KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31.10.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-397 Haldusasi M.K.´i kaebus Raudt

) § 31 lõikeid 2, 5 ja 7 on sisuliselt ebaõige. Nimetatud sätted kohustavad Raudteeinspektsiooni enne ehitusloa väljastamist esitama ehitusprojekti ning ehitusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks. Kuivõrd taotlused, mille alusel ehitusload Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks väljastati, esitati juba

1. detsembril 2003, siis kooskõlastas Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2002 määruse nr 388 “Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende väljastamisest keeldumise kord” § 2 lg 3 kohaselt ehituslubade andmise Narva Linnavalitsusega Raudteeamet, mis eksisteeris kuni eelmise

(RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297; 63, 387) kehtivusaja lõpuni

1. märtsil 2004.a. Raudteeameti baasil loodi
2. märtsil 2004.a jõustunud

(RT I 2003, 79, 530; 2004, 18, 131) alusel Raudteeinspektsioon, kes jätkas alustatud menetlust. Arvestades, et Raudteeamet kui Raudteeinspektsiooni eelkäija kooskõlastas ehituslubade väljastamise menetluse algstaadiumis AS Eesti Raudtee esitatud ehituslubade taotlused Narva Linnavalitsusega, siis on sisuliselt täidetud

§ 31

lõigetest 2, 5 ja 7 tulenev nõue, mis kohustab kooskõlastama ehituslubade väljastamise eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Raudteeinspektsiooni eelkäija Raudteeamet saatis ehituslubade andmise kooskõlastamiseks Narva Linnavalitsusele

1. detsembril 2003 kirja nr 30-1/2417 (lisa 10). Narva Linnavalitsus vastas Raudteeametile
2. detsembri 2003 kirjaga nr 1-II/2458 (lisa 11), väljendamata sealjuures oma seisukoha põhjuseid. Seetõttu esitas Raudteeamet
3. jaanuari 2004.a kirjaga nr 30-1/43 Narva Linnavalitsusele (lisa 12) palve selgitada oma negatiivse kooskõlastamise põhjuseid, mida Narva Linnavalitsus tegi oma
4. jaanuari 2004 kirjas nr 1-II/124 Raudteeametile (lisa 13). Kuigi Narva Linnavalitsuse kooskõlastused ei osutunud positiivseteks, ei olnud Raudteeinspektsioonil võimalik nõustuda Narva Linnavalitsuse poolt esitatud 3 kooskõlastamata jätmise põhjustega. Arvestades, et kooskõlastuse nõue kannab endas haldusorgani uurimiskohustuse realiseerumise eesmärki, siis ei pea kooskõlastus olema ilmtingimata positiivne, kuivõrd kooskõlastamise esmane eesmärk on saada informatsiooni otsuse tegemiseks. Arvestades, et Narva Linnavalitsuse esitatud kooskõlastamata jätmise põhjustel puudus alus või oli see kaevatava käskkirja andmise ajaks ära langenud ning et otsuse tegemisel tuleb haldusorganil kaaluda kõiki esitatud poolt- ja vastuargumente, jõudis Raudteeinspektsioon kaalutlusotsusele, et kaevatava käskkirja andmine on õige. Oma
5. jaanuari 2004 kooskõlastuskirjas tõi Narva Linnavalitsus ühe kooskõlastamata jätmise põhjusena asjaolu, et
6. märtsini 2004.a kehtinud

§ 20lg 1 ja ehitusseaduse (edaspidi Eh

S) § 24 lg 1 p 1 koosmõju ei võimalda kooskõlastada Narva raudteejaama teede pikendamiseks taotletava ehitusloa väljastamist enne detailplaneeringu kehtestamist. Samuti viidati asjaolule, et Raudteeametil tuleb pöörata ehitusloa väljastamisel tähelepanu EhS § 24 lg 9 (EhS struktuuris puudub vastav säte, silmas peeti tõenäoliselt § 24 lg 1 p 9) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (edaspidi - KeHAS) § 6 lg 2 p 10 (vastav säte ei ole asjakohane, tõenäoliselt peeti silmas § 6 lg 2 p 11). KeHAS § 6 lg 2 p 11 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas raudtee ehitamine. EhS § 24 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest juhul, kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. KeHAS § 4 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju siis, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Seega saab raudteeehituse kui olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul olla keskkonnamõju hindamine nõutav ainult siis, kui see eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa olemasolu. Narva raudteejaama teede pikendamiseks kavandatava ehitustegevusega ei kaasnenud vastavate lubade olemasolu vajadus, mistõttu ei saa olla EhS § 24 lg 1 p 9 käesoleval juhul alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Nimetatud põhjustel on väär ka kaebaja väide, et ehitusloa väljastamisel eiras Raudteeinspektsioon

§ 32

lg 1 p 9 (kaebaja on ilmselge eksimuse tõttu viidanud küll

struktuuris olematu § 31 lg 1 p 9, kuid tõenäoliselt on silmas peetud § 32 lg 1 p 9) nõuet, mille kohaselt ehitusloa andmisest keeldutakse kui oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Alates 31. märtsist 2004 kehtivuse kaotanud

§ 20

lg 1 kohaselt pidi ehitusprojekti aluseks olev detailplaneering või projekteerimistingimused olema kooskõlastatud Raudteeametiga. Samasisuline nõue eksisteerib ka täna kehtiva

§ 21

lg 1, mille kohaselt peab raudteerajatise ehitusprojekti aluseks olev detailplaneering või projekteerimistingimused olema kooskõlastatud Raudteeinspektsiooniga. Kuivõrd Raudteeamet kooskõlastas AS Eesti Raudtee esitatud ehitusprojekti aluseks olnud Narva linnapea poolt

