3-07-353 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2007. a. Tallinn Haldusasja number 3-07-353 Haldusasi OÜ Zavod kaebus MTA

§ 165lõikest 1 tulenevalt aegusid maksuvõlad vastavalt 30.06.2005.

a ning 30.06.

1. a. MTA ei ole kunagi MKS § 165 lg 1 kohaldanud ega selle normi kohaldamise eelduste esinemist kinnitanud, mistõttu ei ole seda sätet puudutav analüüs kaebuses mingil juhul asjakohane. Käesolevas asjas on MTA kohaldanud MKS § 164 lõiget 1 ning seega on maksuvõla sundtäitmise tähtaeg MKS § 132 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt hakanud kulgema 01.01.
2. a, kuna maksuotsus on tehtud 30.05.
3. a. - MTA ei nõustu seisukohaga nagu oleks MTA valesti tõlgendanud MKS § 164 lõikes 1 kasutatud mõistet “kord”. MTA arvates on Riigikohus (lahendites 3-2-1-71-06, 3-3-1-706, ) MKS § 164 lõikele 1 tuginedes üheselt leidnud, et enne
4. juulit
5. a tekkinud maksuvõla sisse nõudmise korral kuulub kohaldamisele kehtiva MKS § 132 aegumise regulatsioon. - Lahendis nr 3-2-1-71-06 p-s 10 on Riigikohus MKS § 132 lõikele 1 viidates märkinud, et
6. juulist 2002 jõustunud MKS § 132 lg 1 sätestab, et maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
7. jaanuarist. Ka lahendi nr 3-3-1-7-06 punktis 9 on Riigikohus selgelt andnud mõista, et enne 01.07.
8. a tekkinud maksuvõlg tuleb sisse nõuda kehtiva MKS aegumissätete järgi. Riigikohus ei ole mitte kordagi eelnimetatud lahendis viidanud maksuvõlgade tekkimise ajal kehtinud aegumistähtaega reguleerivale normile. Ka lahendites nr 3-3-1-89-06 ja 3-3-1-75-06 on Riigikohus enne 01.07.
9. a tekkinud maksuvõlgade suhtes kohaldanud üksnes kehtiva MKS sundtäitmise aegumist reguleerivat normi. Samuti on alamalseisvad kohtud kohaldanud enne 01.07.
10. a tekkinud maksuvõla suhtes MKS § 164 lõikele 1 tuginedes uue MKS-i aegumist käsitlevaid sätteid. - MTA ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga,

§ 164lõikes 1 on “korra” all peetud silmas üksnes menetlusreegleid.

MKS § 128 lõike 1 järgi maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis sätestatud korras. Kuivõrd maksuvõla sundtäitmise aegumine on reguleeritud sama peatüki samas jaos, siis tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on pidanud “korra” all silmas ka maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaega. - Kaebaja seisukoht, nagu ei saaks “korra” all mõista aegumist reguleerivaid sätteid, on vastuolus ka MKS § 128 lõike 1 kolmanda lausega, mille kohaselt maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. - Ka MKS

