3-07-1441/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1441 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Herrevi OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 ja 13.06.2007 vaideotsuse nr 13-25/166 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Herrevi OÜ esindajad Ervi Kaasiku, ja vandeadvokaat Uno Feldschmidt ja vastustaja – PRIA esindaja Veiko Bergmann. Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus.
3. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
4. jaanuari 2007.a. käskkirja nr 1-3.13-4/45 punkt 375 osas, mis puudutab Herrevi OÜ põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotluse rahuldamata jätmist.
5. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
6. juuni 2007.a. vaideotsus nr 13-25/
8. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Herrevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 15 125 ( viisteist tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Herrevi OÜ esindaja Ervi Kaasiku esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA)
9. mail
10. a pindalatoetuste taotluse nr
11. Muuhulgas taotles Herrevi OÜ põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest 27-le erinevale põllule, kokku 88,69 ha-le. Põllud, millele taotleja
12. a keskkonnasõbraliku tootmise toetust taotles, nähtuvad pindalatoetuste taotluse põldude loetelust (tl 19-21). Kaebaja majandusüksuses viidi 24.-25.08.
13. a läbi kohapealne kontroll. Kohapealse kontrolli tulemused kajastuvad kontrollaruandel nr 060257-51-003 (tl 13-18). Kontrollaruandest nähtuvalt tuvastati kohapealse kontrolli käigus järgmist: ■ Põldudel nr 1 ja nr 25A kasvas tuulekaer, mistõttu omistati nimetatud põldudele puudusekood KKP13; ■ Põld nr 3 ei olnud toetusõiguslik põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse jaoks, mistõttu omistati nimetatud põllule puudusekood KKP16; ■ Põldudel nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A, nr 22B, nr 26 ja nr 28B oli põllumajandusmaa hooldamata, mistõttu omistati nimetatud põldudele puudusekood KKP8 (nimetatud põldudest ei olnud taotleja keskkonnasõbraliku tootmise toetust taotlenud põldudele nr 26 ja nr 28B). Lisaks tuvastati kohapealse kontrolli käigus, et taotlejal oli väetusplaan nõuetekohaselt täitmata, mistõttu omistati taotleja majandusüksusele puudusekood KKYS2 ning tehti ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks hiljemalt 04.09.
14. a. Ettekirjutuse täitmist kontrolliti 28.08.
15. a, mille käigus tuvastati, et ettekirjutus oli nõuetekohaselt täidetud. Kohapealset kontrolli teostasid Herrevi OÜ majandusüksuses kolm inspektorit. Kohapealse kontrolli käigus kontrolliti kõikide Herrevi OÜ põldude vastavust taotletavate toetuste tingimustele. PRIA peadirektori 25.01.
16. a käskkirjaga nr 1-3.13-4/45 (p 375) määrati Herrevi OÜ-le keskkonnasõbraliku tootmise toetust osaliselt. Lisaks vähendamistele, mida Herrevi OÜ vaidlustanud ei ole, jäeti rahuldamata Herrevi OÜ keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlus põldude nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B osas põhjusel, et nimetatud põllumajandusmaad olid hooldamata. OÜ Herrevi esitas nimetatud käskkirja peale vaide. PRIA peadirektori 13.06.
