← Eesti

3-05-1285/28

Obsah (6)§ 127§ 135§ 142§ 125§ 140§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-1285

) § 135 lg 1, § 136 p 1 ja § 140 alusel palk ja hüvitus kolme keskmise kuupalga ulatuses.

  1. Helju Kröönström esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa 28.11.2005 otsuse nr 305000257 p 5.
  2. Kaebaja leidis, et tegelikult oli tal kehtiv tööleping AS-ga Levekto. Tallinna Politseiprefektuur ja Tallinna Prokuratuur tuvastasid, et kaebaja töötas pearaamatupidajana AS-s Levekto, et AS Levekto töötaja Vello Umberg sõlmis kaebajaga töölepingu ja Leonhard Puksa, kui tööhõive alal allkirja ainuõigusega juhatuse liige, kirjutas töölepingule alla. Sama tegi kindlaks ka Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet (JIMA) 06.03.2002 aktis. Seega töölepingu osas probleeme ei olnud, ainult kaebaja ei teadnud, et ta peab esitama tõestushagi tsiviilkorras, et tuvastada kehtiva töölepingu lõppemine. 01.12.2005 esitas kaebaja Tallinna Linnakohtule hagi töölepingu kehtivaks tunnistamiseks ja lõpetamiseks. 08.12.2005 tagastati hagiavaldus, sest 14.11.2005 kustutati AS Levekto registrist. Kaebaja palus leida võimaluse AS-s Levekto töötatud aja eest väljamõistetud hüvitise määramiseks.
  3. Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata. TKindlS § 20 lg 1 sätestab tasud, mis kuuluvad töötajale hüvitamisele tööandja maksejõuetuse korral. Töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitistena saab käsitada

§-des 82 ja 90 sätestatud hüvitusi, mida makstakse töötaja töölepingu lõpetamisel. Hüvitusi, mida töötajale on

-s ette nähtud seoses töölepingu kehtetuks tunnistamisega, ei saa pidada TKindlS § 20 lg 1 p 2 kohaseks hüvitiseks, sest kehtetuks tunnistatud tööleping on kehtetu algusest peale. TVK 05.12.1997 otsusega on tuvastatud AS Levekto ja H.Kröönströmi vahel 04.08.1997 sõlmitud töölepingu nr 1 kehtetus. Töötukassale ei ole esitatud tõendeid kaebaja ja AS Levekto vahelise töölepingu kehtivuse ega ka selle lõpetamise kohta. Töötaja poolt tööandja vastu seoses tööandja maksejõuetusega esitatud nõuded, mida ei hüvita töötukassa, kuuluvad rahuldamisele PankrS alusel üldises korras. 5. Tallinna Halduskohtu 13.02.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Tööinspektsiooni TVK 05.12.1997 otsusest nähtub, et kaebaja tööandja AS Levekto selle juhatuse liikme V.Umberg`i isikus tunnistas kaebaja töölepingu kehtetuks põhjusel, et AS Levekto töötajal L.Puksal puudusid volitused töölepingute sõlmimiseks. Tööandja ei olnud nõus H.Kröönströmi töösuhte tekkimise ega jätkamisega. Kaebaja TVK otsust ei vaidlustanud ja see on jõustunud. Kuna hüvitusi, mis töötajale on

§-des 129-140 ette nähtud seoses töölepingu kehtetuks tunnistamisega, ei saa pidada TKindlS § 20 lg 1 p 2 kohaseks hüvitiseks seoses töölepingu lõpetamisega, siis ei saa töötukassa ka nimetatud hüvitist kaebajale määrata. Kehtetuks tunnistatud tööleping on vastavalt

§ 127

kehtetu algusest peale ja seda ei saa lõpetada.

§ 135

lg 1 sätestatud hüvitist võib pidada sisuliselt tööandja vastutuseks töölepingu kehtetuks tunnistamise eest. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid tema ja AS Levekto vahelise töölepingu kehtivuse ega ka selle lõpetamise kohta. Töösuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamine on vaidluse korral töövaidluskomisjoni või maa- või linnakohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2006 määruses märgiti, et H.Kröönströmi hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumise aluseks on ka TsMS § 149 lg 2 p 3, sest hagejaga sõlmitud töölepingu kehtetus on tuvastatud Tallinna TVK 2

