Neid ei olnud postkastis ei 05.03.2007 ega 06.03.
lg 1 ja 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna avaldajale üritati dokumenti kätte toimetada 02.03.2007 kell 11,45 ja 05.03.2007 kell 22.
) § 475 lg 1 p 15. Kooskõlas TMS § 218 võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega 2 on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas toimus kohtuistung 10.10.2007, kuhu ilmusid avaldaja esindaja ja puudutatud isikuna sissenõudja. Avaldaja esindaja jäi oma kaebuse juurde. Puudutatud isik AI toetas istungil kohtutäituri seisukohta, kuna vaid täituri vahendusel on ta oma raha avaldajalt kätte saanud. Kooskõlas TMS § 10 lg 1 tuleb võlgnikule kätte toimetada täitmisteade ja sama paragrahvi teine lõige sätestab, et dokumentide kätteandmisel juhindutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus dokumentide kättetoimetamist reguleerivatest sätetest. Kohtutäitur võib dokumente ka ise kätte toimetada. Tõendamata on kohtutäituri poolt
rikkumine.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimal ik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või nimetatud seadustikus §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Märgitud eeldused dokumendi postkasti panekuks olid kohtutäituri poolt täidetud. Menetlusdokument pandi postkasti, mis kuulus avaldaja eluruumi juurde ja mis tagas saadetise säilimise. Kohtutäituri täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et enne postkasti panekut prooviti kaebuse esitajale menetlusdokumenti isiklikult üle anda vähemalt kahel oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega korral - 02.03.2007 kell 11.45 ja 05.03.2007 kell 22.45 (lk 13). Kohtutäitur kinnitab, et oli veendunud avaldaja elukohas, mille postkasti dokumendid postitati. Dokumentide kättetoimetamise võimaluste järjekorda ei ole seadustikus kindlaks määratud ning kohtutäituril ei ole kohustust kasutada alternatiivseid dokumendi kättetoimetamise viise, kui üks viis on täidetud seadustiku alusel.
Arestimistoimingud on tehtud pärast täitmisteate kättesaamist ning TSM § 115 lg 3 alusel teatab kohtutäitur võlgnikule arestimistoimingutest pärast arestimistoimingu sooritamist. TMS § 25 lg 1 sätestab täitedokumendi vabatahtlikult täitmise tähtaja kümnest päevast kuni 30 päevani, mille võib määrata kohtutäitur. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Täitmisteade toimetati kätte võlgnikule 05.03.2007, milles kohtutäitur määras vabatahtlikuks täiteajaks 10 päeva, seega vabatahtlikult nõude täitmise tähtaeg lõppes 15.03.2007. Avaldaja tasus nõude 09.04.2007 kohtutäituri kontole. TMS § 38 lg 1 ja 2 kohaselt kannab täitekulud võlgnik kohtutäituri täitekulude otsuse alusel. Kohtutäituri seaduse §-ide 21, 22, 24², 25¹¹ ja 25 ¹² alusel on kohtutäitur teinud täitekulude otsused 08.02.2007 täitmisteatega ja 19.03.2007 vara kontol arestimise aktiga. Seega ei ole põhjendatud avaldaja nõue vara arestimise akti tühistamiseks, kuna avaldaja ei täitnud nõuet vabatahtlikult tähtaja jooksul ja seaduse alusel pööratakse rahalise nõude korral sissenõue täitmisele ühe võimalusena vara arestimisega. Samuti ei ole põhjendatud avaldaja väide välja mõista temalt pool kohtutäituri tasust, kuna ta täitis nõude vabatahtlikult pärast täitmisteate saamist. Samuti on seaduslikud kohtutäituri otsused täitekulude määramisel ning puudub alus kohtutäituri täitekulude otsuste tühistamiseks. Märgitud põhjendustel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 3 Kooskõlas
172 lg 1 tuleb menetluskulud, ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.