1. mail 2002.a kinnitatud dokumendi “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks” (lisa 14)
2. juunil 2002 Narva Linnavalitsusele saadetud kirjaga nr 20-1/1242 (lisa 15), siis langes nimetatud kooskõlastamata jätmise põhjus ära. Narva Linnavalituse poolt kooskõlastamata jätmise alusena viidatud EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt saab ehitusloa väljastamisest keelduda juhul, kui projekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. AS Eesti Raudtee poolt Raudteeametile esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojekt vastas kaevatava käskkirja andmisel Narva linnapea poolt
3. mail 2002.a kinnitatud dokumendile “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks”. Siiski möönab Raudteeinspektsioon, et Narva Linnavalitsuse
4. jaanuari 2004 kooskõlastuskirja saamise hetkel oli õige seisukoht, mille kohaselt ei olnud AS Eesti Raudtee esitanud kooskõlastusi kõigi piirinaabrite ja Tervisekaitseinspektsiooniga. Vajalikud täiendavad dokumendid ning selgitused, mis kinnitasid ja selgitasid nii piirinaabrite kui ka Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastuste olemasolu esitas AS Eesti Raudtee oma 4 6.oktoobri 2004 kirjaga nr 9.3-3/18594 (lisa 16). Arvestades juba läbiviidud menetlustoimingute mahukust ja efektiivse ning taotlejale vähemkoormava menetluse läbiviimise vajadust ei lõpetanud Raudteeamet ehituslubade väljastamise menetlust AS-le Eesti Raudtee. Pidades silmas, et samaaegselt toimus ja oli lõppjärku jõudmas AS Eesti Raudtee Narva raudteejaama territooriumi puudutav detailplaneeringumenetlus, peatati kooskõlastatult AS Eesti Raudtee kui taotlejaga ehituslubade väljastamise menetlus ning jäädi ootama detailplaneeringu kehtestamist Narva Linnavolikogu poolt. 30.märtsil 2004 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametile saadetud kirjas nr 9-7/343 (lisa 16 lisa nr 7) teatas Ida-Virumaa maavanema kt Leo Raidma AS Eesti Raudtee Narva raudteejaama territooriumi puudutavale detailplaneeringulahendusele heakskiidu andmisest ja tegi Narva Linnavolikogule ettepaneku detailplaneering kehtestada. Hea halduse põhimõte eeldanuks, et Narva Linnavolikogu teeb otsuse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta mõistliku aja jooksul maavanema kohusetäitja ettepaneku tegemise ajast arvates, mida aga ei tehtud. Detailplaneeringu kehtestamisega põhjuseta ja ebamõistlikult pika aja jooksul viivitamine on käsitletav haldusaktina, millega keeldutakse detailplaneeringut kehtestamast. Narva Linnavalitsus teatas oma 21.detsembri 2004 kirjaga nr 1.II/1939 Raudteeinspektsioonile (lisa 17), et ka käesolevaks hetkeks on Narva raudteejaama detailplaneering kehtestamata, mis kinnitab üheselt, et Narva Linnavolikogu on oma tegevusetuse kaudu keeldunud sisuliselt detailplaneeringut kehtestamast. Seetõttu jätkas 31.märtsil 2004 Raudteeameti baasil loodud Raudteeinspektsioon
5. aasta septembri alguses ehituslubade väljastamise menetlust. Arvestades Narva Linnavalitsuse
6. jaanuaril 2004.a saadetud kooskõlastuskirjas nr 1.11/124 nimetatud asjaolu, et AS Eesti Raudtee esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojektil puuduvad Narva linnapea poolt
7. mail 2002.a kinnitatud dokumendis “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks” nõutud kooskõlastused kõigi piirinaabrite ja Tervisekaitseinspektsiooniga ja nimetatud dokumente polnud AS Eesti Raudtee ka vahepeal Raudteeinspektsioonile esitanud, keelduti Raudteeinspektsiooni peadirektori
8. septembri 2004.a käskkirja nr 77t alusel AS-le Eesti Raudtee taotletud ehituslubade väljastamisest. Nimetatud otsuse peale esitas AS Eesti Raudtee oma 6.oktoobri 2004 kirjaga nr 9.3-3/18594 täiendavaid dokumente ning selgitusi, mis kinnitasid nii piirinaabrite kui ka Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastuste olemasolu ning selgitasid raudteejaama rekonstrueerimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid vähendavaid aspekte. AS Eesti Raudtee esitatud selgitused ja täiendavad dokumendid olid piisavalt hästi motiveeritud, et veenduda esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojekti vastavuses kõigi Narva linnapea poolt 28.mail 2002 kinnitatud dokumendis “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks” nimetatud tingimustega. Seetõttu väljastatigi raudteeseaduse § 72 lõike 1 punkti 5 alusel, olles eelnevalt järginud raudteeseaduse § 31 lõikest 2 tulenevat kooskõlastamisnõuet kohaliku omavalitsusega, Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr 101t alusel
9. oktoobril 2004.a ehitusload Narva raudteejaama teede ehitamiseks. Lisaks on kaebaja oma kaebuses väitnud, et ehitusloa väljastamisel on Raudteeinspektsioon eiranud

§ 31lg 1 punktide 2, 4 ja 9; lg 2 p 3 ja lg 3 p 13 nõudeid.

Viidatud sätteid

§ 31

struktuuris ei eksisteeri, kuid Raudteeinspektsioon eeldab, et ilmselt on siin tegemist kaebaja tehtud kirjaveaga ning tegelikult on silmas peetud §-i 32 vastavaid sätteid. Raudteeinspektsioonile jääb arusaamatuks, milles näeb kaebaja Raudteeinspektsiooni eksimust

§ 32

lg 1 punktide 2 ja 4 vastu, kuivõrd vastav väide on motiveerimata.

§ 32

lg 1 punkt 2 näeb ette, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud raudteerajatisele esitatavaid nõudeid. Raudteeinspektsioon on veendunud ja kaevatava käskkirja andmisega ka üheselt väljendanud oma seisukohta, et ehitusprojektis on arvestatud kõiki raudteerajatisele esitatavaid nõudeid.

§ 32

lg 1 p 4 näeb ette, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui raudteerajatise ehitamiseks koostatud 5 ehitusprojekt ei tugine ehitatava raudteerajatise asukoha ehitusuuringute tulemustele.

§ 31lg 4 järgi kohaldatakse raudteeehituse ehitusloa taotlemisele ja väljastamisele Eh

S sätteid, arvestades

tulenevaid erisusi. Kuivõrd

ehitusuuringu kohustuslikkust antud juhul ei sätesta ja ka EhS § 23 lg 6 annab üksnes õiguse nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist ehitusuuringut, mida antud juhul ei peetud vajalikuks, siis kaebaja väide

§ 32lg 1 p 4 rikkumisest on ebaõige.

Kaebaja väide

§ 31

lg 3 ja § 32 lg 2 p 3 eiramisest tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nimetatud sätted ei reguleeri ehituslubade väljastamist, vaid käsitlevad kirjaliku nõusoleku andmist jaamatee, depootee, oote- või laadimisplatvormi lammutamiseks ning raudtee pealisehituse rekonstrueerimiseks. Samuti ei oma käesoleva kohtuasjaga puutumust kasutusloa andmisest keeldumist reguleeriv

§ 32lg 3 p 13.

Arvestades eespool kirjeldatud menetlust, on Raudteeinspektsioon täitnud ka

§ 31lg 4, mille kohaselt kohaldatakse raudteeehituse ehitusloa taotlemisele ja väljastamisele Eh

S sätteid, arvestades

tulenevaid erisusi. Kõiki eespool nimetatud asjaolusid arvestades on Raudteeinspektsioon veendunud, et kaevatav käskkiri on sisuliselt õiguspärane ja ehituslubade väljastamisel AS-le Eesti Raudtee Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks on Raudteeinspektsiooni ametnike tegevus olnud igati seaduslik. Raudteerajatiste ehitus on kooskõlas üldplaneeringuga. Ekslik on kaebaja väide, et raudteerajatise ehitamine Narva linnas väljub Narva linna 2000-2012 aastate üldplaneeringu raamest ja et Narva linnas ei planeeritud raudteede rekonstrueerimist ja teede pikendamist. Raudteerajatiste ehitamise kooskõla üldplaneeringuga kinnitab Narva linnapea poolt 28. mail 2002.a kinnitatud dokument “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks”, mille alusel koostas AS Eesti Raudtee Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojekti.