(6)3-05-1285 05.12.1997 jõustunud otsusega. Seepärast ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja viited maksuhalduri kontrollaktile ning kriminaalasja materjalidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Apellatsioonkaebuses palub Helju Kröönström tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2007 otsus ja kaebus rahuldada. Tallinna Halduskohtu istungil selgitas kohus kaebajale, et ta pole esitanud dokumente, mis tõendaksid Eesti Töötukassa otsuse ebaõigsust. 05.02.2007 esitas H.Kröönström dokumendid AS Levekto ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingu kehtivuse ja lõpetamise kohta, kuid 06.02.2007 tagastas kohus need kaebajale ning leidis, et Eesti Töötukassa otsuse tühistamiseks puudub alus. Kaebaja arvates nähtub kohtu poolt tagastatud dokumentidest, et kaebaja tööleping oli tegelikult kehtiv. Kuigi Tallinna TVK istungil AS Levekto juhataja V.Umberg tunnistas kaebaja ja AS Levekto vahel sõlmitud töölepingu kehtetuks ning TVK kohustas 05.12.1997 otsuse p-s 4 AS-i Levekto tegema kande kaebaja töölepingusse lepingu kehtetuks tunnistamise kohta, on kanne seni tegemata. 06.12.1997 pöördus kaebaja Tallinna ja Harju Täitevbüroosse, kus 18.12.1997 koostati sissenõudmise võimatuse akt. Kohtusse töölepingu kehtivaks tunnistamise ja lõpetamise küsimuses ei olnud kaebajal võimalik pöörduda, sest tuli tegutseda kiiresti, et väljamõistetud summat 27 954 krooni tööandjalt kätte saada. 30.04.1998 algatati kriminaalasi nr 98010321 AS Levekto juhataja V.Umbergi tegevuse kohta, mis lõppes 03.09.
  2. Kriminaalmenetluse käigus tehti kindlaks, et kaebaja tööleping on kehtiv. Tallinna Politseiprefektuur suunas kirjadega 04.10.2001 ja 09.10.2002 nr TL2-72033/117 AS Levekto kriminaalmenetluse dokumendid Tallinna JIMA-sse, kus tuvastati kaebaja ja Leonhard Puksa töötamine AS-s Levekto. Kaebaja nõustus AS Levekto pankrotimenetluses selle menetluse raugemisega, kuna ajutine pankrotihaldur selgitas talle kohtus, et sellisel juhul on tal võimalik kohe Eesti Töötukassast hüvitus kätte saada, pankrotimenetlus võib võtta aastaid kuni avaneb V.Umbergi pärand. Ajutine pankrotihaldur kustutas AS Levekto ettevõtteregistrist ebaõigete andmete alusel, tehes seega võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Taotluse esitamisel hüvitise määramiseks ei ole ajutine pankrotihaldur arvestanud, et osa summast oli pankrotimenetluse käigus varem kaebajale välja makstud. Kaebaja on püüdnud algatada hagi töölepingu kehtivaks tunnistamiseks ja selle lõpetamiseks. Tallinna Linnakohus keeldus hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et Harju maavanema 14.11.2005 korraldusega oli AS Levekto kustutatud ettevõtteregistrist ja juriidiline isik lõppenud. Hageja esitas oma nõude sel ajal, kui AS Levekto oli likvideerimata. Praegu on kaebaja esitanud Harju Maakohtule nõuded AS Levekto taastamiseks ettevõtteregistris ning töölepingu kehtivaks tunnistamiseks ja lõpetamiseks või pankrotihalduri poolt kahju hüvitamiseks.
  3. Eesti Töötukassa on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellandi esitatud dokumendid ei tõenda tema ja AS Levekto vahelise töösuhte kehtivust, TVK 05.12.1997 otsuse kehtetust ega anna alust Eesti Töötukassa 28.11.2005 otsuse nr 305000257 tühistamiseks. 27.10.2007 andis kohus kohtuistungil pooltele võimaluse taotluste või täienduste esitamiseks. Kohtuistungil kinnitas H.Kröönström enne asja sisulise arutamise lõpetamist, et taotlusi ja täiendusi tal ei ole, see on fikseeritud ka 27.10.2005 kohtuistungi protokollis. Seega ei ole halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme, kui ta pärast kohtuistungit väidetavalt keeldus dokumentide vastuvõtmisest. 3
(6)3-05-1285 TVK 05.12.2007 otsuse kohaselt on AS Levekto ja H.Kröönströmi vahel sõlmitud tööleping nr 1 tunnistatud tööandja poolt kehtetuks.

§ 127

tulenevalt on kehtetuks tunnistatud tööleping kehtetu sõlmimise hetkest ja seda ei saa lõpetada. Töövaidluskomisjoni otsuses on selgitatud otsuse vaidlustamise korda. Otsuse vaidlustamata jätmisega on apellant otsusega nõustunud. Apellandi tahe oli suunatud TVK 05.12.1997 otsuse täitmisele pööramisele, mitte vaidlustamisele.

