TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1204 Otsuse kuupäev 15.november 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX OÜ kaebus Võru Linnavolikogu 09.05.2007 otsuse nr 135 peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Mõista XXX OÜ-lt välja AS-i Semuehitus kasuks menetluskulu summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võru Linnavolikogu algatas 11.10.2006 otsusega nr 71 Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Võru Linnavolikogu 09.05.2007 otsusega nr 135 kehtestati Võru linnas Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneering, AS Semuehituse töö nr 2006/026 vastavalt otsuse lisale, detailplaneeringu kaust kokku 15 lehel. Planeeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kruntideks, kruntide ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja –rajatiste ning liikluskorralduse põhimõtete määramine. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX OÜ esitas kohtule kaebus, milles palub Võru Linnavolikogu 09.05.2007 otsus nr 135 tühistada ja välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 11 560 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kehtestatud detailplaneering ei ole kooskõlas seadusega ning on sellest tingituna esitanud kaebuse. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole detailplaneeringu seletuskirjas selgitanud, milline on põhjendatud vajadus üldplaneeringu muutmiseks. Kaebaja väidab, et planeeringuga rikutakse PlanS § 17 lg 3, kuna ei ole otsustatud vajadus kooskõlastada detailplaneering riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega. Kaebaja kahtleb, et planeering ei ole kooskõlastatud päästekeskusega ja tehnovõrkude valdajatega. Kaebaja väidab, et planeering rikub tuletõrjeveevõtu tagamisega seotud nõudeid. Kaebuse esitaja lähtub vajadusest planeeringualal servituutide seadmiseks. Kaebuses väidetakse, et planeering on õigusvastane, sest see ei määra elektrialajaama täpset asukohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Võru Linnavolikogu esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja ei ole planeerimismenetluses varem osalenud ega esitanud ettepanekuid, arvamusi ega vastuväiteid. Planeerimismenetlus on avalik ning kaebuse esitajal oli õigus ja võimalus vaidlustada planeeringu algatamist, kehtestamist ka samuti esitada ettepanekuid planeeringu avaliku väljapaneku ajal ning avalikul arutelul, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Vastustaja väidab, et uue planeeringu koostamine on põhjendatud ja asjakohane, kuna Võru linna generaalplaan tugineb 1974.aasta riiklikule elamuehitus- ja tootmisprogrammile, praeguses olukorras on aga muutunud linna elamuehituse ja baasettevõtluse struktuur. Detailplaneeringust tuleneb, et maa planeeringujärgne praegune sihtotstarve muudetakse ning uus sihtotstarve on ärimaa. Maa sihtotstarbe muutmine ning antud maale ärihoonete ehitamise võimaldamine ongi planeeringu eesmärgiks. Vastustaja väidab, et planeering on kooskõlastatud kõigi asjassepuutuvate asutustega, samuti maavanema ja Maa-ametiga, mistõttu planeering ei sisalda mingit avaliku- ega erahuvi lubamatut riivet ega õigusvastasust. Vastustaja on seisukohal, et kuna tegemist on linnamaaga, siis ei saa linnas elavad ja asuvad isikud eeldada, et nende naabruses olev maa püsib hoonestamata, samuti ei saa nõuda, et naaberkinnistule ehitatakse alati teine elamu, mitte ärihoone. 3.ISIKU VASTVÄITED 3.isiku – AS Semuehitus – esindaja on seisukohal, et kaebus on täiesti alusetu ja palub jätta kaebus rahuldamata ning välja mõista kaebajalt 3.isiku menetluskulud summas 8000 krooni. 3.isiku esindaja on seisukohal, et kehtestatud planeering ei sisalda mingit avaliku- ega erahuvi lubamatut riivet ega õigusvastasust, samuti on kõik kaebuses esitatud põhjendused ja väited alusetud ja väärad. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt võttis Võru Linnavolikogu 11.10.2006 vastu otsuse nr 71, millega algatati Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine (tl 30-32). Teade detailplaneeringu algatamisest ilmus 28.10.2006 ajalehes „Võrumaa Teataja“ (tl 35). Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.veebruarist 2007 kuni 11.märtsini 2007 Võru Linnavalitsuse infosaalis. Detailplaneeringu avalikustamise teade ilmus 17.02.2007 ajalehes „Võrumaa Teataja“ (tl 36). Võru Linnavolikogu 09.05.2007 otsusega nr 135 (tl 4) kehtestati Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, AS Semuehituse töö nr 2006/026, tuginedes planeerimisseaduse § 24 lg 3 ja lg 5, § 25 lg 4, lg 5, Võru linna ehitusmääruse § 2 lg 1 p 3, § 3 lg 2 p 4, Võru Linnavolikogu 11.10.2006 otsusele nr 71 „Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“, tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringuga muudetakse Võru Linnavolikogu 12.04.2006 otsusega nr 47 üldplaneeringuna kehtima jäetud Võru linna generaalplaani korrektuuri maakasutuse juhtfunktsiooni osas. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul on kaebaja leidnud, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane ja sel põhjusel selle vaidlustanud. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole detailplaneeringu seletuskirjas selgitanud, milline on põhjendatud vajadus üldplaneeringu muutmiseks, ei ole õige. Asja materjalidest nähtuvalt on Võru linna uus üldplaneering koostamisel, kuid Võru Linnavolikogu jättis oma 12.04.2006 otsusega nr 47 kehtima Võru linna generaalplaani, mille koostamisel tugineti 1974.aasta riiklikule elamuehitus- ja tootmisprogrammile ja mille alusel on kinnistu Kreutzwaldi 89 maakasutuse sihtotstarve elamumaa. Vastustaja seletuse kohaselt on koostamisel oleva üldplaneeringu andmetel kinnistu Kreutzwaldi 89 maakasutuse sihtotstarbeks määratud ärimaa juhtfunktsioon. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrüki alusel on Kreutzwaldi 89 maaüksus kantud kinnistusraamatusse ärimaana 1994.aastal ning 2006.aastal võõrandati kinnistu ärimaana (tl 3334). Detailplaneeringust tulenevalt maa planeeringujärgne praegune sihtotstarve muudetakse ning uus sihtotstarve on ärimaa, seega on planeeringu eesmärgiks maa sihtotstarbe muutmine ning antud maale ärihoone ehitamise võimaldamine, mis ei ole seadusevastane. Kaebaja seisukoht, maavanemal lasus PlanS § 17 lg 3 tulenevalt kohustus kõnealuse detailplaneeringu puhul kehtestada planeeringu kooskõlastamise vajadust riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega, sest kehtestatud detailplaneering sisaldab endas ettepanekuid kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, ei ole õige. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud detailplaneering esitatud Võru maavanemale järelevalve teostamiseks Võru Linnavalitsuse 13.03.2007 kirjaga nr 9-1.3/1188 (tl 47). 3 Võru maavanem andis oma 12.04.2007 kirjaga nr 9-8/725-1 (tl 48) heakskiidu planeeringu kehtestamiseks, lähtudes asjaolust, et planeeringu avalikustamise ajal kirjalikke vastuväiteid ei esitatud ning juhtides tähelepanu, et detailplaneeringuga määratud sihtotstarbed peavad olema kooskõlas uue üldplaneeringu kavandatud sihtotstarvetega. Planeerimisseaduse § 17 sätestab planeeringu kooskõlastamised ja selle lõikes 2 on nimetatud juhud, mille vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lg 3 p 2 sätestab, et üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisalduvale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, määrab planeeringu kooskõlastamise vajaduse maavanem. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul ei ole maavanem määranud planeeringu kooskõlastamise vajadust riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega lähtuvalt PlanS § 17 lg 3 p 2 sättest, siis ei ole siin midagi seadusevastast. Võru Linnavalitsus esitas oma 27.12.2006 kirjaga nr 9-1.3/5947 Maa-ametile kooskõlastamiseks Kreutzwaldi 89 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (tl 42). Maa-amet tagastas 18.01.2007 kõnealuse detailplaneeringu kooskõlastamata, tõi oma vastuskirjas välja planeeringu puudused ja vastuolud ning teatas, et võtab seisukoha pärast ülesloetletud puuduste kõrvaldamist (tl 44-45). 