§ 31

lg 1 tuleneb, et ehitusprojekt koostatakse projekteerimistingimuste alusel ja

§ 32

lg 1 p 1 kohustab Raudteeinspektsiooni keelduma ehitusloa andmisest ehitusprojekti vastuolu korral projekteerimistingimustega. Seetõttu sai ehituslubade väljastamise menetluses olla Raudteeinspektsioonile siduv dokument ehitusprojekti hindamisel dokument “Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks” ning selle kooskõla Narva linna 2000-2012 aastate üldplaneeringuga eeldati. Kuivõrd ehituslubade väljastamise menetluses ei väljendanud Narva Linnavalitsus kaebaja poolt kaebuses esitatud seisukohta, pöördus Raudteeinspektsioon antud küsimuses täiendava seisukoha saamiseks ja kaebaja väidete hindamiseks oma

1. detsembri 2004 kirjaga nr 10-1/1650 Narva Linnavalitsuse poole (lisa 18). Narva Linnavalitsus teatas oma
2. detsembri 2004 vastuskirjas nr 1.II/1939, et raudteerajatiste ehitamine Narva linnas ei välju kehtestatud üldplaneeringu raamest, Narva linna üldplaneeringus on raudtee olemasolu linnas ette nähtud ning detailplaneeringuga oli kavas näha ette meetmeid, et vähendada keskkonna saastamist ja riske ning tõsta raudtee turvalisust. Raudteerajatise ehitus ei välju AS Eesti Raudtee maaüksuse piirest. Raudteeinspektsioon ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et raudteerajatise ehitus Narva linnas väljub AS Eesti Raudtee maaüksuse piirest. AS Eesti Raudtee 6.oktoobri 2004 kirja nr 9.3-3/18594 punktist 1.
3. nähtub, et ajavahemikul 10 detsembrist 1998.a kuni
4. veebruarini 2003.a on kooskõlastatud Narva raudteejaama territooriumi ning naaberüksuste ühise piiri kulgemine looduses ja et raudteejaama rekonstrueerimine toimub AS Eesti Raudtee maakasutuse piires. Seda on kinnitanud ka Narva Linnavalitsus oma 21.detsembri 2004 kirja nr 1.II/1939 punktis
5. Kaebaja elule, tervisele ja varale ei ole kaevatava käskkirjaga tekitatud täiendavat ohtu. Raudteeinspektsioon ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatava käskkirja alusel ehitatud raudteed tähendaks senisest intensiivsemat ohtu kaebaja elule, tervisele ja varale. Arvestades AS Eesti Raudtee
6. oktoobri 2004.a kirja nr 9.3-3/18594 punktis 1.10.
7. nimetatud kavandatavaid keskkonna hetkeolukorra parandamise meetmeid piirkonna saasteohu, vibratsiooni- ja mürataseme jms vähendamiseks, on Raudteeinspektsioon seisukohal, et nii kaevata käskkirja alusel kui ka Narva raudteejaama territooriumi puudutava detailplaneeringu võimalikul kehtestamisel kasutusele võetavate 6 meetmete abil vastava piirkonna keskkonnaolukord ja sellest tulenevalt ka kaebaja elukeskkond pigem paraneb. Muuhulgas paigaldatakse raudteede alla uus drenaažisüsteem, mis suunab vee puhastusseadmetesse ja õlikogujatesse, mistõttu vähendatakse võrreldes senise olukorraga oluliselt pinnase ja põhjavee saasteohtu, mistõttu väheneb ka oht, et kaebuses kaebaja nimetatud toiduvalmistamiseks kasutatav vesi saastuks. Siinjuures on oluline märkida, et Raudteeinspektsioonile teadaolevalt ei asu kaevatava käskkirja alusel ehitatud raudteerajatised kellegi veehaarde sanitaarkaitsealas. Samuti on kaevatava käskkirja alusel tehtavate ehitustööde käigus võimalik rööpaid kokku keevitada, paigaldada raudteerööbaste ja liiprite vahele elastne kummiisolatsioon ja teha muid parendusi, mis vähendaksid olemasolevat raudteeliiklusest tulenevat müra- ja vibratsioonitaset. Narva raudteejaama teede rekonstrueerimise tulemusel suureneb raudteejaama läbilaskevõime ja väheneb rongide, sealhulgas ka plahvatus- ja tuleohtlikku kaupa vedavate rongide seisuaeg. Seetõttu muutub ka plahvatus- ja tuleoht ümbruskonna elanikele senisest väiksemaks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja kinnisvara väärtus oleks vähenenud või eeldatavalt väheneb kaevatava käskkirja tulemusel. Samuti on Raudteeinspektsioon seisukohal, et kaebajale kuuluva kinnisvara hinna väidetav vähenemine ei saa olla antud juhul aluseks kaevatava käskkirja tühistamisel. Samuti oleks kaebaja pidanud mõistlikult tegutsedes arvestama sellise riski olemasoluga, kuivõrd kaebaja kanti Narva linnas
8. Xxxxxxxx 4 asuva elamumaa omanikuna kinnistusraamatusse
9. veebruaril 2003.a (lisa 19) ning nimetatud ajal oli Narva raudteejaama territooriumi puudutav detailplaneeringulahendus juba menetluses. Samuti pidi kaebaja mõistlikult tegutsedes olema suuteline juba kinnisvara soetades tajuma, et tema kinnisvara vahetus läheduses asuv Narva raudteejaam kujutab keskmisest suuremat ohtu kaebaja elule, tervisele ja varale ja raudteejaama kui rahvusvaheliseks liikluseks avatud raudteepiiripunkti võidakse kaubavahetuse intensiivistumisel läbilaskevõime suurendamiseks laiendada, mis võib mõjutada kaebaja vara väärtust negatiivses suunas. Riigikohtu halduskolleegium on oma 13.juuni 2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-03 sedastanud: “On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel.” Samas otsuses märgitakse, et: “Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Õigesti märgib linnavalitsus, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.” Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebuse esitaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. HKS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.juuni 1999 kohtumääruses haldusasjas nr. 3-3-1-28-99 on rõhutatud, et halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohtunik peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Riigikohtu halduskolleegiumi
10. mai
11. a. kohtumääruses haldusasjas nr. 3-3-1-21-00 märgitakse, et kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab, kusjuures igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. Samuti Riigikohus nimetatud lahendis rõhutanud, et igaühel ei ole õigust nõuda, et kõik haldusorganite toimingud (sh haldusaktid) oleksid õiguspärased. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.märtsi 2002 kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-31-9-02 leiab kohus, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb 7 kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi, kusjuures haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust tuleneb üheselt, et hindamaks Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr. 101t õiguspärasust M.K.i poolt esitatud kaebuse alusel tuleb eelnevalt kontrollida kaebuse esitajal kaebeõiguse olemasolu ning alles juhul, kui halduskohus tuvastab, et vaidlustatud haldusakt võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi, on põhjendatud haldusakti õiguspärasuse sisuline kontroll. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et Raudteeinspektsiooni peadirektori
12. oktoobri
13. a. käskkiri nr. 101t ei riku M.K.i subjektiivseid avalikke õigusi, mistõttu puudub viimasel kaebeõigus nimetatud haldusakti vaidlustamiseks Tallinna Halduskohtus. Kaebuses sisalduvad argumendid vaidlustatud haldusakti mittevastavuse kohta Raudteeseaduse (edaspidi