17. a. vaideotsusega nr 13-25/166 jäeti Herrevi OÜ vaie rahuldamata. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotles tühistada PRIA peadirektori
18. jaanuari 2007.a. käskkiri nr 1-3,13-4/45 p 375 ja
19. juuni 2007.a. vaideotsus nr 13-25/166 osas, mis puudutab keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotluse rahuldamata jätmist. Vaidlustamise põhjendused PRIA peadirektori 25 jaanuari 2007.a. käskkirjas nr 1-3.13-4/45 on keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise eest on toetuse vähendamise põhjustena viidatud põllumajandusministri määruse nr 51 § 62 lg 1 mis sätestab, et juhul kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole enne 31 juulit või § 3 lõikes 7 sätestatud tähtpäevaks niitnud rohumaad või ei ole karjatanud seal loomi jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus selle põllu osas rahuldamata. Kaebuse esitaja märkis, et selle viite seos talle esitatud kontrollaruandega. jääb arusaamatuks. Kaebuse esitajale ei ole arusaadav ka viide määruse nr 51 § 63 lg-tele 1 ja
20. Kontrollijad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebuse esitaja on täitnud kõik ettenähtud toimingud ning need on tõendatud dokumentaalselt ka põlluraamatus. Kontrollaruandes toodud rikkumisi ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud ning seetõttu kaebuse esitaja ei saa neid pidada rikkumiseks. 2 Kaebaja on teostanud kevadel esimese umbrohutõrje tõrjevahendiga Treflan Super õigeaegselt ja nõutaval tasemel. Eelnimetatud umbrohutõrjevahend on valiva süsteemse toimega herbitsiid lühiealiste kahe -ja üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks. 2006.a. suvi oli ebanormaalselt kuiv ning eelnimetatud taimekaitse ei toiminud nii nagu ta toimib normaalse niiskusega pinnase korral, peatades umbrohu kasvu. Väidet kuivusest tõendab ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia Instituudi poolt 25.06.2007 a. nr 295 antud andmed ilma kohta, mille kohaselt vaidlusalusel perioodil pealmine mullakiht suveperioodil oli kuiv või nõrgalt niiske, ja sademete 24-tunni summa oli nulli lähedane. Paremaid tulemusi annab pritsimine niiske mullapinnase puhul.. Seetõttu oli võimalik mõningate umbrohtude kasv, kuid nende tase ja määr ei andnud võimalust hinnata põlde umbrohtunuteks. Eelkirjeldatud asjaolud ja umbrohutõrje vahendi toime peaks olema teada ka PRIA vastavatele töötajatele. Teistkordset umbrohutõrjet teostati umbrohutõrje preparaadiga Glyfos rapsi ja segavilja põldudel normiga 3 l/ha, kolm päeva enne kontrolli teostamist. Kontrolli teostamise eel teostatud umbrohutõrje ei toiminud nii efektiivselt, et rohi oleks kuivanud. Glyfos lõpetab taimedel uute rakkude tekkimise ja taim ei hukku koheselt vaid sureb aeglaselt vanadussurma 3-4 nädala jooksul. Preparaadi toimet on põllul näha 10-14 päeva pärast peale pritsimist. Selle ajani on umbrohi püsti ja roheline, kuid ei kasuta enam toitaineid. Seega kontrollimise hetkel taime kasv peatunud aga preparaadi toimet näha ei olnud. Kontrollijad ja ka vaide lahendaja jätsid selle asjaolu tähelepanuta. Kontroll-leht ja selle lisa ei kajasta kuidas kontrollimist teostati, milline suurusega olid umbrohud ja kuidas neid mõõdeti ning millises õigusnormis on nõuded umbrohtumusele kajastatud. Mõistlik on eeldada, et umbrohtumuse määramiseks oleks kehtestatud normid, mille alusel kontrolli teostatakse. Hindamiskriteeriumid ja metoodika peab olema selline, mis rakendub kõigile ühetaoliselt ning kontrollija subjektiivsus peab olema viidud miinimumini. Kaebaja oli seisukohal, et kontrollaruanne ja selle lisad on üks tervikakt ning mõistlik haldustava oleks eeldanud nende dokumentide korrektset esitamist. 25.08.2006.a. kontrollaruande lisana
21. oktoobril
22. a. esitatud põldude kontroll-lehe vaidlustamine ja selle järelkontroll oli võimatu, sest siis oli koristusperiood juba lõppenud. Kaebaja oli seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ( käskkiri ja vaideotsus) on motiveerimata Lisaks sellele ei antud enne haldusakti andmist ega ka vaide läbivaatamisel PRIA-s kaebajale võimalust esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid. Seega on nii haldusakti andmisel kui vaide läbivaatamisel rikutud HMS § 40 ja §
23. Ärakuulamine on haldusmenetluses obligatoorne menetlusosalise suhtes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Midagi niisugust ei toimunud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuväited kaebusele Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PRIA poolt 24.-25.08.
24. a läbi viidud kontrolliga on tuvastatud, et põllumajandusministri 20.04.
25. a määruse nr 51 "Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 51) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei olnud taotlusel märgitud põldudel nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B kasvatatud hooldatult põllumajanduskultuuri ja seega ei olnud nimetatud põllud heas põllumajanduslikus korras. Määruse nr 51 § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib keskkonnasõbraliku tootmise toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva maa kohta, kus taotleja kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida 3 kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks, või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Kohapealne kontroll tuvastas, et põldudel nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B kasvasid umbrohud. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel oli PRIA õigustatud vaidlustatud käskkirjaga nimetatud põldude osas keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotluse rahuldamata jätmiseks (Tartu Halduskohtu 06.11.
26. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30.01.
27. a otsus haldusasjas nr 3-06-1496, Riigikohtu 19.04.
28. a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-7-1-3-86). Kuigi keskkonnasõbraliku tootmise toetuse puhul kontrollitakse kohapeal ka põlluraamatu pidamise nõude täitmist, ei saa kohapealset kontrolli teostav inspektor lähtuda ainult põlluraamatu kannetest. Asjaolu, et põldude nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B osas oli umbrohutõrje teostamine põlluraamatus kirjas, ei oma mingit tähtsust, kui seda ei olnud võimalik visuaalselt tuvastada. Põlluraamatusse teeb taotleja sissekandeid ise, kuid kui nimetatud sissekanded on vastuolus kohapeal tuvastatuga, ei ole võimalik PRIA järelevalveametnikul lähtuda põlluraamatust, vaid inspektor peab fikseerima tegeliku olukorra põldudel. Põlluraamatu kanded ei pruugi vastata tegelikkusele, võimalik on ebaõigete või tegelikkusele mittevastavate kannete tegemine põlluraamatusse. Nimetatud põllud ei olnud küll täiesti hooldamata, kuid taotleja ei ole teinud selle maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmiseks piisavalt kulutusi ja jõupingutusi, sest visuaalselt hinnates kasvas vaidlustatud põldudel palju umbrohutaimi. Asjaolu, et põllud nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B olid hooldamata (umbrohtunud), aga rikkumine ei olnud ulatuslik, on hooletusest tingitud rikkumine. Kuna põlluraamatu ja taotleja selgituste kohaselt oli taotleja teinud põldudel umbrohutõrjet, võeti nimetatud asjaolud arvesse kui kergendavad asjaolud. Kergandavad asjaolud on olulised vaid ühtse pindalatoetuste jaoks, kuna kergendavate asjaolude korral vähendatakse ühtse pindalatoetuse kogusummat üldjuhul 1% (hooletuse puhul 3%, ulatusliku hooletuse puhul 5%). Herrevi OÜ ühtse pindalatoetuse summat vähendati siiski 20%, kuna heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumisi esines enam kui 20%-l pinnast (sanktsioonid ühtse pindalatoetuse vähendamiseks heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumisel on Euroopa Komisjoni 21.04.
29. a määruse (EÜ) nr 796/2004 (edaspidi määruse (EÜ) nr 796/2004) artiklites 66 ja 67 sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud PRIA peadirektori 19.05.
30. a käskkirjas nr 13.1/199 "Ühtse pindalatoetuse vähendamine heade põllumajanduse ja keskkonnanõuete rikkumise, kogu maa deklareerimata jätmise ning püsirohumaa säilitamise nõude rikkumise osas", mida on muudetud PRIA peadirektori 23.08.
31. a käskkirjaga nr 1-3.1/325). Muude pindalapõhiste toetuste jaoks, sealhulgas keskkonnasõbraliku tootmise toetuse jaoks ei oma tähtsust konkreetsele põllule omistatud rikkumise raskusaste, vaid oluline on omistatud puudus ise. Kohapealne kontroll teostati taotleja juuresolekul. Taotlejale on peale kohapealse kontrolli lõpetamist, s.o 25.08.
32. a tutvustatud kontrollaruannet koos põldude kontroll-lehtedega, mille kohta on taotleja andnud allkirja. Seega on alusetu kaebaja väide, mille kohaselt sai kaebaja teada põldudele omistatud puudustest alles 27.10.
33. a kontrollaruande kättesaamisel. PRIA on järginud määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 28 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt on taotlejal subjektiivne õigus allkirjastada kontrollaruanne ja esitada omapoolsed märkused. Kaebuse esitaja on selle õiguse realiseerinud, kuna ta on kontrollaruande märkuste lahtris põhjendanud osade põldude umbrohtumust. Kuna taotleja teadis, mille kohta omapoolseid märkuseid lisada, pidi ta eelnevalt olema teadlik põldudele nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B omistatud puudusest. 4 Õigusaktides ei ole ette nähtud seda, et taotleja peab saama koopia kontrollaruandest kohe kohapealse kontrolli lõppedes, mistõttu on alusetu kaebaja väide, mille kohaselt oleks inspektor pidanud põldude kontroll-lehe väljastama kohe, s.o 25.08.
