← Eesti

2-05-1811/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1811 (endine number 2/109-3735/05) Tsiviilasi EP hagi EY vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks ning EY vastuhagi ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja EP(isikukood XXX, elukoht XXX) ja lepinguline esindaja AB esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kostja EY(isikukood XXX, elukoht XXX) ja lepinguline esindaja NP 24.oktoober 2007.a RESOLUTSIOON

  1. Vastuhagi ühisvara jagamise osas rahuldada osaliselt.
  2. Jagada EY ja EP ühisvara järgmiselt: Jätta XXX asuv korter hinnaga 1 525 000 (üks miljon viissada kakskümmend viis tuhat) krooni EP omandisse; Jätta sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX EYomandisse.
  3. Välja mõista EP enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 300 000 (kolmsada tuhat) krooni EY kasuks.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused 1.EPesitas 12.05.2005.a. hagi EY vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXX. Hageja väiteil ei ela pooled koos . 2.EY esitas 01.08.2005 vastuhagi ühisvara jagamiseks. 3.Harju Maakohtu 04.06.2007 osaotsusega rahuldati hagi abielu lahutamise nõudes. Harju Maakohtu 04.06.2007 määrusega kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus elatise nõudes. 4.Kohus jätkas menetlust vastuhagis ühisvara jagamiseks. Vastuhagi 5.Vastuhagi kohaselt kuulub poolte ühisvarasse abielu kestel soetatud XXX asuv korter hinnaga 1 000 000 krooni. EY(edaspidi hageja) palus jagada vaidlusalune korter pooleks mõttelistes osades. 6.Hageja täiendas 17.03.2006 vastuhagi. Hageja väitel lõppesid abielusuhted EP(edaspidi kostja) väide abielusuhete lõppemise kohta on vale. Hageja viitab asjaolule, et kostja märkis hagiavalduses abielusuhete lõppemise ajaks XXX. Hageja on müünud oma korteri XXX, kuid teinud saadud raha eest remonti XXX asuvas korteris. Asjaolu, et kostjal olid teised mehed, ei tähenda abielusuhete lõppemist, vaid hageja sagedast viibimist komandeeringutes. Hageja oli sunnitud lõplikult lahkuma XXX korterist . Hageja on kandnud kõiki korteriga seonduvaid kommunaalkulusid kuni . Kuna poolte abielulised ja majanduslikud suhted kestsid kuni XX läks kogu sõiduautode müügist saadud raha perekonna tarvis. Kuna kostja oli tihti töötu, pidas hageja perekonda üleval. Hageja palub jätta XXX asuv korteriomand kostjale ja temalt välja mõista rahaline hüvitis 650 000 krooni. 7.Hageja täiendas 17.05.2007 ja 24.07.2007 vastuhagi. Hageja palus jätta korteriomand XXX , väärtusega 1 525 000 krooni kostja omandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 762 500 krooni. Hageja väiteil lõppesid abielusuhted ning abielusuhete lõppemise ajal oli poolte ühisvaraks vaid XXX asuv korter. Hageja registreeris ennast aadressile XXX , varem oli registreeritud vanemate aadressil XXX. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud korteri erastamisel temale kuuluvaid EVP-sid. Kuna puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid kohtul perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg-te 2 ja 3 kohaselt kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, tuleb lugeda poolte osad ühisvara jagamisel võrdseks. Hageja ei ole nõus, et ühisvara hulka peaks kuuluma XXX asuv korter. See korter soetati perele elamiseks ning võõrandati põhjusel, et kostja keeldus Venemaale sõitmast. Hageja müüs 20.05.1996 korteri 7 000 USD eest, saadud raha kulutati perekonna ülalpidamiseks ning XXX korteri remondiks. Autoregistrikeskuse andmetel kostjale kuuluv sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX on tegelikult müüdud sularaha eest, kuid selle uus omanik lahkus Eestist autot ümber registreerimata. Vastuväited vastuhagile
  5. Kostja väidete kohaselt XXX asuv korter erastati . Sel ajal pooled enam koos ei elanud, kuna abielusuhted lõppesid juba XXX. XXX vormistas hageja avalduse osavõtuks rahvusvahelisest programmist, mille raames sai ta korteri XXX, mille kostja võõrandas. Avalduses märkis hageja oma aadressiks XXX ning punktis 2, et tal puudub elukoht Balti riikides. Kui abielusuhted lõppesid , nagu on väitnud hageja, peaks kuuluma ühisvara hulka ka Venemaal XXX asuv korter, mille hageja võõrandas ning mille eest saadud raha kulutas ta ainuisikuliselt. Samuti ei ole hageja märkinud ühisvara hulka kuute autot, mis on soetatud ja müüdud ajavahemikus 16.02.1993 – 12.12.2001 ning hageja nimel olevat sõiduautot XXX. Sõiduautod soetati abielu vältel, hageja on müünud kõik sõiduautod kostja nõusolekuta ning kasutanud autode müügist saadud raha ainuisikuliselt. Kohtu põhjendused
  6. Kohtuistungil jäid hageja ja esindaja vastuhagi juurde. Kostja ja esindaja vaidlesid vastuhagile vastu. 2 Vaidlus puudub poolte vahel selles, et pooled on abielu sõlminud XXX ja lahutanud abielu XXX (t lk 4, 170-171). Vaidlus on poolte vahel selles, millal lõppesid abielusuhted, kas XXX asuv korter, XXX müüdud korter ja sõidukid on poolte ühisvara.