) ja Ehitusseaduse (edaspidi EhitS) nõuetele ei oma kaebuse esitaja õiguste rikkumise tuvastamisel tähendust, kuivõrd käesoleva seisukoha alapunktist 2.1 nähtuvalt ei ole igaühel õigus mistahes väidetavalt õigusvastast haldusakti vaidlustada, vaid kaebuse esitamine halduskohtule eeldab isiku subjektiivsete avalike õiguste rikkumist konkreetse vaidlustatava haldusakti poolt. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja oma õiguste rikkumist põhjendanud väidetega, justkui oleks käiku lastav raudteerajatis ohtlik kaebuse esitaja elule, tervisele ja varale ja keskkonnale, kuna ehitis rajatakse kaebuse esitaja veehaarde sanitaarkaitse tsooni ning jätaks kaebuse esitaja ilma õigusest isiklikule elule ja elamu puutumatusele, samuti õigusele mitte viibida sunduslikus seisundis. Kaebuse esitaja õiguste rikkumise hindamisel on kolmanda isiku hinnangul määrava tähtsusega asjaolu, et Raudteeinspektsiooni peadirektori

1. oktoobri
2. a. käskkirja nr. 101t alusel väljastati AS-ile Eesti Raudtee ehitusload olemasoleva raudteejaama rekonstrueerimiseks, st vaidlustatud haldusakti alusel toimuva ehitustegevuse tulemusena kaebuse esitaja elukoha ümbruses mistahes täiendavaid negatiivseid mõjutusi ei ilmne. Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a. kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-4203 on rõhutatud, et ehitusloa alusel kavandatava tegevuse mõjude hindamisel peab arvestama ka piirkonnaga, kus ehitustegevust kavandatakse, sest teatud piirkondades tuleb leppida vastavale elukeskkonnale vastavate tingimustega. Eeltoodu kontekstis ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Narva raudteejaamaga piirnevad elurajoonid (sh kaebuse esitaja elukoht) on ehitatud vastuolus normatiivi CПИН 207.01-89 nõuetega, mis nägid 100 meetri ulatuses äärmisest raudteerööpast ette elamute ehituskeeluvööndi. Eelkõige sellest tingituna võib vastavates elurajoonides kohati esineda ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Ülaltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja elamu aadressil
5. xxxxxxx, Narva ehitatud teadlikult Narva raudteejaama lähistele, mistõttu pidi kaebuse esitaja arvestama Narva raudteejaamast lähtuvate võimalike negatiivsete mõjuteguritega. AS-i Eesti Raudtee poolt kavandatavate rekonstrueerimistööde tulemusena paraneb olukord Narva raudteejaamas ja selle lähialadel rekonstrueerimiseelse perioodiga võrreldes märkimisväärselt, kuna kolmas isik kavandab Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus mitmete just keskkonna ning linnaelanike tervise kaitsele suunatud abinõude rakendamist: 1.kaasaegsete, omavahel kokku keevitatud, rööbaste ja uudsete teekonstruktsioonide kasutuselevõtmine ning raudteerööbaste ja liiprite vahele elastse kummiisolatsiooni paigaldamine toovad kaasa müra ja vibratsiooni vähenemise; 2.rekonstrueeritavate raudteede alla paigaldatav uus drenaažisüsteem, mis suunab sadeveed puhastusseadmetesse ja õlikogujatesse, vähendab oluliselt pinnase ja põhjavee saasteohtui; 3.jaamateede pikendamise käigus viiakse jaama kõrik elurajoonide vahetust lähedusest kaugemale, mille tulemusena jääb elurajoonidest (sh kaebuse esitaja elamust) eemale ka vedurite liikuma hakkamisel ja hoovõtul tekkiva müra tsoon; 8 4.rekonstrueeritavate raudteede kõrgust vähendatakse olemasolevaga võrreldes kuni 1,5 meetri võrra (st raudteed viiakse süvendisse), mille tulemusena väheneb üldise raudteemüra leviala ning suureneb haljastuse mõjutegur; 5.rekonstrueerimise tulemusena on Narva raudteejaamas võimalik pikemate rongikoosseisude vastuvõtmine, mis toob kaasa kasutatavate vedurite ja rongikoosseisude üldarvu languse (st vähenevad üksikvedurite manöövrite arv) ning suurendab raudteejaama läbilaskevõimet. Narva raudteejaama rekonstrueerimisel rakendatavate abinõude kogumit hinnates on ilmne, et vaidlustatud haldusakti alusel teostatavate tööde tulemusena Narva raudteejaama üldine ohutus kasvab ning sellest lähtuvad võimalikud negatiivsed mõjutused ümbritsevatele piirkondadele vähenevad. M.K. on esitatud kaebuses põhjendanud Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr. 101t väidetavat õigusvastasust üksnes viidetega

-le ja EhitS-le ning leidnud, et ehituslubade väljastamisel AS-ile Eesti Raudtee on eksitud erinevate formaalsete nõuete vastu, st sisuliselt vaidlustab kaebuse esitaja Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr. 101t põhjusel, et selle vastuvõtmisel on tehtud olulisi menetlusvigasid. Kaebusest ei nähtu kas üldse ja kui, siis millisel moel kavandatavad rekonstrueerimistööd rikuvad kaebuse esitaja õigusi võrreldes tööde teostamisele eelnenud olukorraga. AS Eesti Raudtee on eeltoodust tulenevalt üheselt seisukohal, et Raudteeinspektsiooni peadirektori

