) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 30.jaanuaril 2006.a. tarbijakrediidileping nr 0600122/45st (tl 19), mille alusel on kostja saanud 80 000.00 krooni krediiti intressimääraga 25,01 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 11-12). Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 27.oktoobril 2006.a (tl 16), 11.detsembril 2006.a.(tl 17) ning 26.jaanuaril 2007.a. (tl 18) kirjalikud meeldetuletused ning 08.märtsil 2007.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks (tl 19). Hageja ütles lepingu üles 04.aprillil 2007.a. ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 20). Hageja nõue koosneb 79 048.85 kroonist tagastamata krediidisummast, 13 229.75 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 8306.06 kroonist kui viivisest, 15 809.77 kroonist leppetrahvist, 800.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 32 805.57 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 5.2. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 05.aprill 2007.a. kuni 04.september 2007.a. Kostja on tasumisega viivitanud 153 päeva ja hageja on arvestanud viivist 8306.06 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 79 048.85 krooni, on hageja nõue 15 809.77 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 32 805.57 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 79 048.85 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 229.75 krooni, viivis 8306.06 krooni, leppetrahv 15 809.77 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 800.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 32 805.57 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 6250.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 19 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 19.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 6269.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest . TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.