← Eesti

2-06-40100/2

Obsah (7)§ 442§ 407§ 413§ 164§ 190§ 173§ 174

2-06-40100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2007.a Tallinn Tsiviilasja number

) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa

§ 442

lg 7 mõttes.

§ 407

lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-ga 49, § 60 lg-ga 1, §-ga 61 ja § 70 lg-ga 1. Kohtukulude jaotus

§ 164

lg 1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

§ 190

lg 2 alusel kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb kanda kostjal Eesti Vabariigi kasuks (riigituludesse). Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Seoses sellega, et hageja on tasunud riigilõivu 300 krooni, on tal õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Lukiina Vismann Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.