2-07-29173/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-29173 Tsiviilasi Narva linna avaldus Olga Simakovalt ja Arkadi Potšijenkovilt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Avaldaja esindaja: Narva linna Sotsiaalabiamet xxx Asjast puudutatud isikud: A P xxx O S xxx A P xxx Z M xxx M L xxx. A P esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat T M xxx Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja volitatud esindaja S L Asjast puudutatud isikud:O S, A P, Z M A M esindaja: vandeadvokaat T M RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus Narva linna avalduses O S ja A P vanema õiguste äravõtmiseks O S suhtes seoses loobumisega.
4. Jätta Narva linna avaldus A P vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 08.08.2007.a. esitas Narva linn kohtule avalduse O S ja A P vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre A P xxx suhtes. Avalduse kohaselt võeti perekond arvele riskiperena alates 26.10.2006.a. seoses vanemate poolt alkoholi kuritarvitamisega ja lapse eest vajaliku hooldamise puudumisega. Lapse vanemad elavad vabaabielus. O S ja A P eluviis on ohtlik nende lapse elule, tervisele ja arengule. Avaldajale saabusid korduvalt avaldused lapse sugulaste ja lapse vanemate tuttavate poolt, et O S ja A P purjutavad, jättes lapse järelevalveta ning toidavad last halvasti. 05.05.2007.a. oli lapse suhtes kasutatud vägivalda erilise julmusega isa poolt ema juuresolekul, mis ohustas lapse elu. Ida Politseiprefektuuris algatati antud fakti järgi kriminaalasi. Viru Ringkonnaprokuratuurist saadi arvamus võtta laps perekonnast ära. O S ja A P eitasid lapse julma kohtlemise fakti, ei tunnistanud oma süüd, millest tuleneb, et lapse elule ja tervisele perekonnas oht on jätkuv. A P avaldas, et ei soovi elada koos vanematega ja palus jätta ta elama vanaema Z M juurde, kuna vanemad purjutavad, kaklevad omavahel, tülitsevad, ei toida Anastassiat ja peksavad teda. Narva linna Sotsiaalabiameti 26.07.2007.a. otsuse alusel võeti laps vanematelt ära. Avaldaja leiab, et O S ja A P perekonnas on ohtlikud tingimused lapse eluks, millega seoses on otstarbekas võtta nendelt ära vanema õigused. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 54 lg 1, 3 palub avaldaja võtta ära vanema õigused O S ja A P tütre A xxx, suhtes. Puudutatud isikute vastus 17.09.2007.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (vt tlk 64-66) puudutatud isik O S (A P ema) avaldusega ei nõustu, paludes jätta avaldus rahuldamata. O S ei ole nõus Sotsiaalabiameti otsusega ning arvab, et see on ebaõiglane ja tulenes olukorra mittetundmisest. Tütar Anastassia elab käesoleval ajal vanaema Z M juures. Z. M väitel O.S ja A isa, Z poeg A P joovad pidevalt, mis ei vasta tõele. O. S töötab firmas Nevotex Eesti OÜ, kus ei lubata pidevalt alkoholi tarbijatel töötada. Z. M väide et neil ei ole raha lapse toitmiseks, ei vasta samuti tõele. O. S palgamäär on 4500 krooni+ tükitöö+ 30 % preemia kvaliteedi ja kiiruse eest. Perekonnal piisab raha nii toiduks, elamiseks kui ka lasteaia eest maksmiseks. See vägivaldne juhtum, millest kirjutas Z M, ei olnud nii julm nagu ta püüdis näidata. Isa lõi tütrele rätikuga vastu jalgu, kuna laps jooksis ringi ning ei tahtnud koju minna vaatamata sellele, et õues sadas vihma. Juba järgmisel päeval läks laps lasteaeda ning kasvatajad võivad kinnitada, et lapsel ei olnud mingeid vägivaldse käitumise jälgi. Tütrele meeldis käia Narva lasteaias. Praegu käib ta teises lasteaias. O. S helistab pidevalt lasteaeda ja räägib juhatajaga. Kodus