KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL õ Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-07-19475 Tsiviilasi Koigi vall

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Voldemar Heimonen ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Voldemar Heimonen võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. Koigi vald võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud (tl 65). Kostja ei teatanud ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist võla ja viivise nõude osas. Eluruumi vabastamise nõudes osas ei pidanud hageja esindaja otsustuse tegemist vajalikuks.

§ 413lg 3 ja 4 sätestatud asjaolusid ei esine.

Tsiviilasi nr 2-07-19475

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hagi asjaolude kohaselt on suulise kokkuleppe alusel kostja kasutuses munitsipaaleluruumid Päinurme majas nr 1, korterid 13 ja
2. Alates 01.01.2006.a haldab Päinurmes asuvaid munitsipaaleluruume hageja. Hageja on esitanud kostjale arved osutatud kommunaalteenuste eest tasumiseks. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud, kuid ei ole osutatud munitsipaalteenuste eest ka tasunud. Kostjal on perioodi august 2006 kuni juuli 2007.a hagejale kommunaalteenuste eest tasumata kokku 5959.67 krooni.

§ 413

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asjaolu, et kostjal on hagejale kommunaalteenuste eest tasumata 5959.67 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud üürisuhtest tulenevat raha maksmise kohustust.
2. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 5959.67 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt kommunaalteenuste eest tasumise kohustust annab tunnistust, et kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 1035.90 krooni. Kostja ei ole viivise suurust ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on hagis esitatud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses.
4. Kuna elamispinna vabastamise osas ei pidanud hageja esindaja otsustuse tegemist vajalikuks, ei võta kohus selles osas ka seisukohta. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2