22.01.2007 esitas AS Semuehitus Maa-ametile uuesti kooskõlastamiseks parandatud planeeringudokumentatsiooni. 30.01.2007 teatas Maa-amet oma kirjaga nr 6.2-3/3, et tal pole vastuväiteid tee, tehnotrasside ja komplektalajaama planeerimises riigi maale (tl 46). Kaebaja väide, et planeering ei ole kooskõlastatud päästekeskuse ja tehnovõrkude valdajatega, on alusetu ja põhjendamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Kreutzwaldi 89 detailplaneering kooskõlastatud LõunaEesti Päästekeskuse Insenertehnilise Bürooga 01.12.2006 (tl 39) ja tehnovõrkude valdajaga järgmiselt – AS-ga Võru Soojus 01.12.2006 (tl 40), OÜ-ga Jaotusvõrk 06.12.2006 ja AS-ga Võru Vesi 04.12.2006 (tl 41), seega kõik kooskõlastused on olemas. Kaebaja väide, et planeering rikub tuletõrjeveevõtu tagamisega seotud nõudeid, on põhjendamata ja paljasõnaline. Kaebaja viide Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohustusnõuded“ § 28 lg 1 punktile 3, ei ole asjakohane. Ehitusseaduse § 3 lg 11 sätestab, et Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kehtestati „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Eelnimetatud määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala - tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded, seega reguleerib viidatud määrus ehitisele esitatavad nõudeid, kuid kuna vaidlustatud otsusega kehtestati Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneering, siis on viide eelnimetatud haldusaktile asjakohatu. Kaebaja väide, et kehtestatud detailplaneering ei täida detailplaneeringule ette nähtud eesmärke, kuna detailplaneeringu seletuskirjas ei ole sõnaselgelt välja toodud, milliste servituutide seadmiseks on planeeringualal vajadus, on põhjendamata ja ei ole õige. 4 Kohus on seisukohal, et planeering ei ole vastuolus ühegi seadusega, kui see ei näe ette servituutide seadmist. Kaebaja väide, et kuna planeering ei määra elektrialajaama täpset asukohta, siis on see õigusvastane, ei ole õige. Kohus peab vajalikuks märkida, et planeerimismenetluse eesmärgiks ei ole hoonete täpse suuruse ja asukoha kindlaksmääramine, vaid planeeringus võib piirduda krundi täisehitamise protsendi ja hoonestuse kõrguse määramisega. Antud juhul on detailplaneeringu mõlemal joonisel näidatud planeeritava komplektalajaama asukoht (tl 49-50) ning detailplaneeringu seletuskirjas (tl 6-16) on ette nähtud, et rajatav alajaam ja kaabelliinid lahendatakse eraldi projektiga. Samuti lahendatakse elektripaigaldise liitumisjuhtmestik eraldi projektiga. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna tegemist on linnamaaga, siis ei saa linnas elavad ja asuvad isikud eeldada, et nende naabruses olevad maad püsivad hoonestamata, samuti ei saa nõuda, et naaberkinnistule ehitatakse alati teine elamu, mitte ärihoone. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Võru Linnavolikogu otsus vastab seadusele, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on põhjendanud uue planeeringu koostamise vajadust, kuna Võru linna generaalplaan tugineb 1974 riiklikule elamuehituse ja tootmisprogrammile, kuid võrreldes viidatud aastaga on toimunud olulised muudatused majanduses ja linnaehituses ning muutunud on arengusuunad ja erinevate piirkondade arengu määratlemiseks tuleb koostada uued planeeringud. Kohus leiab, et Võru Linnavolikogu on Kreutzwaldi 89 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel toiminud õigesti, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Alates 1.septembrist 2006 kehtiva HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. AS Semuehitus taotleb kohtukulude väljamõistmist kaebajalt kogusummas 8000 krooni. Kohtule on esitatud arve (tl 60) ja arve tasumist tõendav dokument (tl 61). Kohus asub seisukohale, et menetluskulu väljamõistmine kaebuse esitajalt XXX OÜ-lt 3.isiku – AS Semuehitus kasuks on põhjendatud ja mõistab seetõttu kaebuse esitajalt välja menetluskulu summas 8000 krooni. Maare Aloe kohtunik 5 6