kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega välistab kompromissi kinnitamine uue kohtusse pöördumise.
lg 1 p 4 alusel on hagi menetlusse võtmast keeldumise aluseks asja menetlust lõpetav määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise Kuna nii tsiviilasjas nr 2-05-17743, kui ka antud tsiviilasjas on poolteks E. A. ja N. A., vaidlus on aadressil .. asuva korteri omandiõiguse üle ning aluseks on poolte vahel sõlmitud kompromissileping, seega on tegemist
Eeltoodu alusel ei ole hagi korduv menetlemine kohtu poolt õigustatud, kuna vastav vaidlus on enne lahendatud Viru Maakohtu poolt tsiviilasja nr 2-05-17743 raames. Kohtu poolt on kinnistusraamatu andmete alusel tuvastatud, et hagiavalduses märgitud asukohaga (xxx) korteriomandit ei eksisteeri. Ehitusregistrisse ei ole korter samuti kantud. Tegemist ei ole eluruumiga. N. A. ei ole xxx, Narva korteri omanik.
lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas ning niisugusest määrusest tulenevaid nõudeid täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel. Kuna täitemenetluse läbiviimise eeldusteks on täitedokumendi olemasolu ning sissenõudja poolt avalduse esitamine, on võimalik täitemenetluse alustamine hageja vastava huvi olemasolu korral. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur õigustatud rakendama täitemenetluse seadustikus sätestatud abinõud, seal hulgas arestima kinnisasja või korraldama sundenampakkumist. Täitemenetluse seadustikus sätestatud menetlustoimingud võimaldavad täita täitedokumendis sisalduvat kohustust ka siis, kui võlgnik ei täida seda vabatahtlikult. Täitemenetluse seadustiku § 56 lg 1 alusel rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Seega on täitemenetluse eesmärgiks võlgnetava kohustuse täitmine võimalikult suuremas ulatuses. 2 2-07-39565 Kohus selgitab hagejale, et täitemenetluse seadustiku § 38 lg 1 alusel kannab täitekulud võlgnik. Sissenõudja taotlused, toimingud ega muu tegevus ei mõjuta täitekulude suurust ega nende sissenõudmist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole aset leidnud ning kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud, kuna hageja ise avaldas, et kohustust täidetakse täitemenetluse käigus. Täitemenetlus võimaldab saavutada kohustuse täitmist ja rakendada selleks vajalikud abinõud. Seega keeldub kohus hagi menetlusse võtmast
Kuna hagi esemeks olev korter, mis asuvat hagiavaldusest tulenevalt aadressil xxx ei eksisteeri, ei hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega on olemas teine alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks vastavalt
Kohtu arvates ei ole eeltoodud asjaolude kõrvaldamine mõistlikult võimalik, millest tulenevalt puudub alus hagiavalduse käiguta jätmiseks ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks vastavalt
Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes
Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.