3-06-1563/14

KOHTUOTSUS Eesti vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tallinna Ringkonnakohus eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovska ja Ivi Kesküla Erlike Karjus

1. oktoober 2007.a Tallinn 3-06-1563 Romeo Kalda apellatsioonkaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud 10 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtu
2. juuni 2007.a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus
3. september 2007.a Kaebuse esitaja - Romeo Kalda, esindaja advokaat Janek Valdma Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Eda Oisalu Resolutsioon Tallinna Halduskohtu
4. juuni 2007.a kohtuotsus haldusasjas nr. 3-06-1563 jätta muutmata. Romeo Kalda apellatsioon jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta Romeo Kalda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tallinna Vangla direktori 26.
6. 2003.a käskkirjaga nr 182-k, mida muudeti 24.07.2003.a käskkirjaga nr 250 k, kohaldati R. Kalda suhtes alates 26.06.2003.a VangS § 69 lg 2 p-des 14 ettenähtud täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine ja kehakultuuriga tegelemisega keelamine. ( tl. 132-133) 1 R. Kalda vaidlustas eelmärgitud Tallinna Vangla direktori käskkirjad Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a otsusega leiti, et Tallinna Vangla direktori käskkirjad VangS § 69 lg 2 p-des 1-4 märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebuse esitaja suhtes oli põhjendatud, kuna selleks esines VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alus – kaebuse esitaja eeldatav põgenemiskalduvus. Kohtu seisukohalt olid vaidlustatud haldusaktid nende andmise ajal õiguspärased. Samas leidis halduskohus, et käskkirjad muutusid õigusvastaseks aja jooksul, kuna nendes ettenähtud julgeolekumeetmete kohaldamise aeg oli liialt pikk. Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2005.a otsusega nõustuti sisuliselt Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a otsuse järeldustega, kuid muudeti selles esitatud põhjendusi. Halduskohtu kolleegium selgitas, et sel viisil muutub ka halduskohtu otsuse toime, sest Tallinna Vangla ei ole enam seotud seisukohaga, mille järgi oleks edasine julgeolekuabinõude kohaldamine lubamatu. ( tl. 147 ) Riigikohtu 23.02.2005.a menetlusse võtmata. määrusega jäeti kassatsioonikaebus eeltoodud haldusasjas
7. 04.08.2006.a esitas R. Kalda Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vangla direktori õigusvastastest käskkirjadest nr 182-k ja nr 250-k tulenevalt välja mõista talle tervise kahjustamise ja põhiõiguste ning inimväärikuse alandamise eest tekitatud moraalse kahju 10 000 krooni suuruses summas ( tl.1-2 )
8. Tallinna Halduskohtu 04.06.2007.a otsusega leiti, et R. Kalda kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud 10 000 krooni suuruse mittevaralise kahju nõudes tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et nii Tallinna Halduskohus kui ringkonnakohus on vaidlustatavas haldusasjas oma varasemates otsustes asunud seisukohale, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine R. Kalda suhtes oli sisuliselt põhjendatud. 3.
9. Kohtuotsuses märgitakse eelkõige, et mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 lähtuvalt vastustaja süülisest tegevusest. Otsuses osundatakse seonduvalt kaebaja tervise kahjustamisega, et kaebaja meditsiinikaardi väljavõttest nähtuvalt diagnoositi R. Kaldal krooniline haigus ajavahemikul 1999.a kuni 2001.a. 2003.a septembrikuu arsti sissekande kohaselt tekkis kaebajal haiguse ägenemine. Põhiliseks ravivahendiks määrati dieettoit. Kohus möönab, et kuna tervisekaebus oli esitatud ajal, kui kaebaja suhtes oli kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, võisid haigusjuhud tekkida stressist. Samas tõdetakse kohtuotsuses, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks soovinud oma tegevusega kaebuse esitaja tervist kahjustada või ei näidanud üles nõutavat hoolsust, et tervise kahjustamist ära hoida. Ka ei ole haldusajas viiteid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks takistatud konsulteerida arstiga ja saada vajalikku ravi. Halduskohus asus seisukohale, et asjas ei ole vastustaja süüd tuvastatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka tervise kahjustamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamine. 3.
