lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadussätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.
lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja esindaja märgib tähtaja ennistamise taotluses, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest ning seoses sellega hageja ei saanud esitada tähtaegselt avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, samuti ka asjaolu, et hageja oli seisukohal, et tema poolt on kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid juba tähtaegselt (koos hagiavaldusega) esitatud ning nende hilisem esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik. 2 Viru Maakohtu 29.12.2006 kohtuotsuses (tagaseljaotsus) menetluskulude jaotuses selgitati hagejale, et
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Nimetatud säte on üheselt arusaadav ja ei anna hagejale võimalust menetluskulude kindlaksmääramise osas teistmoodi tegutseda. Seega hageja põhjendus selles osas, et kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid olid esitatud juba hagiavalduses, ei oma ennistamise küsimuse lahendamisel tähtsust, kuna seadusega on kehtestatud kindel kord, millal ja millised dokumendid on vaja esitada menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus ei saa muuta seaduses sätestatud korda. Kohtulahend on jõustunud 03.08.
lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Hageja esindaja kohtule sellekohast avaldust ei ole esitanud. Seega ei ole kohus kohustatud menetlusosalist kohtuotsuse jõustumisest teavitama, mistõttu avaldaja tähtaja ennistamise põhjendused ei ole arvessevõetavad. Kohus leiab, et hagejal olid kõik võimalused saada teada otsuse jõustumisest. Hageja ei ole selgitanud, millal ta tegelikult hakkas huvi tundma otsuse jõustumise vastu ja mis takistas tal menetluskulude avaldust esitamast ka 30 päeva jooksul otsuse jõustumise avalikustamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud põhjendused menetlustähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning jätab menetlustähtaja ennistamata ning sellest tulenevalt ei lahenda ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 14. detsembril 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.