1. oktoobri
2. a. käskkiri nr. 101t ei riku M.K.i subjektiivseid avalikke õigusi, kuna kõnealuse haldusaktiga ei keelata ega välistata ühegi kaebuse esitaja õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, ei seata ühegi kaebuse esitaja õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi ega raskendata oluliselt ühegi kaebuse esitaja õiguse kasutamist. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.mai 1999 kohtumääruses haldusasjas nr. 3-31-25-99 märgitakse, et kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või reaaltoiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasusele. Seega puudub käesoleval juhul vajadus vaidlustatud haldusakti sisulise õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna kaebuse esitajal puudub kaebeõigus haldusakti vaidlustamiseks ning ükski (kaebeõigust omav) kolmas isik ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasena käsitlenud. Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkiri nr. 101t on õiguspärane, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus isegi juhul, kui eeldada M.K.il kaebeõiguse olemasolu. Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus ei väljuta AS-i Eesti Raudtee maaeralduse piiridest ega Narva linna üldplaneeringu raamidest. Juhul, kui kaebuse esitaja soovis väita, et Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus väljutakse AS-i Eesti Raudtee maaeralduse piiridest, siis on kõnealune väide kohut eksitav. Narva Linnavalitsuse 21.detsembri 2004 kirjast nr 1.11/1939 (t.l. 124; vt punkt 4) nähtuvalt ei välju ehitatavad raudteerajatised AS Eesti Raudtee maaüksuse piiridest. Seega toimuvad kõik rekonstrueerimistööd AS-i Eesti Raudtee maaeralduse piirides, kusjuures märkimist väärib, et rekonstrueerimistööde tulemusena ei vähene kaugus äärmise raudteerööpa ja elamute vahel üheski lõigus, st rekonstrueerimise käigus pikendatavad jaamateed paiknevad olemasolevate äärmiste raudteede vahel. Juhul, kui kaebuse esitaja soovis aga väita, et Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus väljutakse Narva üldplaneeringu raamest, st üldplaneering ei sätesta võimalust Narva raudteejaama rekonstrueerimiseks, siis on kaebuse esitaja väide vale ning asjatundmatu. Esiteks viitab kolmas isik Narva Linnavalitsuse 21.detsembri 2004 kirjale nr 1.11/1939, mille kohaselt ei välju Narva raudteejaama raudteerajatiste ehitamine kehtestatud üldplaneeringu raamidest. Teiseks aga asjaolule, et vastavalt PlanS § 8 lg 3 on üldplaneering üldise iseloomuga dokument, mille eesmärgiks on linna ruumilise arengu üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneering ei reguleeri konkreetset ehitustegevust ega sätesta tingimusi konkreetse raudteejaam rekonstrueerimiseks (sh ei määratle seda, kas üldse ja kui, siis millal toimub Narva raudteejaama raudteede rekonstrueerimine). Lisaks ülaltoodule osundab kolmas isik, et kaebusest jääb ebaselgeks, millist tähendust kõnealune asjaolu käesoleva vaidluse kontekstis 9 omab. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et Raudteeinspektsioon oleks haldusakti motiveerinud muuhulgas viidetega Narva linna üldplaneeringule. Samuti jäävad kolmandale isikule arusaamatuks kaebuse esitaja viited KOKS § 6 lg 1, § 7 ja § 22 lg 1 p 31-33 väidetavatele rikkumistele, kuivõrd kõnealused normid reguleerivad kohaliku omavalitsuse tegutsemise aluseid ning volikogu pädevust ega oma vähimalgi määral puutumust käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktiga. Raudteeinspektsiooni peadirektori
3. oktoobri
4. a. käskkiri nr. 101t ei ole vastuolus

§ 31lg 2-5 ja 7, § 32 lg 1 p 2,4 ja 9 ega § 32 lg 2 p 3 ja lg 3 p 13.

M.K.i kaebusest nähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud haldusakti andmisel rikkus Raudteeinspektsioon

§ 31lg 2-5 ja 7, § 32 lg 1 p 2,4 ja 9 ning § 32 lg 2 p 3 ja lg 3 p 13 nõudeid.

AS Eesti Raudtee kaebuse esitaja vastavasisulise meelevaldse seisukohaga ei nõustu. Ehitusprojekt “Narva raudteejaama teede pikendamine 2002” ning AS Eesti Raudtee taotlus ehitusloa saamiseks on esitatud Narva Linnavalitsusele arvamuse saamiseks.

1. detsembril
2. a. esitas AS Eesti Raudtee Raudteeinspektsiooni õiguseellasele Raudteemetile kirjaga nr. 9.3-3/18594 taotluse ehitusloa väljastamiseks Narva raudteejaama rekonstrueerimiseks kooskõlas ehitusprojektiga “Narva raudteejaama teede pikendamine 2002” (edaspidi nimetatud Ehitusprojekt). Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 17.detsembri 2002 määrusega nr. 388 “Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende väljastamisest keeldumise korra” (edaspidi Kord) § 2 lg 3 pöördus Raudteeamet 17.detsembri 2003 kirjaga nr. 30-1/2417 AS-i Eesti Raudtee taotluse ja Ehitusprojekti kooskõlastamiseks Narva Linnavalitsuse poole. AS Eesti Raudtee peab vajalikuks märkida, et alates 01.aprillist 2004 jõustunud

§ 31

lg 2, 5 ja 7 näevad analoogiliselt Korra § 2 lg 3 ette Raudteeinspektsiooni kohustuse esitada raudtee-ehituse ehitusprojekti ja ehitusloa taotlus arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele. Arvamuse saamise all mõistetakse

§ 31

lg 2, 5 ja 7 tähenduses jätkuvalt vastavate dokumentide edastamist kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks. Seega ei ole

uue redaktsiooni jõustumisel vastav regulatsioon muutunud, mistõttu Korra § 2 lg 3 kohase kooskõlastamisnõude täitmine on käsitletav ka

§ 31lg 2, 5 ja 7 täitmisena.

Narva Linnavalitsus teatas oma 30.detsembri 2003 kirjaga nr. 1-11/2458 ja 23.jaanuari 2004 kirjaga nr. 1.11/124 Ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldumisest põhjendusel, et Ehitusprojekt ei vasta väidetavalt Narva Linnavalitsuse poolt 28.mail 2002 kinnitatud projekteerimistingimuste nr. PT-2002 (edaspidi Projekteerimistingimused,) punkti VII alapunktidele 1 ja 5. Samuti väitis Narva Linnavalitsus, et Ehitusprojekti kooskõlastamine ei ole võimalik enne Narva raudteejaama detailplaneeringu kehtestamist. Kuigi Narva Linnavalitsuse poolt Ehitusprojektile antud kooskõlastus oli negatiivne, ei tähenda nimetatud asjaolu, justkui Raudteeinspektsioon ei oleks

§ 31lg 2, 5 ja 7 tulenevaid kohustusi täitnud.

