2-06-34553 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2007. a, Tallinn Tsiviilasja number

) rakendusseaduse § 9 järgi kõigepealt tuvastada, millal oleks hageja nõue aegunud kuni

1. juulini
2. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.
3. 01.09.
4. a kuni 01.07.
5. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise tähtaja saabumisel ning hageja nõue aeguks lähtudes kuni 01.07.
6. a kehtinud TsÜS §-ist 118 viimase esitatud arve maksmistähtaja järgi 31.01.
7. a. (tl 33). 11.

§ 9

lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele.

§ 9lg 3 järgi, kui enne 1.

juulit

1. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
2. juulit
3. a. kehtinud seadust. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 9

lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.

1. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
2. a, mistõttu hageja esitatud nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.
3. a. Seega aeguks kuni 01.07.
4. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi hageja nõue hiljem kui 01.07.
5. a (eelpool tuvastatud 30.03.
6. a), millest tulenevalt tuleb kohaldada

§ 9lg-s 2 aegumistähtaja kohta sätestatut.

12. Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt

§ 9lg-le 2 alates 01.07.2002. a. Seega pidi hageja tulenevalt Ts

ÜS § 146 lg-st 1 oma nõude kostja vastu esitama hiljemalt 01.07.

1. a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 16.11.
2. a, mistõttu on esitatud nõue 09.04.
3. a sõlmitud eluruumi hoolduslepingu alusel raha saamiseks aegunud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi
4. lõike järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on hagejale 02.01.
5. a. maksekäsu kiirmenetluses põhivõla 821.05 krooni tasunud. Kuivõrd kostja on hagejale võlgnetava osaliselt tasunud pärast nõude aegumistähtaja möödumist s.o. peale 01.07.
6. a, siis ei ole aegumise katkemine ja uuesti algamine kohtu arvates võimalik, sest nõue oli selle kohtuliku maksmapaneku hetkeks aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine.
7. Hageja esitatud asjaolu, et kostja ei nõustunud kompromissiga, ei anna alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega.
8. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus 3 kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.
9. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 4