1. peatükist väljajäävate sätete süstemaatiline tõlgendamine ei anna alust väiteks, et terminit “kord” tuleb mõista üksnes menetlussätete kogumina. Näiteid võib leida ka teiste valdkondade õigusaktidest, kus “korra” all tuleb mõista materiaalõiguse sätteid. - Kui MKS § 164 lõikes 1 kasutatud terminit “kord” tõlgendada kitsalt üksnes toiminguid reguleeriva menetlusreeglistikuna nagu seda kaebuse esitaja teeb, siis jääb sellise rakendussätte lisamise vajadus arusaamatuks, kuivõrd õigusteoorias omaksvõetu kohaselt kui seadusandja kehtestab uued menetlusreeglid, siis alanud menetlus viiakse lõpuni uue reegli järgi. - Üldsättena enne 01.07.
2. a tekkinud maksuvõla sissenõudmist reguleerib MKS § 164 lg 1, mille kohaselt enne 01.07.
3. a tekkinud maksuvõla sissenõudmisele kohaldatakse MKS § 132 regulatsiooni. Eelnimetatu hõlmab ka sama paragrahvi lõikeid 4-
4. Käesoleval juhul kehtestab § 165 lõige 1 erandi enne kehtiva MKS jõustumist kulgema hakanud aegumise katkemise regulatsiooni kohaldamise suhtes. Sätte kohaselt 3 - kohaldatakse § 132 lõikes 4-6 sätestatut üksnes juhul, kui katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast kehtiva MKS jõustumist. Seega § 165 lg 1 kehtestab erandi üldsätte § 164 lõike 1 osas, kuna välistab § 132 lõigete 4-6 kohaldamise enne 01.07.
5. a tekkinud maksuvõla osas juhtudel, kui katkemist põhjustanud asjaolu kehtiva MKS mõistes tekkis enne uue MKS jõustumist. Kuna § 165 lg 1 toime seisneb kehtiva MKS aegumise regulatsiooni teatud ulatuses välistamises, siis see eeldab ka üldnormi, mis toob kaasa enne 01.07.
6. a tekkinud maksuvõla osas kehtiva MKS aegumise regulatsiooni (§ 132) kohaldamise, olemasolu rakendussätetes. Enne 01.07.
7. a tekkinud maksuvõlgade sissenõudmist reguleerivaks üldnormiks on § 164 lg
8. Kui seda normi ei oleks olnud, siis ei oleks § 165 lg 1 saanud kehtestada ka erandeid enne 01.07.
9. a tekkinud maksuvõlgade suhtes, kuna vastavate rakendussätete puudumise korral ei oleks saanud kohaldada varem kulgema hakanud aegumise suhtes kehtiva MKS aegumise sätteid. Tuleb arvestada, et aegumisel võivad olla nii menetlusõiguslikud kui ka materiaalõiguslikud tagajärjed. Menetlusõiguslik tagajärg (menetlustakistus) seisneb selles, et maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast aegumistähtaja möödumist (MKS § 132 lg 7). Materiaalõiguslik tagajärg seisneb aga selles, et aegumisega lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused (MKS § 132 lg 3). IV KAEBUSE ESITAJA VASTUS VASTUSTAJA SEISUKOHALE
10. Kaebuse esitaja esitas omalt poolt täiendavalt vastuse vastustaja kirjalikus seletuses esitatud seisukohtade kohta. Kaebuse esitaja märgib järgmist: - Vastustaja ei ole esitanud sisulisi argumente, mis toetaksid tema seisukohta, et
11. ja
12. aasta eest täiendavalt määratud tulumaksu sundtäitmise tähtajad ei hakanud kulgema vastavalt 30.06.1998 ja 30.06.
13. - Kehtiva MKS jõustumise ajaks olid kulgema hakanud nii
14. kui
15. aasta eest täiendavalt määratud tulumaksu sundtäitmise tähtajad, mistõttu tuleb analüüsida kehtiva MKS rakendussätete mõju juba kulgevatele aegumistähtaegadele. - Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas või miks minetasid õigusliku tähenduse kuni vana MKS alusel kulgema hakanud tähtajad. - Kehtiva MKS mõju enne 01.07.2002 alanud maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaegadele piirdub MKS § 165 lõikes 1 sätestatuga. - Vastustaja esitatud viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, kuna: 1)otsuse nr 3-2-1-71-06 tuleneb, vastupidiselt vastustaja seisukohale, et vana MKS alusel kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise tähtaeg kulgeb kehtiva MKS raames edasi endises korras; 2)otsuse nr 3-3-1-7-06 puhul on Riigikohus lähtunud põhimõttest, et õigusliku ebaselguse korral tuleb seadust kohaldada maksumaksjale soodsamalt, ent käesolevas asjas sellist õiguslikku ebaselgust ei esine; 3)otsus nr 3-3-1-89-06 käsitletakse hoopis maksusumma tagastusnõude, mitte sundtäitmise aegumise tähtajaga seonduvaid küsimusi; 4)otsuses nr 3-3-1-75-06 ei puudutata küsimust, kuidas mõjutab kehtiv MKS enne 01.07.2002 alanud maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaja kulgu. - MKS § 165 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et maksuvõla sundtäitmise aegumise kulgemine ei ole hõlmatud MKS § 164 lg 1 nimetatud „korraga”, vaid MKS § 165 lõikega
16. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4
17. Hinnanud poolte väiteid ja põhjendusi ning asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et OÜ Zavod kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
18. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maksuotsus, millega määrati kaebuse esitajale
19. ja
20. aasta eest täiendava tulumaksu tasumise kohustus, on tehtud 30.05.2005 ehk pärast kehtiva MKS jõustumist. Ka kõnealuse maksuotsuse õiguspärasuse osas ei ole vaidlust. Samuti ei ole vaidlust põhimõtteliselt selles, et
21. ja
22. aasta eest oleks kaebuse esitaja pidanud tulumaksu deklareerima ning tasuma vastavalt 30.06.1998.a. ning 30.06.1999.a. Vaidlus on poolte vahel aga selles, kuidas arvutada kõnealuse maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaega. Konkreetsemalt taandub käesolev vaidlus küsimusele, kas kehtiva MKS § 164 lg 1 esimest lauset tuleb mõista nii, et enne kehtiva MKS jõustumist tekkinud maksuvõlgade sissenõudmise aegumistähtaega arvutatakse kehtiva MKS sätetest lähtuvalt või tuleb viidatud sättes kasutatud sõnastust „käesolevas seaduses sätestatud korras” mõista selliselt, et see aegumistähtaja arvutamist ei hõlma ning et aegumist puudutavad üleminekusätted on ammendavalt sätestatud kehtiva MKS §-s
24. Kehtiva MKS § 164 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud: „Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras.” Kuivõrd kaebuse esitajal tekkis vaidlusaluse tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustus vastavalt
25. ja
26. aasta
27. juunil, siis vaatamata sellele, et maksuhaldur määras deklareerimata tuludelt täiendavalt tasumisele kuuluva tulumaksusumma lõplikult kindlaks alles 30.05.2005.a. maksotsusega, on siiski tegemist enne kehtiva MKS jõustumist tekkinud maksuvõlaga – maksuvõlg tekkis maksudeklaratsiooni alusel arvutatava maksu tähtaegsel tasumata jätmisel, mitte maksuotsuse tegemisel. Samas on maksu sundtäitmise eelduseks aga see, et maksusumma on eelnevalt määratud. Käesoleval juhul ei olnuks maksuvõla sundtäitmine seega mingil juhul võimalik enne 30.05.2005 maksuotsuse tegemist, sest alles nimetatud maksuotsusega määrati kindlaks tekkinud maksuvõla suurus.
28. Kohus leiab,