AS Eesti Raudtee osundab, et kehtivas haldus- ja kohtupraktikas ei tähenda kooskõlastamise nõude järgimine kohustust saavutada kõikidelt kooskõlastajatelt positiivne seisukoht kooskõlastatava dokumendi suhtes. Kooskõlastamise nõue on ajendatud uurimispõhimõttest ning kannab endas eesmärki selgitada välja kõikide asjasse puutuvate (huvitatud) isikute seisukohad kui konkreetse küsimuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti andev haldusorgan hindab kooskõlastamise tulemusi diskretsiooni teostamise raames koos teiste asjas tähtsust omavate asjaolude ning otsustab haldusakti andmise võimalikkuse üle. AS Eesti Raudtee hinnangul rõhutab

§ 31

sisalduva ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse kooskõlastamise nõude informatiivset olemust ka

§ 31

lg 2 ja 7 sõnastus, mille kohaselt esitab raudteeinspektsioon ehitusprojekti ning ehitusloa ja kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks, kusjuures raudteeinspektsioon annab ehitusloa […] või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kohalikult omavalitsuselt arvamuse saamise päevast arvates. Kõnealustest normidest nähtub üheselt, et kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole Raudteeinspektsioonile siduv ehitusloa andmise küsimuse otsustamisel, vaid kohaliku omavalitsuse arvamus on vaid üheks vastava 10 küsimuse lahendamisel arvestamisele kuuluvaks asjaoluks. Kaebuse esitaja väide, et

§ 31

lg 5 sätestab kohaliku omavalitsuse arvamuse saamiseks kindla korra, on iseenesest õige. Samas ei oma nimetatud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Esiteks märgib AS Eesti Raudtee, et

§ 31

lg 2 nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse arvamuse selgitas välja kooskõlas Korra nõuetega Raudteeinspektsiooni õiguseellane. Asjaolu, et AS-i Eesti Raudtee poolt ehitusloa taotluse esitamise ajal ning ehitusloa faktilise väljastamise ajal oli kohalikult omavalitsuselt nõusoleku (arvamuse) küsimine reguleeritud mõnevõrra erinevalt, ei tähenda, nagu pidanuks Raudteeinspektsioon Ehitusprojekti Narva Linnavalitsusega pärast

jõustumist 01.aprillil 2004 uuesti kooskõlastama. Ehitusprojekti kooskõlastamisele kui haldustoimingule laienevad selle tegemise ajal kehtivad õigusaktid ning

§ 31lg 5 ei ole tagasiulatuvat jõudu omistatud.

Teiseks isegi juhul, kui eeldada (mida AS Eesti Raudtee ei tee), et Ehitusprojekti osas Narva Linnavalitsuselt arvamuse saamisel oleks tulnud juhinduda

§ 31

lg 5, siis on Raudteeamet edastanud Ehitusprojekti ning AS Eesti Raudtee taotluse ehitusloa saamiseks Narva Linnavalitsusele seitsme päeva jooksul, s.o

§ 31lg 5 sätestatud tähtaja jooksul.

Seega formaaljuriidiliselt ei ole rikutud

§ 31lg 5 nõudeid Narva Linnavalitsuselt Ehitusprojekti kohta arvamuse saamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on Raudteeinspektsioon kooskõlas

§ 31

lg 2, 5 ja 7 esitanud Ehitusprojekti koos AS-i Eesti Raudtee ehitusloa taotlusega kooskõlastamiseks (arvamuse saamiseks) Narva Linnavalitsusele, mistõttu kaebuse esitaja väited vastupidises on pahatahtlikud ning kantud soovist kohut eksitada. Kuni 31. märtsini 2004. a. kehtinud

§ 20

lg 1 kohaselt kuulus raudteerajatise ehitusprojekti aluseks olev detailplaneering või projekteerimistingimused kooskõlastamisele Raudteeametiga (Raudteeinspektsiooniga). Nimetatud sättest ei tulene, et raudteerajatise ehitusprojekti kooskõlastamine eeldab detailplaneeringu kehtestamist. Vastupidi vastav säte võimaldab sõnaselgelt raudteerajatise ehitusprojekti koostamist Raudteeametiga (Raudteeinspektsiooniga) kooskõlastatud projekteerimistingimustele vastavalt. EhitS § 24 lg 1 p 1 sätestab, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Käesoleval juhul lähtus AS Eesti Raudtee Ehitusprojekti koostamisel Projekteerimistingimustest ning ehitusloa taotlemisel esitatud Ehitusprojekt oli täies ulatuses Projekteerimistingimustele vastav. Seega puudus Raudteeinspektsioonil võimalus keelduda AS-ile Eesti Raudtee ehitusloa väljastamisest nimetatud alustel. Vastavalt KeHAS § 4 lg 1 keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. KeHAS § 6 lg p 11 kohaselt on raudtee ehitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. Samas ei kaasne raudtee ehitamisega reeglina vajadust loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemiseks. Arvestades, et KeHAS § 4 lg 1 kohaselt on keskkonna mõju hindamine kohustuslik üksnes juhul, kui kavandatakse ehitamist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist ning asjaolu, et käesoleval juhul puudus AS-il Eesti Raudtee vajadus vastava keskkonnaloa taotlemiseks või olemasoleva loa muutmiseks, siis ei olnud Raudteeinspektsioonil alust nõuda AS-ilt Eesti Raudtee keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. AS Eesti Raudtee on jätkuvalt seisukohal, et ehitusloa taotlejal ei tule saavutada kõikide kohaliku omavalitsuse poolt projekteerimistingimustes nimetatud isikute positiivset kooskõlastust (st nõusolekut), vaid kooskõlastamine selles kontekstis tähendab eelkõige huvitatud isikute informeerimist kavandatavast ehitustegevusest. Käesoleval juhul nähtub haldusasja materjalidest üheselt, et AS Eesti Raudtee on Projekteerimistingimuste punkti VII alapunktides 1 ja 5 nimetatud 11 isikuid Narva raudteejaama rekonstrueerimisest korduvalt teavitanud ning oma kavatsusi neile selgitanud. Siinjuures tuleb arvestada, et Narva raudteejaama rekonstrueerimisele (rekonstrueerimistööde tegelikku eesmärki - suurendada Narva raudteejaama ohutust ning vähendada võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid - endale teadvustamata) kõige enam vastu vaielnud Narva raudteejaama läheduses asuvate elurajoonide elanikud ei ole AS-i Eesti Raudtee piirinaabriteks (st formaaljuriidiliselt ei olnud AS-il Eesti Raudtee kohustust vastavatelt isikutelt Ehitusprojektile kooskõlastust küsida). Kolmas isik märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on erinevates lahendites korduvalt rõhutanud, et naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RT III 2002, 35, 377) ning et piirinaabrite kooskõlastuste puudumist peab Raudteeinspektsioon diskretsiooni teostamisel (ehitusloa väljastamisel) arvestama, kuid ainuüksi piirinaabritega kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla ehitusloa väljastamise keeldumise põhjuseks (RT III 2002, 30, 330). Eeltoodud motiividel on Raudteeinspektsioon õigesti leidnud, et Projekteerimistingimuste punkti VII alapunktis 1 ja 5 nimetatud isikutelt positiivsete kooskõlastuste mitte saamine ei ole ega saagi olla takistuseks taotletud ehitusloa väljastamisele AS-ile Eesti Raudtee. Kaebuse esitaja viited

§ 32

lg 1 p 2, 4 ja 9 rikkumistele on motiveerimata ning kantud soovist kohut eksitada. Kaebuse esitaja leiab esitatud kaebuses lakooniliselt, et Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr. 101t andmisel on rikutud

§ 32lg 1 p 2, 4 ja 9 nõudeid.

