KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-20333 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. novembril 2007. a, Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus

) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumis-tähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

1. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st
2. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Lg 2 kohaselt kui
3. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. 2 Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
4. Kostja on korteri asukohaga XXX omanik alates 21.06.1996.a. Kohus on arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagi täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut, kus asub ka kostja korter, XXX linnas hageja ja elamu omaniku ja haldaja AS Elamu vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid. 13.

§ 152

lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele

9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud (kogu)nõude 4359,15 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul 30.10.2002.a. – 04.12.2003.a Hageja esitas hagi 28.mail 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb hageja nõudele kohaldada aegumist.

1. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.
2. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
3. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud ega vaidlustanud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. III Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik 3