§ 164

lõike 1 esimest lauset tuleb mõista selliselt, et selles kasutatud mõiste „kord” hõlmab ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega ja selle arvutamise korda. Teisisõnu tuleneb eespooltoodud sättest, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade sissenõudmisel juhindutakse kehtiva MKS

1. peatüki sätetest ning seega arvutatakse ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega lähtudes kehtiva MKS §-st
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu ei hõlmaks mõiste „kord” aegumist reguleerivaid sätteid viimaste materiaalõigusliku iseloomu tõttu. Olenemata sellest, kas pidada aegumist reguleerivaid kehtiva MKS sätteid iseloomult materiaal- või menetlusõiguslikeks, tuleneb MKS § 164 lõike 1 esimese lause sõnastusest, et seda, kas maksuvõla sissenõudmine mingil konkreetsel, pärast 01.07.2002 saabuval hetkel on aegunud või mitte, tuleb hinnata kehtiva MKS normide kohaselt ning see, kuidas kulges varem kehtinud seaduses reguleeritud aegumistähtaeg, ei oma põhimõtteliselt tähtsust. Aegumise kohaldamise seisukohast ei ole oluline mitte see, millisele ajahetkele langes aegumistähtaja kulgemise algus varem kehtinud seaduse kohaselt, vaid see, millisele ajahetkele paigutab aegumistähtaja alguse seadus, mille kohaselt tuleb aegumistähtaega arvutada selle arvutamise vajaduse ehk aegumise kohaldamise vajaduse ajal. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja küsimus: „kuidas või miks minetasid õigusliku tähenduse kuni vana MKS alusel kulgema hakanud tähtajad” püstitatud põhimõtteliselt vääralt. Kuna kehtivas MKS-is sisaldub rakendussäte § 164 lg 1, mille kohaselt tuleb maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja arvutamisel lähtuda kehtiva MKS sätetest, siis tulebki alates 01.07.2002 neid aegumistähtaegu arvutada kehtivas MKS-s sätestatud korras ning seda ei muuda kuidagi see, kas või kuidas kulges sama maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg varem. Teisisõnu – olukorras, kus kehtiva MKS § 164 lg 1 kohaselt arvutatakse maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaega kehtiva MKS sätete kohaselt ning kus MKS § 132 lõikest 1 5 tuleneb, et juhul kui maksuvõlg nõutakse sisse maksuotsuse alusel, siis algab aegumistähtaeg maksuotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta
3. jaanuaril, tulebki iga kord, kui maksuvõla sissenõudmise aegumise kohaldamise küsimus tõusetub pärast kehtiva MKS jõustumist ning kui maksusumma on kindlaks määratud maksuotsusega, lugeda aegumistähtaja alguseks maksuotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta
4. jaanuar ning seda olenemata sellest, millal oleks kõnealune maksukohustus algselt täita tulnud või mil moel oleks aegumistähtaeg arvutatud varem kehtinud seaduse alusel.
5. Ülaltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukoht, et vana MKS kohaselt hakkas
6. ja
7. aasta eest tasumisele kuulunud tulumaksu sissenõudmise aegumistähtaeg kulgema vastavalt 30.06.1998 ja 30.06.1999, iseenesest küll õige, ent õige ei ole seisukoht, et need kuupäevad tähistaksid aegumistähtaja algust ka juhul kui aegumistähtaega tuleb arvutada kehtiva MKS kohaselt, nagu see aga kehtiva MKS § 164 lg 1 kohaselt just on.
8. Kohus märgib siinkohal, et aegumistähtaja arvestamisel ja aegumise kohaldamisel kehtiva MKS § 164 lõikest 1 lähtumine võiks eelkõige õiguskindluse seisukohast küsitavaks muutuda juhul, kui varasema seaduse kohaselt kulgema hakanud aegumistähtaeg oleks uue seaduse jõustumise ajaks juba möödunud, ent käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodust tuleneb,

