada ja mitte alustada kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimiseks menetlust.
23. Kaebaja taotleb majandus- ja kommunikatsiooniministri
24. jaanuari 2007 määruse nr 4 tühistamist osas, millega muudeti Lohusalu puhkekodu tee marsruudi pikkust. Kaebuse esitaja leiab, et kõnealuse määrusega on seoses Lohusalu puhkekodu tee marsruudi pikkuse muutmisega muudetud õigusvastaselt Lohusalu puhkekodu tee staatus avalikult kasutatavast teest erateeks. Vaidlustatud määrusega selle tee riigimaanteede hulgast väljaarvamisega muutus see erateeks, mida võib kasutada ainult kinnisasja omaniku loal. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud määrus kaebuse esitaja õigust vaidlusalust teed igal ajal vabalt kasutada. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht, et vaidlustatud määrusega vaidlusaluse tee riigimaanteede hulgast väljaarvamisega muutus see erateeks, on ekslik. Harju Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu andmete kohaselt on Keila vallas Lohusalu külas asuv Lohusalu Konverentsikeskuse kinnistu (registriosa nr 3868702) AS-i Esmar omandis. AS Esmar on selle omandanud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt 13.12.
25. Kinnistusraamatu andmete kohaselt oli nimetatud kinnistu eelnevalt kuni 19.08.2002 Riigi Kinnisvara AS-i omandisse andmiseni Eesti Vabariigi omandis ja riigimaa valitsejaks oli Riigikantselei. Sellest tulenevalt oli riigi maal asuv tee ka riigimaanteede nimekirjas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikust arvamusest nähtuvalt oli kinnistu AS-le Esmar müümise tulemusel tekkinud olukord, kus riigimaanteede nimekirja kantud tee osa paiknes eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal, mistõttu arvati kaevatava määrusega AS-i Esmar kinnistul olev tee osa riigimaanteede nimekirjast välja. Ka ei oma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikust arvamusest nähtuvalt vaidlusaluse tee osa riigimaanteede nimekirja kantava riigimaantee tunnuseid. Seega, kuna vaidlusalune tee oli alates 13.12.2003 eratee kinnitati vaidlustatud määrusega tegelik olukord. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kaebaja õigust kasutada vaidlusalust teelõiku mitte vaidlustatud määrus, vaid AS-i Esmar omandiõiguse tekkimine sellele teelõigule alates 13.12.
27. TeeS 2 peatükk sätestab iseseisvate tee liikidena maantee (§ 5), mis jaguneb riigimaanteeks (lg 1) ja kohalikuks maanteeks (lg 4), kohaliku tee (§ 51)), samuti eratee (§ 52), metsatee (§ 5 ), tänava (§ 6), jalgtee ja jalgrattatee (§ 7) ja talitee (§ 8). TeeS § 5 lg 2 kohaselt on riigimaantee liikideks põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, ramp ja ühendustee ning muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kusjuures eeltoodud sättest nähtuvalt liigitatakse riigimaanteid nende otstarbe järgi. TeeS § 5 lg-st 3 tulenevalt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister riigimaantee liigi ning otsustab tee riigimaanteede nimekirja kandmise ja sellest väljaarvamise. Teeseaduse ühestki sättest ei tulene, et erateed saaks tee omaniku tahte vastaselt kanda riigimaanteede nimekirja ja selliselt muuta tee avalikult kasutatavaks teeks. Vastupidi, selle välistab TeeS § 52 teine lause. Vastavalt TeeS §-le 52 on eratee tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Vastavalt TeeS § 4 lõigetele 1 ja 3 on eratee avalikult kasutatav, kui tee on tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt avalikuks kasutamiseks riigi huvidest lähtudes või tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määratud valla- või linnavolikogu poolt avalikuks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Seega saab riigi või kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes eratee muuta avalikult kasutatavaks teeks ainult tee omaniku nõusolekul. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalust teelõiku ei ole seni TeeS § 4 lg 3 kohaselt avalikult kasutatavaks määratud.
28. Eeltoodut arvestades ei ole soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil võimalik. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Aili Maasik Kohtunik