← Eesti

2-04-45/12

Obsah (6)§ 218§ 164§ 442§ 656§ 657§ 430

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november

§ 218lg 3).

2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust sündinud lapsed on täisealised. Abielu kestel on soetatud ühisvara, milleks on kolmetoaline korter asukohaga x. Hageja palub ühisvara jagada, abielu lahutada ja jätta korter tema omandisse koos kohustusega kostjale hüvise maksmisega summas 230 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja on nõus abielu lahutama, hagejal on uus elukaaslane, kooselu on faktiliselt lõppenud. Korter x, Tallinn eraldati kostjale viimase töökoha kaudu, kostja on kõik need aastad tasunud ekspluatatsioonikulutusi, korteriomand on registreeritud kostja nimele. Hagejal on olemas ka teine korter asukohaga x, mida kostja samuti ühisvaraks peab. Ühisvaraks on veel sõiduauto Mazda

  1. Esimese astme kohtu otsus 11.05.2007.a Harju Maakohtu otsusega hagi rahuldati. Perekonnaseaduse § 29 lg-st 2 tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükiga on tõendatud, et kostja V.K nimele on registreeritud korter x. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et tegemist on ühisvaraks oleva korteriga, asja sisulise arutamise käigus on nad kokkuleppe saavutanud ka väärtuse osas, milleks on 1 150 000 krooni. Pooled ei saavutanud kokkulepet, kelle omandusse peaks korter jääma. Kohtule esitatud kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et hagejale kuulub korter x. Hageja on seisukohal, et korter ei ole poolte ühisvara. Hageja on kohtule esitanud
  2. 09.1997.a koostatud kinkelepingu, millest nähtub, et J. Ž on kinkinud hagejale korteri asukohaga x, seega kuulus korter vallasasjana vaid hagejale ning ei ole olnud ühisvara. Kinnistusameti väljavõttega on tõendatud, et eluruum asukohaga x on kinnistusraamatusse kantud 23.12.2002.a, vastavalt AÕS §-le 118 lg 1 tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega. Seega omandati vara kui kinnisasi abielu kestel ning tuleb lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja sai korteri kui vallasasja omanikuks läbi kinketehingu, mistõttu tuleb kõrvale kalduda PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt abikaasade osade võrdsusest. Tuginedes PkS § 19 lg 2 ja 3 tuleb ühisvara jagamisel tunnustada L.K omandiõigust kinnistule hüvitist kostjale määramata. Tõendeid ei ole esitatud, et vara väärtust oleks ühiste vahendite arvel suurendatud abielu kestel. Kostja on küll paljasõnaliselt viidanud asjaolule, et vara väärtust on suurendatud pärast kinkelepingu sõlmimist, kuid ainuüksi ekspluatatsioonikulude kandmine ei muudaks vara väärtust. Pealegi on tunnistaja J. Ž kinnitanud, et kõik kulud korteri osas on ta ise kandnud. Poolte ühisvaraks tuleb lugeda sõiduauto Mazda 626, väärtusega 9000 krooni, vastavalt poolte ettepanekutele tuleb sõiduk jätta hageja omandusse. Poolte ühisvaraks tuleb lugeda ka korter asukohaga x. Arvestades asjaoluga, et hageja selles alaliselt elab, jätta korter hagejale. Ühisvara, mida jagada on pooltel 1 159 000 krooni ulatuses. Kuna vara tuleb jätta hagejale, siis kohustub ta kostjale tasuma vastava hüvitise enamsaadud vara väärtuses. 3 Kohus peab mõistlikuks, arvestades asjaolu, et vaidlus tuleneb perekonnasuhtest, kostjal kohtukulude nõue puudub ja kehtiva

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma kulud ise, jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Apellant palub Harju Maakohtu 11.05.2007.a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega enamsaadud vara arvelt mõista L.Klt V.Kle välja 870 000 krooni. 30.01.2006.a eelistungil tehtud kompromissi ettepaneku järgselt saavutati kokkulepe vara jaotuse ja hüvituse suuruse osas, mis kanti kohtuistungi protokolli ning allkirjastati. 08.03.2006.a eelistungil taganes hageja saavutatud kokkuleppest, kuid taganemisavaldust L.K teinud ei ole. Millistel põhjustel kompromissi ühisvara jagamiseks ei kinnitatud või seda otsuse tegemisel ei arvestatud, kohtuotsusest ei nähtu, mistõttu kohus on rikkunud

§ 442lg 7 ja 8.

Hageja põhjendas korteri temale jätmist sellega, et x elas korteri endine omanik J. Ž, kes kohtuotsuse tegemise ajaks oli surnud. Seega hageja kasutas protsessiõigusi pahatahtlikult varjates nimetatud fakti kohtu ja kostja eest. Ühisvara jagamisel tehakse jagatava väärtus kindlaks jagamise aja seisuga. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale on võimalik arvestada vara väärtus apellatsioonimenetluse aja seisuga. Käesoleval ajal on korteri turuväärtus 1 300 000 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mida ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis

§ 656

lg 2 ning

§ 657

lg 1 p 3 alusel toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise.

§ 442

lg 7 ja 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid, põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastuolus selle sättega on kohus jätnud igasuguse tähelepanuta hageja esindaja kompromissi ühisvara jagamise osas. Toimiku materjalide kohaselt tegi hageja esindaja 30.jaanuaril 2006.a eelistungil (t lk 169) ettepaneku sõlmida kompromissileping ühisvara jagamise osas. Vastavalt nimetatud ettepanekule saavutasid pooled kokkuleppe, mille alusel mõistetakse hagejalt enamsaadu arvelt V.Kle välja hüvitis 870 000 krooni. Saavutatud komromiss kanti

§ 430lg 2 sätestatud korras kohtuistungi protokolli ja pooled allkirjastasid selle.

Seega on tegemist pooltevahelise lepinguga, mille üks pool saab tühistada vaid seaduses sätestatud alustel. Kompromissi tühistamist asja materjalidest ei nähtu. 4

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole kohtuotsuses märgitud kompromissi (kokkulepet) käsitlenud, olgugi et kostja sellele oma vastuväidetes tugines. Kohus on otsuses vaid märkinud, et kostja on nõustunud sealjuures hüvitise saamisega, kokkulepet ei ole saavutatud selle suuruses. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium leiab, et sisuliselt saavutasid pooled kokkuleppe vara jaotuse ja hüvitise suuruse osas. Pooled palusid eelistungi edasi lükata kompromissi vormistamiseks. Kaebus on esitatud hüvitise saamiseks vastavalt protokolli kantud kompromissile. Kohus ei võtnud seisukohta kompromissi kinnitamiseks ega selle kinnitamisest keeldumiseks.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse (

§ 430lg 4).

Sel juhul menetlus jätkub. Millistel põhjustel kohus saavutatud kompromissi ühisvara jagamiseks ei kinnitanud, kohtuotsusest ei nähtu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtus ei ole võimalik eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normi rikkumist kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus otsustama kompromissi kinnitamise või kompromissi kinnitamisest keeldumise üle. Apellatsioonikohtu otsuses asjas määrava tähtsusega asjaolude esmakordsel tuvastamisel oleks rikutud poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest ringkonnakohtu otsust tõendite hindamise ning faktiliste asjaolude tuvastamise osas ei ole kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimalik selles menetluses vaidlustada. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.