on tütrel oma voodi ja kapp, kus on kõik tema riided. Nädalavahetusel kohtuvad vanemad lapsega ja võtavad ta koju Narvasse. Tütar igatseb väga oma lasteaeda, samuti kodu järele, paludes vanaemal ta koju viia. Vanaema meelestab Anastassiat vanemate vastu, öeldes et nad on halvad ja jätavad ta maha. Pärast seda tütar nutab ja närvitseb. Tegelikult kardab tütar vanaema. Vanaema korteris on remont, vanni ei ole. Tütrel ei ole vanaema juures oma riidekappi, kõik asjad on karpidesse pandud ning ta magab tugitool-voodis. Korteris on korralagedus. Tütre sõnul ei ole vanaema juures midagi süüa. O. S on mures lapse psüühilise seisundi pärast. Z. M naabrid räägivad, et ta karjub tihti lapse peale. O. S arvab, et ei ole õiglane võtta temalt vanema õigusi, kuna ta ei peksa oma last ega mõnita teda. O. S armastab oma last ning ootab teda koju tagasi, kus lapsel on oma koht. Kui O. S jooks, siis ei maksaks ta lasteaia ega korteri eest, mida perekond üürib juba kolmandat aastat. Lapse isa samuti töötab. Z. M avalduses puuduvad tõendid O. S poolt alkoholi kuritarvitamisest. 2 17.09.2007.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (vt tlk 84-85) puudutatud isik A P (A P isa) avaldusega ei nõustu. Kui isa mõnitaks oma last, siis laps ei tuleks tema juurde ja ei nutaks kui ema-isa jätavad lapse Narva-Jõesuusse. A. P ema Z. M käitub ebaadekvaatselt ning ei saa aru mida ta teeb. A.P lõi tütart vastu jalgu kuna laps oli läbimärg, õues sadas vihma ja oli külm. See ei teinud talle liiga ning juba järgmisel päeval läks laps lasteaeda. Z. M sõnul ei ole neil toitu. Tegelikult pakkus Z minna poodi, et A midagi osta. Kui A. P teadnuks et hiljem läheb ema sellest kirjutama, ei võtaks nad tema käest midagi. Samuti palus Z. M, et nad annaksid Anastassia vanaema juurde uut aastat tähistama. Aga
5. 01.2007.a. läks ta jälle midagi kirjutama. Seda teeb Z M pidevalt, käies politseis, sotsiaalametis, aru saamata mida teeb. A. P ei taha et tema ema kasvataks Anastassiat samade meetoditega nagu teda. Z. M tahab lapse neilt ära võtta lapse hooldamise raha ja kättemaksu pärast, kuna tema teine poeg D istub juba teist korda vangis ning venna tütart emale ei näidata. A tahab väga koju ema-isa juurde, paludes vanaema. Lastekaitseinspektor ei käinud nende juures ühtegi korda ega kutsunud vestlusele. Otsus emalt- isalt laps ära võtta on ebaõiglane ning tegi liiga tütrele. Puudutatud isiku alaealise A P esindaja vandeadvokaat T M kirjaliku seisukoha (vt tlk 96) kohaselt lasteaiakasvataja sõnul on Anastassia väga rahulik, suhtlemisaldis, elurõõmus tüdruk, arenenud. Tema juures pole kunagi märgatud ropendamist ega agressiivsust. See iseloomustus lubab teha järelduse sellest, et perekonnas pole suhted niivõrd purustava iseloomuga, et see oleks äärmiselt negatiivselt kajastunud lapsel. O S poolt esitatud dokumentidest nähtub, et ta töötab Nevotex Eesti OÜ-s õmblejana, kust teda iseloomustatakse positiivselt, alkoholismi all ei kannata. O S ja A P oli viimasel ajal võimalus korduvalt veeta aega puhkepäevadel koos lapsega. Mingeid pretensioone vanaema Z M ega Narva linna Sotsiaalabiameti poolt seoses sellega ei olnud. Laps igatseb väga suhtlemist ema-isaga ning raskustega allub ajutisele otsusele pidevalt elada koos vanaemaga. Füüsiline vägivald, mida kasutas lapse isa A P, oli arvestades asjas toodud seletustele ühekordse iseloomuga. Andmed selle kohta, et A. P kannatab alkoholismi all ning ei kavatse kindlalt muuta oma käitumist lapse suhtes, samuti puuduvad. A. P töötab. T. M leiab, et käesoleval ajal puudub