3-07-1815/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1815 Otsuse kuupäev 12.11.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Igor Tripolski kaebus Tartu Vangla direktori 07.09.2007.a käskkirja nr 1-4/1009 tühistamise nõudes 23.10.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Igor Tripolski Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 18.09.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Igor Tripolski kaebus Tartu Vangla direktori 07.09.2007.a käskkirja nr 1-4/1009 tühistamise nõudes. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani kinnipeetav Igor Tripolski 15.08.2007.a kell 08.12 Tartu Vanglas, olles isoleeritud kambris nr 1063, toime distsipliini rikkumise, mis seisnes selles, et kaebuse esitaja omas vanglas keelatud eset, nööri, mis oli tõmmatud voodi ja laua vahele. I. Tripolski eiras inspektor-kontaktisik E. Tarkuse korduvaid seaduslikke korraldusi pesunöör eemaldada. Pesunöör ja sellele riputatud pesu takistas hommikusel loendusel kambri kontrollimist. Eelpool kirjeldatud teo eest määrati I. Tripolski´le vaidlustatud käskkirjaga karistuseks kümme ööpäeva kartserit. Kaebuse põhjendused ja taotlus Kaebuse kohaselt toimus 15.08.2007.a kell 8.12 Tartu Vangla kambris nr 1063 hommikune kontroll. Kaebuse esitajal oli laua ja voodi vahele tõmmatud nöör, millel kuivasid tema isiklikud asjad kuna radiaatori peal oli vähe ruumi. 1 Kontrolli ajal käskis kontaktisik E. Tarkus I. Tripolski´l nöör maha võtta ning kaebuse esitaja küsis temalt selle peale, et kus ta peaks oma asju kuivatama. Kontaktisik vastas, et kuna kaebuse esitajal on nii vähe istuda jäänud, siis ei pea ta enam oma asju üldse pesema. Kaebuse esitaja leiab, et vangla ei suuda pakkuda kohta ega ruumi, kus oleks võimalik asju kuivatada. Kinnipeetavail, kes on lukustatud kambrisse, ei ole muud moodi võimalik pesu kuivatada, kui eelpool märgitud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 07.09.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1009 on karistus määratud õigusvastaselt. Karistuse omamine võtab kaebajalt õiguse pika-ja lühiajalise kokkusaamise võimaldamise, koolis õppimise jne. Igor Tripolski palub kohtul tühistada Tartu Vangla direktori 07.09.2007.a käskkiri nr 14/1009, sest tema käitumises ei ole distsiplinaarrikkumist ja karistus on liiga range. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Igor Tripolski kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla direktori 07.09.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1009 karistati Igor Tripolskit kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, selle eest, et tema 15.08.2007.a kella 8.12 ajal omas eeluuritavate eluhoone kambris nr 1063 kinnipeetavale vanglas keelatud eset - nööri, mis oli tõmmatud laua ja voodi vahele, eiras korduvalt vanglaametnike seaduslikku korraldust nöör maha võtta, millega rikkus Tartu Vangla Kodukorra (TVKK) p-de 7.1.1; 7.1.2 ja 7.2.14, vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja p 2 ning vangla sisekorraeeskirja § 641 nõudeid. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.2 kohustab kinni peetavaid isikuid mitte segama vanglaametnikke ja -teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. TVKK p 7.1.14 keelab kinnipeetavatel teha kambri elementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Ei tohi riputada, kleepida jne esemeid, mis segavad järelevalve teostamist. Kambritesse ei tohi kinnitada nööre, kleepida seintele või sisustusele omavalmistatud esemeid, mis taksitavad kambri kontrollimist. Vangla sisekorraeeskirja § 641 loetleb kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed ja p 1 kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi s.h nöörid, niidid, köied. I. Tripolski on korduvalt tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. I. Tripolski rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on VangS § 64 nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Kõik I. Tripolski´le inkrimineeritud teod on ka üksikult distsiplinaarkorras karistatavad. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel võeti neid arvesse kogumina ning sellest ka otsustus määrata distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Vastustaja märgib, et kinnipeetaval on kinnises kambris võimalus pesu kuivatada kasutades selleks voodi ääri, radiaatorit, keskkütte torusid, toole, kappe, lauda, riidenagi. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja viibis ajavahemikul 13.08-31.08.2007.a kambris nr 1063 üksinda. 2 Seega oli võimalik temal kasutada ka tühja nari oma teiste asjade hoidmiseks seniks kuni pesu kuivab. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Igor Tripolski kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi ja distsiplinaarkaristusi on loetletud punktides 1-4 ja punktis 4 on märgitud kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja taotleb Tartu Vangla direktori 07.09.07 käskkirja nr 1-4/1009 tühistamist (selle käskkirjaga on kaebaja karistatud kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks), sest leiab, et pesunööri panek voodi ja laua vahele, oli tingitud pesu kuivatamisest, sest kaebajal oli suur riiete pesemine ja nööril ta kuivatas seda. Kaebaja leiab, et selle teoga ei ole ta korda ja distsipliini rikkunud ning karistus on ebaõige. Asja õigeks lahendamiseks on vaja otsustada kas nööri kambrisse panek pesu kuivatamise eesmärgil on rikkumine? Kaebaja ei vaidle, et pani elukambrisse nr 1063 nööri ja ei võtnud seda kontaktisiku korraldusel ära. Kaebaja tunnistas, et nöör oli pandud tema poolt riiete kuivatamiseks. I. Tripolski leiab ka, et selline käitumine ei ole distsipliinirikkumine. Kohus leiab, et kaebaja selline väide on väär. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist. Vangla Sisekorraeeskiri § 641 loetleb kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed ja p 1 kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, s.h nöörid, niidid, käärid. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.14 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutusi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Ei tohi riputada, kleepida jne esemeid, mis segavad järelevalve teostamist. Kambrisse ei tohi kinnitada nööre, kleepida seintele või sisustusele omavalmistatud esemeid, mis takistavad kambri kontrollimist. Kaebaja ütlustega (tl 33), distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 21) ja ettekannetega (tl 22, 23) on tõestatud, et kaebaja tõmbas enda poolt valmistatud nööri laua jala ja voodi päitse vahele ning seega rikkus kaebaja Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.14 ja 7.1.2 (Kinni peetav isik on kohustatud mitte segama vanglaametnikke ja- teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel – riputatud riideesemed segasid vanglaametnikel kambris järelevalve teostamist ja takistasid kambri kontrollimist). Inspektor-kontaktisik Elar Tarkus kirjutas ettekandes, et „pesunöör ja sellele riputatud pesu takistas hommikusel loendusel kambri kontrollimist“ (tl 22). Kaebaja teatas kohtus, et kontaktisik käskis nööri ära võtta, aga kaebaja vastas siis kontaktisikule, et ei saa nööri ära võtta, kuna asjad kuivavad sellel (tl 33). Kontaktisik Elar 3 Tarkus oma ettekandes kirjutas: „Minu korduvatele seaduslikele korraldustele eemaldada pesunöör kinnipeetav ei allunud“(tl 22). Valvur Harri Talts oma ettekandes kinnitas, et 15.08.07 kell 08.15 omas kaebaja kambris pesunööri, valvuri korraldusele nöör ära võtta kinnipeetav ei reageerinud. Ülaltooduga on tõendatud, et kaebaja rikkus Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1, mille kohaselt kinni peetav isik on kohustatud täitma Vangistuseadust, Vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla Kodukorda, alluma vanglaametnike ja– teenistujate seaduslikele korraldustele. Seega on tõestatud kaebaja süüline käitumine VangS § 67 lg 1 ja p 2, VSKE §641 p 1 ja käskkirjas märgitud Tartu Vangla Kodukorra punktide rikkumises. Vaidlustatavas käskkirjas on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Märgitud, et nööri omamine – on ohtlik ja raske distsiplinaarrikkumine ja käskkirjas on põhjalikult motiveeritud selle ohtlikkust. Kaebaja eiras vanglaametniku korduvat korraldust. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omab 23 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas teda juba karistati 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid kaebaja ei teinud järeldusi (tl 21 pöördel). Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramisel oli vastustaja poolt järgitud VangS § 63-64 sätestatut ja VangS § 63 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse valikul arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. Vaidlustatava käskkirja kontrollimisel tuvastas kohus, et selle haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Vastustaja kaalutlused on käskkirjas fikseeritud ja karistuse määr on valitud diskretsiooni alusel(HKMS § 19 lg 6). Vaidlustatav käskkiri, kui haldusakt, on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele HMS § 54 kohaselt. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4