34. a. Põldude umbrohtumust hinnatakse visuaalselt. Inspektor kontrollib, kas kasutuses olevale maale on hiljemalt
35. juuniks külvatud, rajatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või kas põllumajanduslikus kasutuses olevat maad hoitakse mustkesas. Samas hinnatakse kasutuses oleva maa hooldatust - vastavust heas põllumajanduslikus korras olevale maale. Juhul, kui põld on umbrohtunud, kasutusele on võetud küll meetmed umbrohu tõrjumiseks, kuid umbrohutõrje ei ole mõjunud või kasutusele ei ole võetud kõiki vajalikke meetmeid umbrohu tõrjumiseks (ei ole tehtud mullaharimistöid või taimekaitsetöid), siis on põld umbrohtunud/hooldamata ning põllule omistatakse puudus KKP
36. Kui umbrohutaimed on üksikud, väiksed või neid on vähe, ning umbrohtude levik võrreldes kultuurtaimedega on tühine, puudust KKP8 ei omistata. PRIA leiab, et kontrollaruandes ei saa ega ole võimalik fikseerida seda, millise kõrgusega olid kõik tuvastatud umbrohutaimed, kuna see oleks ilmselgelt ebamõistlik. Samuti ei ole võimalik paika panna detailseid juhendeid umbrohtumuse hindamiseks ning teatav inspektori subjektiivne hinnang on nõuete täitmise hindamisel antud olukorras täiesti normaalne. Inspektor hindab põlde ning nende heas põllumajanduslikus korras olemist visuaalselt ning kui tegemist ei ole just üksikute umbrohutaimedega, loetakse põld umbrohtunuks ning põllule omistatakse puudus KKP
37. Kontrollaruandes on rikkumisi kirjeldatud piisaval määral - jääb arusaamatuks, milliseid andmeid või selgitusi peaks kontrollaruanne puudusekoodi olemasolul konkreetse põllu kontrolli tulemuste juures ja vastava puudusekoodi kirjelduse olemasolul veel sisaldama. Puudus KKP8 on vaidlusalustele põldudele märgitud lähtuvalt nende umbrohtumusest ning tegemist on põldude nõuetele mittevastavuse olukorra fikseerimisega. Isegi, kui Herrevi OÜ on umbrohutõrjet põldudel teostanud, on puudus KKP8 on objektiivne puudus, mis ei sõltu sellest, milliseid tegevusi on taotleja põldudel teinud. Kui inspektor on tuvastanud kohapeal, et põld on hooldamata (umbrohtunud), omistatakse põllule vastav puudus.
38. aastas osas ei ole põllumajandusministeeriumi poolt tehtud erisust umbrohtumuse hindamisel. Seega on inspektor käitunud õigesti, hinnates umbrohtumust ning omistades vaidlusalustele põldudele puudusekoodi KKP
39. Samuti ei ole vääramatu jõu käsitluse osas väheste sademetega periood, mille kaebuse esitaja on välja toonud kontrollaruandele tehtud märkuses, väides ja kaebuses, ega kuiv suvi tervikuna Eesti kliimavöötmes ja kehtiva õiguse kohaselt käsitletav vääramatu jõuna, mis vabandaks nõuete mittekohast täitmist. Euroopa Komisjoni 29.04.
40. a määruse (EÜ) nr 817/2004 artikkel 39 sätestab juhud, millised võivad liikmesriigid vääramatu jõuna käsitleda. Artikli 39 lõike 1 punkt d võimaldab vääramatuks jõuks lugeda rasket loodusõnnetust, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Kuiv periood ei ole käsitletav vääramatu jõuna raske loodusõnnetuse tähenduses, mis on tõsiselt kahjustanud põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Ka Eesti siseriikliku õiguse (võlaõigusseaduse § 103 lg 2) kohaselt ei ole sademetevaene periood käsitletav vääramatu jõuna. Kaebaja väited ei anna alust 24.-25.08.