§ 142

lg 1 kohaselt alluvad

kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused töövaidlusorganile. Apellandi ja AS Levekto vahelise töösuhte kehtetus on tuvastatud TVK 05.12.1997 otsusega. Puudub õiguslik alus kriminaalmenetluse või maksuõiguse rikkumise menetluse käigus töösuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks ning seda ei nähtu ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumentidest. Seetõttu on asjakohatud ka apellatsioonkaebusele lisatud sellekohased tõendid. Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2006 määrusega on hagiavalduse vastuvõtmisest keeldutud, sest apellandi ja AS Levekto vahel sõlmitud töölepingu kehtetus on tuvastatud töövaidluskomisjoni 05.12.1997 jõustunud otsusega. Asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt ajutine pankrotihaldur on talle ja kohtule pankrotimenetluses selgitanud, et pankroti raugemise korral saab ta Eesti Töötukassast 27 954 krooni kohe kätte. Hüvitamisele kuuluvate summade kindlaksmääramine ei ole halduri pädevuses, töötukassa otsustab faktilistele ja õiguslikele asjaoludele tuginedes, kas taotletavad summad kuuluvad väljamaksmisele. Asjakohatud on apellandi väited, mille kohaselt pankrotihalduri poolt AS Levekto ettevõtteregistrist kustutamine on mõjutanud talle töötukassa poolt hüvitise määramist ja maksmist. Töötukassale tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemise avaldus esitati 21.10.2005, AS Levekto maksejõuetus kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 14.10.2005 määrusega, AS Levekto ettevõtteregistrist kustutamise avaldus esitati alles 14.11.

  1. Apellandi väite kohaselt tegi haldur L.Müürsoo töötukassale 17.10.2005 taotluse apellandile 27 945 krooni väljamaksmiseks ebaõiges suuruses. Haldur esitas töötukassale H.Kröönströmi nõudeavalduse, milles apellandi nõude kogusumma oli 27 945 krooni, millest 4155 krooni on saamata jäänud palga nõue ning 23 799 krooni töölepingu kehtetuks tunnistamisega seotud hüvitise nõue. Kuna töötukassa hüvitas vaid saamata jäänud palga 4155 krooni, ei oma vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähendust asjaolu, et tasude kogunõue võis olla taotletust väiksem. Vastustaja on seisukohal, et apellandi poolt esitatud koopiad materjalidest tsiviilasjades nr 2-074867 ja 2-07-18676 tuleb jätta tähelepanuta, sest pole põhjendatud, mida need peaksid tõendama.
  2. Kaebaja esitas täiendavalt veel koopiaid materjalidest tsiviilasjades nr 2-07-4867 ja 2-
  4. Eesti Töötukassa pidas täiendavalt esitatud dokumente asjakohatuteks, sest AS Levekto ettevõtteregistrist kustutamine ei omanud tähendust vaidlustatud otsuse tegemisel, samuti on kaebaja hagi töölepingu kehtivaks tunnistamiseks ja lõpetamiseks kord juba jäetud menetlusse võtmata. Kui apellandi poolt viidatud tsiviilasjade raames tuvastatakse uusi vaidlustatud otsuse muutmist tingivaid asjaolusid, saab menetluse uuendada. Eesti Töötukassa jäi oma seisukoha juurde, et TKindlS § 20 lg 1 p 2 ei saa tõlgendada selliselt, et tööandja maksejõuetuse korral saaks vastustaja töötajale määrata ka töölepingu kehtetuse tõttu välja mõistetud hüvitise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4

(6)3-05-1285 10. Apellatsioonimenetluses on vaidluse põhiküsimuseks, kas olukorras, kus kaebajaga sõlmitud tööleping on tunnistatud tööandja poolt kehtetuks

§ 125

lg 2 (töölepingu sõlmis tööandja esindaja, kellel puudub töölepingu sõlmimise õigus) alusel ning TVK otsusega on mõistetud kaebaja kasuks

§-de 135 lg 1, 136 p 1 ja 140 alusel välja lisaks palgale ka kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis, on kaebajal õigus nõuda hüvitise väljamaksmist töötukassalt TKindlS § 20 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja osas on töötukassalt taotletud TVK jõustunud otsusega määratud hüvitise väljamõistmist (vt kaebaja nõudeavaldus 17.10.2005, lk 37, halduri avaldus töötukassale, lk 73), hüvitis määrati seoses töölepingu kehtetusega ning muid tõendeid selle kohta, et tööleping oleks lõpetatud ja kaebajal töölepingu lõpetamise tõttu õigus hüvitisele, asjas ei ole. Maksuhaldur ega prokurör ei saa otsustada ega olegi otsustanud kaebaja ja AS Levekto vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise üle. Ka kaebaja poolt esitatud AS Levekto aktsionäride üldkoosoleku protokoll 1993.aastast ei saa tõendada, et kaebaja tööleping lõpetati alusel, mille puhul tal oleks

kohaselt õigus hüvitisele. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud hagid on jäetud kohtute poolt menetlusse võtmata ning vaatamata sellele, et määrused ei ole veel jõustunud, on hagid ilmselt perspektiivitud. Töötukassa ja halduskohus on leidnud, et töötukassal hüvitise väljamaksmise kohustust pole, sest tegemist on töölepingu kehtetuse korral makstava hüvitisega, mida TKindlS § 20 lg 1 p 2 ei nimeta. 11. TKindlS § 20 lg 1 kehtis vaidlustatud otsuse tegemise ajal järgmises redaktsioonis: „Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale: 1) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk ja puhkusetasu; 2) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitis.“ Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitised töötajale välja ka juhul, kui need on kohtuotsuse või töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja mõistetud, kuid on tööandja poolt välja maksmata. Selleks, et hinnata, kas TKindlS § 20 lg 1 p 2 vaidlustatud otsuse tegemise aegses redaktsioonis võiks hõlmata ka hüvitist töölepingu kehtetuks tunnistamise korral, tuleb vaadata ka

sätteid töölepingu kehtetuse tagajärgede kohta, millest lähtus TVK oma otsuse tegemisel.

§ 140

sätestas, et töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu, et lepingu sõlmis juriidilise isiku struktuuriüksus, kellele ei ole antud tööandja õigusi, või tööandja esindaja, kellel puudub töölepingu sõlmimise õigus (§ 125 2. lõige), kohaldatakse § 136 punkti 1.

§ 136

p 1 nägi ette, et töölepingu kehtetuks tunnistamisel seetõttu, et leping sõlmiti pettuse, vägivalla, ähvarduse või tööandja esindaja kuritahtliku kokkuleppe mõjul töötajaga (§ 125 1.lõike punkt 8) kohaldatakse töötaja suhtes, kes oli kannatanuks, § 135 1.lõike punkti 1.

§ 135

lg 1 kohaselt, kui tööleping tunnistati kehtetuks seetõttu, et töötaja oli lepingu sõlmimisel seisundis, kus ta ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida (§ 125 1.lõike punkt 7), on niisugusel töötajal kõik töölepingust tulenevad õigused. Peale selle maksab tööandja, kes oli teadlik töötaja niisugusest seisundist, töötajale hüvitusena tema kolme kuu keskmise palga, kui töötaja on tööle asunud, ja tema kolme kuu kokkulepitud palga, kui töötaja ei ole veel tööle asunud. Lisaks võib veel viidata

§-le 141, mille kohaselt töölepingu kehtetuks tunnistamise kohta teeb tööandja lepingusse kande, milles näidatakse töölepingu kehtetuks tunnistamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, töölepingu kehtetuks tunnistamise 5

(6)3-05-1285 päev, töötajale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Kui tööleping tunnistati kehtetuks pärast tööle asumist, vormistatakse töölepingu kehtetuks tunnistamine korras, mis on ette nähtud töölepingu lõpetamise vormistamiseks. 12. Eeltoodust nähtub, et seadusandja on teatud juhtudel töölepingu kehtetuse tagajärgede sätestamisel pidanud vajalikuks tagada töötaja õiguste kaitse samas ulatuses, kui töölepingu lõpetamisel. Ka käesoleval juhul on kaebajale seadusega tagatud töölepingu lõpetamisega samaväärne kaitse vaatamata töölepingu kehtetusele – talle on väljamõistetud palk tehtud töö eest ning hüvitus tema tahtest mitteoleneva töölepingust ilma jäämise tõttu kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna

on töölepingu kehtetuse tagajärjed käesoleva juhtumi faktilistest asjaoludest lähtuvalt võrdsustanud töölepingu lõpetamise tagajärgedega, TKindlS § 20 lg 1 p 2 ei piiritle töötukassa poolt väljamaksmisele kuuluvat hüvitist täpsemalt kui „töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitisena“, tuleb kaebajale tööandja maksejõuetuse tõttu maksta välja ka saamata hüvitis töölepingu kehtetuse eest. 13. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab töötukassa otsuse osas, millega keelduti hüvitise summas 23 799 krooni määramisest kaebajale. Töötukassal tuleb taotlus selles osas uuesti läbi vaadata ja otsustada hüvitise väljamaksmine lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest. Taotluse uuel läbivaatamisel saab töötukassa kontrollida kaebaja väiteid, et osa taotletavast summast on ta vaatamata taotluses märgitule siiski kätte saanud. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.