  7. Tallinna Kesklinna Valitsuse ja EP vahel 27.02 1995.a sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et kostja ostis XXXasuva korteri rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse 14 280 krooni eest (t lk 30, 182). EP eluruumi erastamise avaldusega on tuvastatud, et erastatavasse eluruumi on sisse registreeritud kostja ema ZP ja poolte poeg EJ (sünd XXX) (t lk 183-184). XXX asuva eluruumi hindamise aktiga on tõendatud, et vaidlusalune korter hinnati 14 280 krooni (t lk 185-189). AS-i XXX kviitungiga nr 45 on tuvastatud, et kostja on tasunud 1% korteri maksumusest 142,80 krooni (t lk 190). Ainetu ja vastuolus on hageja väide, et kostja ei ole esitanud tõendeid korteri erastamise kohta kuna EP rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi väljavõttega on leidnud kinnitust, et kostja on erastanud korteri 14 280 krooni eest (t lk 191). Hageja ei ole esitanud tõendeid XXXasuva korteri erastamises osalemise kohta. AS-i 03.05.2007 arvamusega on leidnud kinnitust, et XXX asuva korteri turuväärtus on 1 525 000 krooni (t lk 157).
  8. Asjakohane on kostja seisukoht, et hageja osales uusehituse programmis – USA AMP (t lk 47-51, 83-87). Programmis osalemise 16.10.1995 avalduse p 1-2 on tõendatud, et hageja võttis kohustuse ja teatas, et juhul, kui ta saab programmi raames eluaseme, jätab tema ja tema perekond maha eluaseme, mida praegu Baltikumis kasutavad, ning ei ürita jääda alaliseks elamiseks Balti riikidesse. Edaspidi saab ta sõita Baltikumi kui välismaalane. Tema ega tema perekond ei oma eluaset Baltikumis, ei hakka oma eluaset erastama ega müüma ning ei ole saanud ega saa mingeid väljamakseid seoses sellega, et jätavad maha oma eluaseme. Hageja on allkirjastanud ankeedi ja avalduse uusehituse programmis – USA AMP osalemiseks ja märkinud perekonnaliikmeteks EP ja EJ. BL 23.09.1995.a tõendiga on tuvastatud, et hageja elab XXX (t lk 52, 88, 140). Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja on viidanud ankeedis, et ta elukoht on XXX. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 20.09.2006 vastusega kohtule on tõendatud, et hageja on saanud rahvusvahelise abiprogrammi raames korteri XXX linnas aadressil XXX. XXXLinnavalitsuse 21.01.1998 kirja nr 41 kohaselt on E. J 20.03.1996 väljastatud nimetatud korteri order ja 29.03.1996 on E. J korterisse sisse kirjutatud. 06.05.1996 on nimetatud korter registreeritud Tehnilise inventariseerimise büroos ja E. J sai korteri omandiõiguse. 20.05.1996 müüs E. J korteri ära (t lk 128-139). Hageja ei esitanud kohtule XXX asuva korteri müügilepingut. Kostja kinnitas kohtuistungil, et talle on teadmata XXX XXX ja XXX asuvad korterid, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Lilleküla Elamute Ekspluatatsiooni Valitsuse XXX tõendiga nr XXX on tuvastatud, et EPja EJ elavad ja on registrisse kantud XXX(t lk 53, 89, 141). Hageja oli kantud registrisse alates 22.03.1995 aadressil XX ja alates 06.12.2001 XXX(t lk 6, 178). Põhistatud on hageja seisukoht, et ajavahemikul 01.01.2000 – 30.08.2005 on arvelduskonto väljavõttega Hansapangas tõendatud, et hageja on tasunud XXX asuva korteri hooldustasu ning akende paigalduse kogusummas 51 876,72 krooni (t lk 58-79). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud 22.05.2005 XXX asuva korteri eest (t lk 78).