oht A P füüsilisele ja moraalsele tervisele tema mõlema lapsevanema juures elamise ja nende poolt kasvatamise tingimustes. Selliseks äärmiseks vahendiks nagu O S vanema õiguste äravõtmine tütre suhtes ei ole alust ning A P suhtes on enneaegne. T. M leiab et vanema õiguste äravõtmist võib kasutada ainult tingimusel, et muud mõjutusvahendid kohusetundetutele vanematele on ammendatud ning pole andnud positiivset tulemust. Menetluse käik 18.10.2007.a. kohtule avaldaja esitatud kirjaliku avalduse (vt tlk 105-106) kohaselt perekonna järelevalve tulemusel lastekaitsetalitus täheldas, et lapse suhted vanematega muutusid positiivseks. Anastassia suhtleb ema ja isaga puhkepäevadel ja laps avaldas soovi tulla tagasi vanemate perekonda. Lapse vanemad lõpetasid alkoholi kuritarvitamise, ei kasuta lapse suhtes vägivalda ja käituvad normaalselt. Lapse ema pöördus korduvalt avaldaja poole palvete ja avaldustega mitte võtta temalt ära vanema õigusi ning anda lapsele võimalus perekonda tagasi pöördumiseks. Lapse vanavanemad Z ja A M, kelle perekonnas A elab, teatasid, et pärast suhtlemist vanematega laps ei ole kaebanud vanemate poolse halva kohtlemise peale. 09.10.2007.a. laekus avaldajale O S iseloomustus töökohast, milles antakse tema tegevuse ja isiku suhtes positiivne hinnang. Lapse isa A P teatas, et lõpetas alkoholi tarvitamise selle aasta juulikuust. Lapse isa ei tunnista oma süüd tütre ees ja eitab vägivalla fakte lapse suhtes. 14.09.2007.a. asus A. P tööle kaubabaasi laadijana töötasuga 4500 krooni kuus. Samuti otsustas ta õppida autokoolis C ja E kategooria juhi kursustel. Maksta õppimise eest lubas sõber, kes on veondusfirma direktor ja kes võtab A. P enda juurde tööle pärast juhilubade saamist. Tõendada A. P dokumentaalselt ei suutnud, seoses sellega lastekaitseinspektoril 3 tekkis tema sõnade vastu umbusaldus. Arvesse võttes muutunud olukorda lapse A P suhtes, samuti lapse soovi elada vanemate perekonnas, et laps veedab aega koos vanematega puhkepäevadel alates augustikuust käesoleva ajani, samuti lapse ema korduvaid palveid jätta tütar tema kasvatada, avaldaja loobub nõudmisest võtta O S ära vanema õigused. Arvestades et lapse isa ei tunnista süüd tütre ees ja tema poolt esitatud kinnitused lapse suhtes vägivalla mittekasutamisest ei ole usaldusväärsed, jääb avaldaja endisele arvamusele võtta A P ära vanema õigused. Kohtuistungil jäi avaldaja oma 18.10.2007.a. esitatud avalduse juurde, loobudes O S vanema õiguste äravõtmisest. Avaldaja jääb nõude juurde võtta ära vanema õigused A P. Last on vaja kaitsta füüsilise vägivalla eest. Nad elavad ühise perena, isa peab kõik oma tegevused kooskõlastama emaga. Siis on laps kaitstud. A P suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kohtuistungit ei ole veel peetud. Inimene, kellel on vanema õigused ja kellel ei ole, suhtuvad lapsesse erinevalt. Kui ühel on õigused ja teisel ei ole, nad elavad ühes korteris, arvestatakse vanemate vahelisi suhteid. Antud asjas suhted on keerulised. Anastassia tahab elada vanaemaga, emaga, isaga. Lapsel on hea olla kodus ja vanaema juures. Vanemate ja vanaema vahelised suhted on keerulised. Puudutatud isiku O S sõnul tungis Z M nende ellu. A P poolt A suhtes vägivalda rohkem ei ole. Üks kord lõi isa last käterätikuga, muu on välja mõeldud. Puudutatud isiku A P sõnul on tema suhtes algatatud kriminaalasi. Lapse käterätikuga löömise eest saab ta karistada. Muud süüdistused on tagasi võetud. A. P kohtus 12.11.2007.a. prokurör M, kokkulepe oli, et saab 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi. Asi