§ 164

lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitaja maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega arvestada MKS § 132 kohaselt.

1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et varasemas praktikas on ka Riigikohus asunud seisukohale, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlga tuleb sisse nõuda kehtiva MKS alusel. Selgelt on sellist seisukohta väljendatud 29.03.2006 otsuses nr 3-3-1-7-06, mis puudutab, nagu kaebuse esitaja õigesti märgib, küll intressivõla sissenõudmist, ent millest nähtub, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla (intressivõla) sissenõudmise osas on Riigikohus kohaldanud kehtivas MKS-is sätestatud aegumistähtaja arvutamise sätteid (konkreetselt MKS § 132 lg 2). Siinjuures ei saa asjakohaseks pidada kaebuse esitaja seisukohta, nagu ei saaks eespoolviidatud otsuses esitatud Riigikohtu seisukohast käesolevas asjas juhinduda, kuna viidatud otsuses lähtus Riigikohus põhimõttest, et õigusliku ebaselguse korral tuleb kohaldada seadust maksumaksjale soodsamalt, ent viidatud otsuses käsitletud intressivõla sissenõudmisega seonduvat ebaselgust põhivõla sissenõudmise puhul ei esine ning erinevalt intressivõla sissenõudmisest oleks põhivõla sissenõudmisel vana MKS aegumise sätete asemel kehtiva MKS sätete kohaldamine maksumaksja jaoks ebasoodsam, mitte soodsam. Esiteks ei nähtu kohtu hinnangul Riigikohtu viidatud lahendist ei otseselt ega kaudselt, et Riigikohus oleks juhindunud kaebuse esitaja poolt viidatud põhimõttest ning teiseks ei esine kehtiva MKS § 164 lg 1 valguses ei põhi- ega intressivõla sissenõudmise osas mingisugust õiguslikku segadust, mille lahendamiseks oleks vaja kaebuse esitaja poolt viidatud põhimõtte poole pöörduda.
2. Mis puutub vastustaja vaideotsuses viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.10.2006 määrusesse nr 3-2-1-71-06, siis leiab halduskohus, et nimetatud määruses võetud seisukohad ei ole käesolevas asjas asjakohased seetõttu, et viidatud määruses käsitletud vaidluse puhul oli tegemist pankrotimenetlusega ning Riigikohus leidis, et pankrotimenetluses esitatud maksunõuete suhtes tuleb kohaldada hoopis tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumissätteid ja mitte MKS omi. Kohus ei nõustu siinjuures aga kaebuse esitaja väitega, nagu möönaks Riigikohus nimetatud määruse punkti 10 teise lõigu viimases lauses, et vana MKS alusel kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtaeg kulgeb uue MKS raames edasi endises korras. Riigikohus on viidatud määruses soovinud märkida üksnes seda, et vana MKS § 24 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumine maksukohustust iseenesest ei lõpetanud ning seega ei ole takistust aegumistähtaja arvestamiseks kehtiva MKS sätete kohaselt. Halduskohtu 6 hinnangul ei saa aga viidatud määrusest järeldada, nagu leiaks Riigikohus, et sellisel juhul kuuluks kohaldamisele vanas MKS-is aegumist reguleerinud sätted.
3. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga,

