lg 2 sätestatud tähtaja kestel, seega on hagejal õigus tähtaja ennistamist taotleda. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 7 ja lg 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. Seejuures sätestab § 24 lg 1 lause 2, et nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kuna juhatuse otsus, millega hagejat arvati Garaažiühistust Z.oli tehtud 12.12.2006.a., on otsuse kehtetuks tunnistamise nõue aegunud 13.03.2007.a. vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Hageja avaldas, et jätis hagiavalduse kohtusse esitamata, kuna kostja viis teda tahtlikult eksitusse, lubades lahendada vaidlust kohtuväliselt. Kohtu arvates ei ole antud juhul tegemist mõjuva põhjusega, mis tingiks hagiavalduse esitamata jätmist seaduses sätestatud tähtaja kestel. Nimelt sätestab
Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on niisugusteks põhjusteks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eeltoodud kehtib ka hagiavalduse esitamise osas. Eksimus ehk ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 1 tähenduses võib teatud eelduste esinemisel olla aluseks tehingu tühistamiseks tsiviilõigussuhtes. Tsiviilkohtumenetluses ei saa aga eksimus olla põhjuseks tähtaja ennistamiseks või muu sarnase menetlustoimingu tegemiseks, kuna
200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sellest tulenevalt peavad isikud ise hoolitsema kohtule menetlusdokumentide 2 2-07-17727 õigeaegse esitamise eest ning arvestama dokumentide esitamata jätmise tagajärgedega. Seega pidi hageja arvestama, et kuni hagiavalduse esitamiseni kulgeb seaduses sätestatud aegumistähtaeg edasi. Seega leiab kohus, et hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamisest tuleb keelduda, kuna hagiavalduse esitamise tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest. Samas leiab kohus, et antud asjas ei ole võimalik pidada hagiavalduse esitamise tähtaja aegumist peatunuks.
lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud asjas ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 167 lg 1, mis võimaldaks hagejal esitada hagiavalduse pärast mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 ja lg 7 sätestatud tähtaja möödumist, seoses aegumise peatumisega poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Antud juhul puudus hagejal tahe pidada kostjaga läbirääkimisi, kuna tema 26.01.2007.a. kirjas on selgelt väljendatud soov saada hagiavalduse koostamiseks vajalikke dokumente ning esitada kohtusse hagiavaldust. Läbirääkimiste pidamise ettepanekut ega muid vastava tahte olemasolule viitavaid asjaolusid kirjast ei selgu. Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduse alusel ja juhindudes
Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.