tuleb kohtus arutusele paari kuu pärast. Puudutatud isiku Z M sõnul on olukord perekonnas paranenud. Alates augustist A suhtes vägivalda ei ole tarvitatud. Anastassia on vanemate juures reede õhtust pühapäevani. Laps käis Narva- Jõesuu lasteaias. Z M arvates vanematelt ei ole vaja vanema õigusi ära võtta, vanemaid on vaja karistada alkoholi tarvitamise eest. Puudutatud isiku A M esindaja vandeadvokaat T M palub kohtul vastu võtta avaldus vanema õiguste äravõtmisest loobumiseks O S suhtes. Avaldus A P vanema õiguste äravõtmiseks jätta rahuldamata. Lastekaitseseaduse § 33 lg 2 kohaselt kui vanemad suhtuvad lapsesse lubamatult, on Sotsiaalabiametil õigus sekkuda konflikti lahendamisse ning teha avaldus vanemate kriminaalkorras karistamiseks. A P suhtes ei ole andmeid, et ta kannatab alkoholismi all, mis on palju tõsisem kui olmeline alkoholi joomine. Kriminaalasjas on saavutatud kokkulepe. See annab tunnistust selle kohta, et A. P tunnistab oma süüd. Vanemad elavad ühes korteris. Laps tahab elada koos mõlema vanemaga. Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 sätestab, et kui lapselt võetakse ära vanemad, on vaja enne ära kuulata lapse soov. Sotsiaalabiamet ei ole motiveerinud, miks ei arvestata lapse soovi elada koos ema-isaga. Alkoholismil ja olmejoomisel on vahe, alkohoolik on nõrgema psüühikaga inimene. Inimesel on raske sellest seisundist välja tulla ilma teise inimese olemasoluta. Laps peab kasvama koos ema ja isaga. Kohtumääruse põhjendused Kohus võtab vastu Narva linna loobumise O S vanema õiguste äravõtmiseks A P suhtes ja lõpetab O S suhtes menetluse. Puudutatud isikud vastuväiteid ei esitanud. 4 Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 50 lg
6. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Anastassia soovib elada koos ema-isaga, mida kinnitasid kohtuistungil avaldaja esindaja ja lapse esindaja. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Vanemalt vanema õiguste äravõtmine on äärmine abinõu, mida kohus kohaldab ülalpool toodud, perekonnaseaduses loetletud asjaoludel. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Avaldaja taotleb A P vanema õiguste äravõtmist tütar A suhtes põhjusel, et lapse isa ei tunnista süüd tütre ees ja tema poolt esitatud kinnitused lapse suhtes vägivalla mittekasutamisest ei ole usaldusväärsed. Kriminaalasjas nr 07233001008 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A P esitatud süüdistus selles, et 05.05.2007.a. lõi ta tütart märja lapiga, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. A. P mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Kohaldades KarS § 74 ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A. P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseajaks määrati 1 aasta 6 kuud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus A. P ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega. Kohus arvestab sellega, et A. P tunnistas oma süüd lapse ühekordses löömises märja lapiga ja et asjast puudutatud isikute sõnul ei ole A. P peale seda lapse suhtes vägivalda tarvitanud. Muu vägivalla kasutamine isa poolt lapse suhtes tõendamist ei leidnud. Tõendamist ei leidnud ka A. P alkoholism. A. P töötab. Samuti lähtub kohus esmajärjekorras lapse soovist elada koos ema-isaga. Arvestades eeltoodut kohus ei rahulda avaldust A P vanema õiguste äravõtmiseks, leides, et vanema õiguste äravõtmine A P A P suhtes ei ole põhjendatud. 5 Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadi tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 6