Kõnealust väidet ei ole kaebuses edaspidiselt millegagi motiveeritud, mistõttu on kaebuse esitaja vastavale argumendile sisuliste vastuväidete esitamine oluliselt raskendatud. Vastavalt

§ 32

lg 1 p 2, 4 ja 9 keeldutakse ehitusloa andmisest, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud raudteerajatisele esitatavaid nõudeid, raudteerajatise ehitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava raudteerajatise ehitusuuringute tulemustele ning oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine nõutav. AS Eesti Raudtee kinnitab, et Ehitusprojekti koostamisel on arvestatud kõikide kehtivate ning asjakohaste raudteerajatistele esitatud nõuetega. Ehitusprojekti on enne ehitusloa väljastamist analüüsinud ka Raudteeinspektsiooni tehnilised spetsialistid, kes ei tuvastanud projektdokumentatsioonis mistahes vastuolusid kehtestatud nõuetega. Arvestades Ehitusprojekti ja raudteerajatistele kehtestatud nõuete mahukust ei ole AS-il Eesti Raudtee otstarbekas asuda tõestama Ehitusprojekti vastavust kõikidele asjakohastele nõuetele olukorras, kus vastupidist väidab paljasõnaliselt üksnes kaebuse esitaja. Juhul, kui kaebuse esitaja jätkuvalt leiab, et Ehitusprojekt mistahes osas raudteerajatistele esitatavaid nõudeid ei arvesta, siis palub AS Eesti Raudtee konkreetselt osundada, milliste nõuetega kaebuse esitaja hinnangul Ehitusprojekti koostamisel arvestatud ei ole.

tulenevalt ei ole raudteerajatise ehitamiseks kohustuslik raudteerajatise asukoha ehitusuuringu läbiviimine.

§ 31

lg 4 kohaselt raudtee-ehituse ehitusloa taotlemisele ja väljastamisele, kohaldatakse ehitusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Vastavalt EhitS § 23 lg 6 p 2 võib ehitusuuringu läbiviimist nõuda üksnes põhjendatud juhtudel lähtuvalt ehitise ohutusest. Käesoleval juhul ei pidanud Raudteeinspektsiooni ehitusuuringu läbiviimist vajalikuks, mistõttu kaebuse esitaja poolt tõstatud väidetavat vastuolu

§ 32

lg 1 p 4 ei esine.

§ 32

lg 1 p 9 tulenev alus ehitusloa andmisest keeldumiseks ei ole käesolevas vaidluses samuti aktuaalne, kuna arvestades AS-i Eesti Raudtee poolt taotletud loa ning selle alusel teostatavate tööde iseloomu ei olnud keskkonnamõju hindamine nõutav. Kolmas isik rõhutab üksnes, et KeHAS § 4 lg 1 kohaselt on keskkonna mõju hindamine kohustuslik üksnes juhul, kui kavandatakse ehitamist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Käesoleval juhul puudus AS-il Eesti Raudtee vajadus vastava keskkonnaloa taotlemiseks või olemasoleva loa muutmiseks, mistõttu Raudteeinspektsioonil ei olnud alust nõuda keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Kaebuse esitaja viide

§ 31

lg 3 ja § 32 lg 2 p 3 12 väidetavale rikkumisele jääb AS-ile Eesti Raudtee arusaamatuks, kuna antud juhul ei ole AS Eesti Raudtee taotlenud Raudteeinspektsioonilt kirjalikku nõusolekut jaamatee, depootee, oote- või laadimisplatvormi lammutamiseks ega raudtee pealisehituse rekonstrueerimiseks. Seega ei saa vaidlustatud haldusakt kõnealuste normidega vastuolus olla. Asjakohatu on kaebuse esitaja viide Raudteeseaduse § 32 lg 3 p 13 rikkumisele, kuivõrd kõnealune norm sätestab aluse kasutusloa andmisest keeldumiseks. AS Eesti Raudtee ei ole Narva raudteejaama rekonstrueeritud raudteedele kasutusloa väljastamist taotlenud, mistõttu ei saa Raudteeinspektsiooni peadirektori 13. oktoobri 2004. a. käskkiri nr. 101t

§ 32lg 2 p 13 vastuolus olla.

Ebaselgeks jääb kaebuse esitaja seisukoht, justkui oleks vaidlusalune haldusakt vastuolus

§ 31

lg 4 nõuetega, kuivõrd kõnealuse sätte näol on tegemist blanketse iseloomuga deklaratiivse normiga, mis delegeerib teatud toimingute detailsema regulatsiooni EhitS-le. Samas on Raudteeinspektsioon kooskõlas

§ 31lg 4 ehitusloa väljastamisel ASile Eesti Raudtee vajalikus ulatuses Ehit

S regulatsiooni järginud, mistõttu

§ 31lg 4 käesoleval juhul rikutud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on Raudteeinspektsiooni peadirektori

1. oktoobri
2. a. käskkiri nr. 101t õiguspärane ning selle tühistamiseks (kaebuses esitatud motiividel) puudub mistahes õiguslik alus. HMS § 67 lg 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. AS-i Eesti Raudtee hinnangul on HMS-is sätestatud üldised põhimõtted kohaldatavad ka kohtumenetluses. Sarnaselt haldusorganiga peab halduskohus haldusakti tühistamist kaaludes arvestama kaebuse esitaja õiguste kõrval ka haldusakti adressaadi huvide ning avaliku huviga. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et käesoleval juhul eksisteerib oluline avalik huvi Narva raudteejaama rekonstrueerimise ning kaasajastamise vastu. Narva raudteejaama rekonstrueerimise käigus rakendatav keskkonnakaitseliste abinõude pakett parandab oluliselt raudteeohutust Narva linnas ning vähendab võimalikke negatiivseid keskkonnamõjutusi. Samuti on avalik huvi tagada Eesti ühe olulisima piirijaama tõrgeteta ekspluatatsioon, milleks samuti oli vajalik jaamateede pikendamine, kuna alates 2006 peab AS Eesti Raudtee olema suuteline vastu võtma 8000-tonniseid rongikoosseise ning senised jaamateed seda ei võimaldanud.