10. Tallinna Halduskohtu otsuses kummutatakse R. Kalda väide, et tema suhtes kohaldati VangS § 69 lg 2 p-des 1-4 ettenähtud abinõusid eesmärgil piirata vaimselt ja füüsiliselt tema vabadust ning tekitada talle piirangute kohaldamisega muret, nördimust ja meeleheidet. Tallinna Halduskohus konstateerib, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine ei tähenda iseenesest inimväärikuse alandamist. Inimväärikuse alandamine eeldab põhiõiguste intensiivset riivet. 2 Isegi kui kaebuse esitajal tekkis seoses tema suhtes julgeolekunõude kohaldamisega mure, nördimus, meeleheide ja üldise heaolulangus, ei tähenda see veel vastustaja poolset süülist kaebaja väärikuse alandamist. Protsessiosaliste seisukohad apellatsioonimenetluses.
11. Romeo Kalda apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 04.
12. 2007.a otsus haldusasjas nr 3-06-1563 tervikuna seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, tõendite ebaõige hindamise ning kohtumenetluse normide rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega rahuldada tema taotlus Tallinna Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju - tervise rikkumise ja inimväärikuse alandamise eest - 10 000 krooni nõudes. 4.
13. Apellant ei nõustu halduskohtu järeldustega ja leiab, et kohus on jätnud hindamata asjas leiduvad tõendid ja põhjendamatult arvestamata, et seonduvalt vastastaja õigusvastaste käskkirjadega kehtestatud piirangute tõttu algasid tal 20.07.2003.a valud maopiirkonnas. 22.
15. tuvastas arst temal gastriidi ägenemise ja talle määrati ravi 3-ks kuuks. 05.08.2003.a määras arst lisa ravimid, ravi jätkati kuni 30.09.2003.a. Apellant rõhutab, et just vastustaja õigusvastaste käskkirjadega kohaldatud piirangud tekitasid talle tervise kahjustus üle 3 kuu. 4.
16. Ka väidab apellant, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega alandati tema inimväärikust. Julgeolekumeetmed tähendasid kaebajale ränka vaimset ja füüsilist survet. R. Kalda väitel alandas tema inimväärikust eraldatud üksikkambrisse paigutamine, liikumis -ja suhtlemisvabaduse piiramine, isikliku riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keeld, kooli - ja kutsehariduse omandamise keeld, telefoni vaba kasutamise piiramine, kultuurilis-sotsiaalsetel üritustel osalemise keeld, informatsiooni saamise keeld ajalehtedest, televisioonist ja raadiost, usuliste esemete omamine ja usuliste kombetalituste läbiviimise keeld ning käeraudades pidev hoidmine liikumisel. R. Kalda leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude maksimum piirangute kohaldamine vastustaja käskkirjade alusel on õigusvastane ning selliste meetmete erakordselt piiravatest iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Apellant märgib, et väärkohtlemine ei pea tingimata olema halb füüsiline kohtlemine ning seeläbi kannatuste valmistamine vaid seda on ka psüühiliste kannatuste tekitamine.
17. Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldama. Vastustaja kaebust ei tunnista ja on seisukohal, et kaebajale mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks puudub alus. Kaebaja märgib, et riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastustaja osundab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7.01.2005.a otsusele, mille kohaselt oli R. Kaldale vaidlustatavas haldusasjas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et R. Kalda väited tervise kahjustamise kohta on tõendamata. Eraldatud ja üksikus kambris viibimise ajal on inimlike esmavajaduste rahuldamine tagatud. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et kaebuse esitajal oleks takistatud konsulteerida arstiga ja saada vajalikku ravi. 5.
18. Tallinna Vangla on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine iseenesest 3 ei ole inimväärikust alandav. Vastustaja viitab ringkonnakohtu lahendile, mille kohaselt on traditsiooniliselt inimväärikuse alandamiseks õigusteaduses peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedaste jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, s.h. tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vangistusseaduse § 69 lg 1 tulenevalt eelkõige preventatiivse iseloomuga meede. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks tuleb pidada vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamise. Väärikuse alandamise alla ei saa lugeda igasuguseid hingelisi läbielamisi, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivetele ei viita. Ringkonnakohtu põhjendused.
19. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooniga ja menetlusosaliste seisukohtadega leiab, et Tallinna Halduskohtu 04.06.2007.a otsus on põhistatud ja seaduslik. Otsuses on kummutatud R. Kalda väited, et vastustaja kahjustas õigusvastaste käskkirjade alusel süüliselt tema tervist ja alandas inimväärikust. Vaidlustatud halduskohtu otsuses on selgitatud, et Tallinna Halduskohtu 03.09.2003.a ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7.01.2005.a jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et Tallinna Vangla direktori käskkirjad nr 182-k ja 250-k olid põhjendatud osas, millega R. Kalda suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna selles esines VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alus - R. Kalda eeldatav põgenemiskalduvus. Samas kohtud leidsid, et käskkirjad on õigusvastased selles, et neis ei olnud kindlaks määratud abinõude kohaldamise lõpetamise tähtaeg. Ringkonnakohtu halduskolleegium ei võtnud seisukohta, milline oleks olnud asjakohane tähtaeg, kuna selle otsustamine on vangla direktori pädevuses. Nimetatud asjaolu ei muuda kohtute seisukohta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendatuse suhtes.
20. Tallinna Halduskohtu 04.06.2007.a otsuses märgitakse õigustatult, et küsimus kaebajale tervisekahjustuse tekitamises taandub sellele kas Tallinna Vangla poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ning haigusnähtude ilmnemise vahel eksisteeris seos ja kas on tõendatud, et vastustaja on süüliselt kaebuse esitaja tervist kahjustanud. Kohtukolleegium tõdeb, et halduskohtu otsuses on põhjalikult analüüsitud R. Kalda tervislikku seisundit seonduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal ilmnenud kroonilise gastriidi nähtudega. Kohus tuvastas, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal võimaldati R. Kaldale arsti konsultatsioonid, samuti nagu arsti poolt ettekirjutatud rohud ja konkreetse haiguse korral ettenähtud põhiline ravi – dieettoit. Riigivastutuse seadusest lähtudes on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine võimalik ainult vastustaja süülise tegevuse korral. Halduskohus möönis, et isegi juhul kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, ilma käskkirjas tähtaega määramata, võis tekitada kaebajas tavapärasemast suurema stressi, ei ole tõendamist leidnud, et ametnike süül oleks kahjustunud R. Kalda tervis. Tõendeid ei ole ametnike lohakuse kohta täiendavate julgeolekuabinõude motiveerimisel või kergekäelisel kohaldamisel. Kohtukolleegium jagab halduskohtu otsuses esitatud seisukohta ja leiab, et kaebus tervise kahjustamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist puudutava nõude osas on põhjendamata.
21. Väärikuse alandamise eest kahjutasu nõudmise põhjuseks toob kaebaja asjaolu, et tema suhtes kohaldati ettenähtud julgeolekuabinõusid maksimum mahus. 4 Kohtukolleegium kordab siinjuures, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on VangS § 69 lg-st 1 tulenevalt eelkõige preventiivse iseloomuga meede, mida rakendatakse muuhulgas põgenemise ennetamiseks, tahtlikult tervise rikkumise vältimiseks või ära hoidmiseks vägivalda teiste kinnipeetavate suhtes. Julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine. R. Kalda suhtes kohaldati VangS § 69 lg 2 p-des 1-4 sätteid seaduslikult seoses tema põgenemiskalduvusega. R. Kalda väited, et tema suhtes kohaldatud VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 sätestatud meetmed (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamine, kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine) kujutavad endast põhiõiguste ja inimväärikuse rikkumist, on subjektiivset laadi ega ole haldusasja kohtuliku uurimisega kinnitust leidnud. Esimese astme kohtu otsuses on sisukohaselt märgitud, et isegi juhul, kui kaebuse esitajal tekkis seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega mure, nördimus, meeleheide ja üldine heaolu langus, ei oleks mittevaralise kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse § 9 alusel põhjendatud, sest vastustaja ei ole süüliselt kaebuse esitaja väärikust alandanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS §-s 5 ja TsKMS §-s 654 lg 6 sätestatud õigust kasutades vajalikuks otsuse põhistusi korrata.
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ja HKMS § 46 lg 1 p 1-st, jätab ringkonnakohus Romeo Kalda apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.
23. 2007.a kohtuotsuse muutmata. HKMS § 92 lg 1 järgi jäävad menetluskulud Romeo Kalda kanda. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 5