  9. Autoregistrikeskuse 18.10.2005 vastusega on tõendatud, et hageja nimele on alates aastast 1990 kuni käesoleva ajani registreeritud 7 sõidukit. Käesoleval ajal on hageja nimel alates 03.11.1994 sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX (t lk 31, 105-120). Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX on tegelikult müüdud sularaha eest, kuid selle uus omanik lahkus Eestist autot ümber registreerimata. Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i 02.02.2007 vastusest nähtuvalt puudub sõidukil XXX turuväärtus 3 (t lk 150). Õige on kostja osundamine, et sõiduki müügil on hageja kinnitanud, et ta ei ole abielus. Hageja ja AB vahel sõlmitud sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX ostumüügilepinguga, mille kohaselt hageja müüs vaidlusaluse sõiduki, on tõendatud, et hageja elukoht on XXX ja hageja ei ole abielus (t lk 105-111).
  10. Tunnistaja MG ei suutnud kinnitada, millal lõppesid poolte abielusuhted. Tunnistaja AŠ ütluste kohaselt teatas kostja juulis-augustis 1994, et nad enam mehega koos ei ela. Tunnistaja ZP ütlustest nähtuvalt nägi ta hagejat 2000.a. Tunnistaja ZP ütlustega on tõendatud, et kostja vanemad asusid elama XXX asuvasse korterisse ja tegid seal remondi, mis kestis aasta. Tunnistaja ZP ütlustega on tuvastatud, et hageja osales korteriühistu üldkoosolekul, olgugi et tal puudus kostja volitus üldkoosolekul osalemiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõsikindlalt tõendanud abielusuhete lõppemist detsembris
  11. Kohus hindab kogumis poolte seletusi ja tunnistajate ütlusi ja leiab, et poolte abielusuhted lõppesid 22.mail 2005 kui hageja tasus XXX asuva korteri eest. PKS § 17 lg 4 kohaselt abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Hageja ei esitanud tõendeid XXX asuva korteri ja sõidukite müügi kohta. Kohus soostub kostja positsiooniga, et XXX asuva korteri ja sõidukite müügiks ta nõusolekut andnud ei ole ja hageja on kasutanud saadud raha ainuisikuliselt. Vaidlusaluse korteri ja sõidukite müügist sai kostja teada septembris 2005, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Argumenteeritud on hageja osundamine PKS § 18 lg 2, mille kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Käesolevas asjas tuleb ühisvara kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga 22.05.
  12. Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvarasse kuulub abielusuhete lõppemise aja seisuga korter asukohaga Koidu 12-17, sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ja XXX asuva korteri ning sõidukite müügist saadu. PKS § 19 lg 1 järgi loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. Kohus arvestab asjaolu, et hageja võõrandas korteri ja sõidukid kostja nõusolekuta, siis on mõistlik ja õiglane jätta hageja omandisse sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ning XXX asuva korteri ning sõidukite müügist saadu. PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leiab, et kostjale tuleb jätta XXX asuv korter hinnaga 1 525 000 krooni. Kuna XXX asuv korter erastati kostja lahusvara arvel, siis tuleb kõrvale kalduda ühisvara jagamisel poolte osade võrdsusest ning kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt 300 000 krooni. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata 4 jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on tasunud riigilõivu 2 600 krooni ja kandnud õigusabikulu summas 15 000 krooni (t lk 15, 203-204). Kostja on kandnud õigusabikulu summas 12 000 krooni (t lk 206). Kuna ühisvara jagamise asjas tuleb hagi rahuldada osaliselt, siis kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Viivi Villemson kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.