§ 34

lg 1 kohaselt on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Seega lasub AS-il Eesti Raudtee kohustus tagada ohutu raudteeliiklus muuhulgas Narva raudteejaama jaamateedel. Tingituna olemasolevate raudteeteede amortiseerumisest oli kapitaalremondi teostamine edasilükkamatu vajadus, millega viivitamine võinuks halvimal juhul viia kahjulike tagajärgede saabumiseni ümbritsevale keskkonnale. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kõnealuste põhimõtete kohaldatavust Eesti õiguskorras on korduvalt rõhutanud oma lahendites ka Riigikohus. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.detsembri 2001 kohtuotsuses haldusasjas nr. 33-1-51-01 märgitakse, et varasema haldusakti tühistamisel tuleb kaaluda haldusakti õigusvastasuse põhjusi ja õiguserikkumisega kahjustatud avalikku huvi ühelt poolt ning isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima, teiselt poolt. Edasi on Riigikohus leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõttele saab isik tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlus- ja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla 13 muutnud oma elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Käesoleval juhul on AS Eesti Raudtee tegutsenud õiguspärases ootuses, et Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkiri nr. 101t kui kord AS-i Eesti Raudtee suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima, ning alustanud Narva raudteejaama rekonstrueerimistöödega. Lisaks ülaltoodud seisukohtadele teatab AS Eesti Raudtee, et toetab täies ulatuses ka Raudteeinspektsiooni kirjalikus seletuses kaebusele esitatud vastuväiteid ning leiab, et M.K.i kaebuse rahuldamata jätmine oleks põhjendatud ka ainuüksi Raudteeinspektsiooni poolt esile toodud motiividel. Kolmanda isiku esindaja palub jätta M.K.i kaebus Raudteeinspektsiooni peadirektori 13.oktoobri 2004 käskkirja nr. 101t tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata. 10.10.2006 kohtuistungil esitas kolmanda isiku esindaja taotluse kantud kohtukulude kokku 43 960,90 krooni kaebuse esitajalt väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel motiividel: Raudteeinspektsiooni 13.10.2004 käskkirjaga nr 101t väljastati AS-ile Eesti Raudtee ehitusluba Narva raudteejaama teede nr 1-9, nr 11-13, nr 17, nr 35-36 ning siirde 20/22 ehitamiseks. Raudteeseaduse § 3 p 20 kohaselt raudtee-ehitus on raudtee ja raudteerajatiste hulka kuuluvate sildade, viaduktide, estakaadide, truupide, kontaktvõrkude, turvangu- ja sideseadmete, raudteeületuskohtade, jaamade ja teiste meldepunktide ning oote- ja laadimisplatvormide ehitamine. Vaidlustatud käskkirjas märgitakse, et kuivõrd väljastatud ehituslubade realiseerimine tingib vajaduse lülitada uued signaalid ja pöörmed projekteeritavasse pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioonisüsteemi, mis on käsitletav side-ja turvanguseadmete rekonstrueerimisena, siis on Raudteeseaduse § 3 p 20 mõistes selline tegevus vaadeldav raudtee-ehitusena, mis vajab ehitusloa olemasolu. Kuivõrd AS-il Eesti Raudtee vastav ehitusluba puudub, siis ei tohi ta ühendada teid nr 1-9, 13, 17 ja 35 Narva raudteejaamas olemasolevate teedega seni, kuni Raudteeinspektsioon on väljastanud ehitusloa Narva jaama side-ja turvanguseadmete rekonstrueerimiseks. Raudteeinspektsiooni 28.09.2005 käskkirjaga nr 104t väljastati AS-ile Eesti Raudtee ehitusluba objekti „Narva raudteejaama side-ja turvanguseadmed ning paariskõrik“ rekonstrueerimiseks (ehitusprojekt: Narva raudteejaama side-ja turvanguseadmete ning paariskõriku rekonstrueerimise projekt). Käesolev käskkiri ei ole menetletava haldusasja esemeks Kaebuse esitaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumisena asjaolu, et uute raudteeharude ehitus lähendab tema kinnistu raudteele ca 50 m. Kaebuse esitaja elab raudtee sanitaarkaitsealas. Kaebaja väitel raudteeharude ehitusega kaasneb müra, saaste ja õhureostus, müratõkke paigaldamine ei kõrvalda saastet. Kaebuse esitaja arvates praegu on tunduvalt suurem müra ja reostus. Lisaks sellele on rikutud kaebaja õigust puhkusele, ohutule elule ja looduskeskkonnale, samuti oma vara kaitsele ja selle käsutamisele, kuna kinnisvara muutub 14 väärtusetuks, juba praegu ei saa kinnistut müüa. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tema suhtes on rikutud menetlusnorme, kuna teda ei ole kaasatud vaidlustatud käskkirja väljaandmise menetlusse. Kaebuse esitaja tahe on suunatud sellele, et kehtima jääks vaidlustatud käskkirjaga kehtetuks tunnistatud 15.09.2004 käskkiri nr 77t. Nimetatud käskkirjaga keelduti ehituslubade väljastamisest Narva raudteejaama teede nr 1-9, 11-13, 17 ja 35-36 ning siirde 20/22 ehitamiseks põhjusel, et AS Eesti Raudtee esitatud Narva raudteejaama teede pikendamise ehitusprojektil puuduvad Narva linnapea poolt 28.05.2002 kinnitatud „Projekteerimistingimused Narva raudteejaama teede rekonstrueerimiseks“ (töö nr PT-2002) VII osa punktides 1 ja 5 nõutud kooskõlastused. AS Eesti Raudtee esitas 06.10.2004 kirjaga nr 9.3-3/18594 täiendavad dokumendid ning selgitused, millega kinnitas piirinaabrite kooskõlastuste ja Tervisekaitseinspektsiooni arvamuse olemasolu, ühtlasi selgitades raudteejaama rekonstrueerimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid vähendavaid aspekte. Kaebuses väidetakse, et ehitusloa väljastamisel on Raudteeinspektsioon eiranud

§ 31

lg 2, 3, 4, 5, 7, § 31 lg 1 punktide 2, 4 ja 9; § 31lg 2 p 3 ja § 31 lg 3 p13 nõudeid. Kaebuses on tehtud vaid viide nimetatud sätetele, kuid ei ole lahti kirjutatud, milles seisnevad rikkumised. Kohtus ei osanud kaebuse esitaja neid rikkumisi lahti seletada. Viidatud punkte

§-is 31 ei eksisteeri.

§-is 31 on sätestatud raudtee-ehituse ehitusprojekt ning ehitusluba ja kasutusluba. Ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud

§-is 32. Kaebuse esitaja ei osanud kohtule selgitada, milles need rikkumised seisnevad. Kaebuse esitaja selgitas kohtule, et tema kaebust ei koostanud ning kaebuse koostajalt ta kaebuse sisu kohta selgitusi ei küsinud. Kaebuses on viidatud ka Ehitusseaduse § 3 lg 4, 5 ja 6 rikkumisele. Ehitusseaduse §-is 3 on sätestatud ehitisele esitatavad nõuded: