, redaktsioon 01.01.2003-01.07.2003) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.
kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
kohaselt loetakse valdus heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
T. õiguse ühe aasta jooksul, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest, nõuda valduse kaitset kui ta arvas, et sõiduauto on ühisomandis. Ta ei tehtud seda.
kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kuna sõiduauto ei olnud ühisomandis siis pole vaja abikaasa kirjaliku nõusolek tehingu sõlmimiseks. Kohtule ei olnud esitatud dokumente tehingutest sõiduautoga kohta. Kohtukulud Hageja ja kostja esitasid taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd hagi ning vastuhagi jäeti rahuldamata tuleb jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434-436. 438, 439, 441-442, 630 lg 1, 632 lg 1. Kohtunik Natalja Losevtsova 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.