2-07-40567/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-40567 Tsiviilasi Tallinna Linna avaldus eestkostja määramiseks AI’ele Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinna Linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu Puudutatud isikud: AI (isikukood XXX, elukoht XXX), tema lepinguline esindaja RÕS sätestatud korras vandeadvokaat Eva Tibar, ER(isikukood XXX, elukoht XX). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2007.a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
4. Määrata AI (isikukood XXX) eestkostjaks ER(isikukood XX) kuni AI’e täisealiseks saamiseni.
5. Eestkostja ER(R ) ülesandeks on AI’e kõigi asjade ajamine.
6. AI võib teha eestkostja ER(R ) nõusolekuta pisitehinguid. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused Avaldaja esitas 02.10.2007 Harju Maakohtule avalduse, milles palub määrata AI’e eestkostjaks tema tädi ER. Avalduse kohaselt AI’e ema KI suri . Andmed isa kohta on AIe sünniakti kantud ema ütluste järgi. Kuivõrd on alaealine jäänud vanemliku hoolitsuseta, avaldaja palub määrata alaealise eestkostjaks ER. Oma isikuliste omaduste poolest on ER sobiv isik täitma eestkostja kohustusi, mida ta juba faktiliselt on asunud tegema. Asja materjalidele on lisatud puudutatud isiku ER kirjalik nõusolek selle kohta, et ta on nõus olema AI’e eestkostja. Puudutatud isikute seisukohad 1 Ärakuulamisel avaldas AI, et on nõus, et tema eestkostjaks määratakse tema tädi ER. Tema esindaja riigiõigusabi seaduses sätestatud korras on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AI ja tema kaksikõde M õpivad XXX Gümnaasiumi prantsuse keele süvaõppega 11.klassis. Tüdrukute õppeedukus on hea, perioodihinded on peamiselt viied ja neljad. A laulab „XXX“ kooris, ka M on varem laulnud samas kooris ning õppinud klaverit. Pärast ema surma jäid tüdrukud elama oma elukohta kahetoalisse korterisse XXX. Koduse majapidamise eest hoolitsevad tüdrukud ise, teevad süüa, käivad poes, koristavad ja pesevad pesu. Materiaalselt saavad senini hakkama, neile laekub toitjakaotuspension (kokku 3000.-), peretoetus, vallaslapse toetus, aeg-ajalt aitavad ka ema tuttavad. Siiani pole olnud vajadust osta suuremaid asju, riideid-jalanõusid jms, tüdrukud on harjunud hakkama saama vähesega, sest ema kasvatas neid üksi. Kõige lähemaks inimeseks on tädi ER, tema tütred ja vanaisa (ema isa), vanaema suri aasta tagasi. Tüdrukute sõnul on suhtlemine tädi perega olnud kogu aeg tihe. Tädi ja vanaisa aitavad remonti teha ja toetavad tüdrukuid igati. Vanaisa jäi peale vanaema ja ema surma elama suvilasse XXX, kus ta tegeleb maja korrastamisega. Tervis on 76 a-l. vanaisal hea. Oma isa on tüdrukud näinud ühel korral 5 aastat tagasi, mingit suhtlemist laste ja isa vahel ei ole. Tüdrukud õpivad ühes klassis, sõbrad ja klassikaaslased on olnud toetavad. Klassijuhataja on otsinud ja leidnud võimalusi tüdrukute abistamiseks, ka materiaalselt. M ja A on teadlikud eestkoste sisust ja õiguslikest tagajärgedest. Soovivad, et nende eestkostjaks saaks ER. ER on lesk, peres kasvavad kaks tütart, kes õpivad XXX Gümnaasiumis. Suhted õe lastega on lähedased, ka tütred saavad täditütardega hästi läbi. Tädi iseloomustab M ja A väga hästi, tüdrukud on tublid, iseseisvad ja püüdlikud. Koos käiakse vanaisa juures suvilas, tehakse süüa, tädi aitab teha remonti. Tädi sõnul teadis Ma ja A ema oma haiguse prognoosi ette ning püüdis tüdrukute elu korraldada. Peamiseks probleemiks on pangaarvetele seatud limiidid, mida alaealised ise muuta ei saa ilma eestkostjata. Limiidid on liialt väikesed, et tasuda eluasemekulusid. Tädi sõnul on kool tüdrukuid palju aidanud, õpetajad korraldasid M ja A stipendiumi, toiduraha tasumisest on tüdrukud vabastatud. Linnaosavalitsus aitas tasuda A reisikulud laulukooriga Saksamaale sõiduks. Võlgnevusi teenuste eest M ja A ei ole. Emast jäänud pärandvara – korteriomand ja kinnistu XXX, kus asub suvila, on vastu võtmata seoses eestkostja puudumisega. AI’e lepinguline esindaja on seisukohal, et ER on eestkostjaks sobiv oma isikuomaduste poolest, suhted M ja A on lähedased ja hoolivad. E.R on sisuliselt täitnud eestkostja kohuseid alates K I surmast, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. E.R ’i eestkostjaks määramisel jääks M ja A senine elukorraldus samaks. Eestkoste seadmine M ja A Ie suhtes on alaealiste huvides, vajalik asjaajamiseks ja laste huvide kaitseks. M ja A tuleb jätta pisitehingute tegemise õigus nende käsutuses oleva rahaga. Puudutatud isik ER palus end määrata AI’e eestkostjaks. Avaldaja jäi kohtuistungil avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirja (tlk 8) kohaselt on XXX sündinud AI’e ema K I s. KI suri XXX (tlk 11). Pärast lapse ema surma on AI’e eest hoolitsenud ER, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks AI’e eestkostjaks (tlk 12). AI on andnud nõusoleku selleks, et tema eestkostjaks määrataks tema tädi ER(t/l 13). Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Seega leiab kohus, et AI on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema üle tuleb seada eestkoste. AI’e eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. 2 PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse ja puudutatud isikute seisukohta, et ER on sobiv isik hakkama oma õetütre eestkostjaks ning ta tuleb määrata AI’e eestkostjaks. ER on siiani eestkostja ülesandeid hästi ja kohaselt täitnud ning kohus on seisukohal, et ER määramine AI’e eestkostjaks on tema huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et ER eestkostjaks määramisega tütarlapse senine elukorraldus ei muutu. ER on andnud nõusoleku tema määramiseks oma õetütre eestkostjaks ning AI’e on nõustunud sellega, et tema eestkostjaks määratakse tema tädi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata AI’e kõigi asjade ajamine, kuna AI on 17 aastane ning saab täisealiseks juba 23.01.2008.a. võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Krista Kirspuu kohtunik 3