41. a kaebaja majandusüksuses kohapealse kontrolli tulemuste ebaõigeks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendit, mis annaks aluse kahelda PRIA järelevalveametnike poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses, s.o kaebaja ei ole tõendanud seda, et vaidlusalused põllud ei olnud umbrohtunud või olid umbrohtunud tühisel määral. Seega puudub alus kahelda kohapealset kontrolli teostanud inspektorite hinnangutes ja järeldustes (Tartu Halduskohtu 19.05.
42. a ja Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2006.a. otsus haldusasjas nr 3-06-422, Riigikohtu 11.01.2007.a. kohtumäärus kohtuasjas nr 7-1-3-469-06). Kaebaja väited, et PRIA oleks PRIA peadirektori 13.06.
43. a vaideotsuses nr 13-25/166 käsitlema muuhulgas ka seda, kuidas mõjutab rikkumise raskusaste "K" kergendava asjaoluna 5 toetuse määramist; määruse nr 51 § 63 lõigete 1 ja 3 seost kontrollaruandega jm, on väärad. Vaide esitaja peab vaidesse märkima põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi (haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2 p 4). PRIA on Herrevi OÜ 20.03.
44. a vaide läbi vaadanud vaides väljendatud taotluse ja selle põhjenduste ulatuses. Probleemid ja küsimused, millele on Herrevi OÜ vaides viidanud, on kõik saanud PRIA peadirektori 13.06.
45. a. vaideotsuses nr 13-25/166 vastuse. Mis puudutab kohapealset kontrolli, on Herrevi OÜ esindaja lisanud oma tähelepanekud ja vastuväited juba kohapealse kontrolli ajal (märkuste lahtrisse), millega võib lugeda täidetuks ärakuulamisõiguse realiseerimine puuduse KKP8 omistamise osas vaidlusalustele põldudele. Samuti on Herrevi OÜ enne oma 20.03.
46. a vaiet esitanud eelnevalt kaks vaiet sama probleemistiku kohta (ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse otsuse peale) (lisad nr 4 ja 6), millele on PRIA vastuseks koostanud vaideotsused (lisad nr 5 ja 7). Seega on Herrevi OÜ vaidlusaluste põldude umbrohtumuse kohta esitanud korduvalt oma vastuväiteid ja arvamusi. Samuti on PRIA teenistujad vestelnud OÜ Herrevi esindaja Ervi Kaasiku'ga telefoni teel, mille käigus on OÜ Herrevi samuti saanud esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõiked 1 ja 2 ning § 83 lg 2 ei sätestavad, et isiku ärakuulamine võib toimuda ka suulises vormis, seega on ärakuulamist võimalik teostada muuhulgas ka telefonivestluse käigus. Ervi Kaasiku esitatud seletused on vaideotsuse koostamisel arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt leiadis PRIA, et pole Herrevi OÜ suhtes ärakuulamisõigust rikkunud. Kohtu otsus ja põhjendused Kaebus on esitatud nii Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 kui ka PRIA 13.06.2007 vaideotsuse nr 13-25/166 peale. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 1 sätestab, et isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib esitada halduskohtusse kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega on vaideotsus halduskohtus vaidlustatav üksnes siis, kui sellega on rikutud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Lähtudes eeltoodust annab kohus esmalt hinnangu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti padirektori 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/45 õiguspärasusele Herrevi OÜ-d puudutavas osas ning seejärel käsitleb kaebuses toodud väiteid kaebaja õiguste rikkumisest vaidemenetluses. Kaebuse esitaja palus tühistada käskkirja punkti 375 osas, mille kohaselt vähendati toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest 19063, 80 krooni, kuna põllumajandusmaa oli hooldamata. Vähendamine tähendas antud juhul seda, et toetuse taotlus jäeti rahuldamata taotlusel märgitud põldude nr 8, nr 9, nr 17, nr 18, nr 21A, nr 21B, nr 22A ja nr 22B osas. I Toetuse osalise määramise otsuse tegemisel on PRIA tuginenud põllumajandusministri 20.
48. a. määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 51) § 62 6 lg-le 1 ja § 63 lg-tele 1 ja 3 ning põllumajandusministri
51. a määruse nr 49 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (määrus nr 49) § 3 lg-tele 1, 2 ja
52. Nimetatud seadusesätted reguleerivad taotluse rahuldamata jätmist üldiste keskkonnanõuete ja keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral. OÜ Herrevi poolt toetustaotluse esitamise, maadel toimunud kontrolli ning vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud määruse nr 51 § 62 sätestas: