lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära pooled ja nende esindajad ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistusega nr XXX on tõendatud, et SK on sündinud XXX ning tema ema on M K . Asja materjalidele lisatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr XXX (tl 40-42) nähtub, et eksperdi arvamuse kohaselt ei saa ühegi uuritud DNA piirkonna alusel eitada IL`i bioloogilist isadust SK suhtes. Eksperdi arvamuse kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt IL saab olla SK bioloogiline isa 99,9999 %. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg 3 järgi põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtuistungil pooled teatasid, et vaidlust neil põlvnemise osas ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi põlvnemise nõudes on tõendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist kostja lapse ülalpidamiseks elatist hagejale ei tasunud. Seega on elatise nõudmine lapse ülalpidamiseks põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3600 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni kuus. Asja materjalidele lisatud kontoväljavõtetest (tl 10-12, 15) nähtub, et hageja saab Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 1200 krooni ning tasub eluasemelaenu 1075,80 krooni kuus. Asja materjalidele lisatud ARK teatiselt (tl 13) nähtub, et hageja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnistusregistri väljavõtte (tl 14) kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga XXX, . Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 3900 krooni. Kostja leiab, et nimetatud kulutused ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kuna kostja sissetuleku suurust tõendavaid materjale kostja ei ole kohtule esitanud, lähtub kohus otsuse tegemisel 1-aastase lapse vajadustest ning seaduses sätestatud mõlema vanema lapse ülalpidamise kohustusest ning peab põhjendatuks elatise 2359,50 krooni väljamõistmist igakuuliselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et ühel vanemal on parem varanduslik seis kui teisel. Seda asjaolu ei ole pooled ka tõendanud kohtuistungil. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks alates 29.07.2006.a, hagi on kohtusse esitatud 08.01.2007.a. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks alates 29.07.2006.a. – 31.12.2006.a. eest summas 12 224,61 krooni. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, lapse vajadusi, samuti asjaoluga, et hageja sissetulekuks on 6627 krooni kuus ning kostja tegelik sissetulek ei ole teada, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks 2359,50 krooni kuus. Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksu määr aastal 2007 on 22%. Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks 2359,50 krooni kuus.
lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult poja ülalpidamiseks igakuiselt 2359,50 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 teise lause kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Harju Maakohtu 09.10.2007.a määrusega on hageja käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasumisest riigituludesse täielikult vabastatud. Kuna hageja on riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud ning hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 4 alusel riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Vastavalt
lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.