§ 164

lõikes 1 kasutatud mõiste „kord” tõlgendamist selliselt, et see hõlmab ka maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja arvutamise regulatsiooni, toetab MKS § 128 lõike 1 sõnastus, mille kohaselt toimub maksuvõla sundtäitmine kehtiva MKS

1. peatükis ning täitemenetluse seadustikus, pankroti väljakuulutamise korral aga pankrotiseaduses sätestatud korras. Ka selles sättes ei ole seadusandja pidanud vajalikuks eraldi sõnaselgelt välja tuua, milliseid aegumistähtaegu sundtäitmisele kohaldatakse, samas viitab selle sätte sõnastus sellele, et kehtiva MKS
2. peatükis reguleeritaksegi just maksuvõla sundtäitmise korda ning see kord hõlmab ka §-i 132 ehk sundtäitmise aegumise regulatsiooni. Asjakohane on ka vastustaja viide Riigikohtu tsiviilkolleeguimi määrusele nr 3-2-1-71-06 selles osas, et sellest nähtub,

§ 128

lg 1 kolmandas lauses kasutatud sõnastust „pankrotiseaduses sätestatud korras” tuleb mõista nii, et vastaval juhul tuleb kohaldada pankrotiseaduse kohaselt esitatavate nõuete aegumistähtaja regulatsiooni. Ka kehtiva MKS § 1 lõikes 1 nimetatud MKS reguleerimiseseme kirjelduseks esitatud loetelus tuleks maksuvõla sundtäitmise regulatsioon paigutada mõiste „maksumenetluse kord” alla. 16. Mis puudutab kaebuse esitaja väiteid seoses kehtiva MKS §-ga 165, siis nimetatud paragrahvis ei reguleerita seda, millisest ajast tuleks maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaega arvutama hakata. ei ole põhjendatud kaebuse esitaja seisukoht,

§ 165

lõikest 1 tuleneb, et kuni 01.07.2002 kehtinud MKS alusel kulgema hakanud maksuvõla sundtäitmise aegumise tähtajad kulgevad edasi vanas MKS-is sätestatud korras. Kehtiva MKS § 165 lõikes 1 käsitletakse maksuvõla sissenõudmise aegumise katkemist ning sätestatakse, et katkemise (§ 132 lõiked 4-6) kohta sätestatut kohaldatakse enne kehtiva MKS jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast käesoleva seaduse jõustumist. Käesolev vaidlus ei puuduta aga aegumise katkemist, vastustaja ei ole väitnud, et kaebuse esitajalt maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaeg oleks katkenud, vaid hoopis seda,

§ 164

lg 1 ning § 132 lg 1 kohaselt tuleb aegumistähtaja alguseks lugeda 01.01.2006, kuna tegemist on maksuotsuse alusel sissenõutava maksuvõlaga ning kõnealune kehtiv ja õiguspärane maksuotsus on kaebuse esitajale kätte toimetatud

1. aasta jooksul. Asjaolust, et rakendussätete hulgas sisalduvas ja peakirja „Aegumise sätete kohaldamine” kandvas paragrahvis muud ei sätestata, ei saa teha järeldust, et muus osas tuleks aegumise osas kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust.
2. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et tõlgendus, mille kohaselt hõlmab kehtiva MKS § 164 lõikes 1 nimetatud „kord” ka võla sissenõudmise aegumistähtaja regulatsiooni, muudaks sisutühjaks MKS § 165 lõike 1, kuna kaoks vajadus eraldi sundtäitmise aegumist reguleeriva rakendussätte järgi, sest kõigi vana MKS alusel tekkinud maksunõuete sundtäitmise aegumine oleks muutunud õigustühiseks ning alanud uuesti vastavalt uue MKS regulatsioonile. Kohus leiab,

§ 165

ei reguleeri ammendavalt enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja küsimusi, vaid üksnes sellise aegumistähtaja katkemist. Nimetatud rakendussäte tuleb kohaldamisele juhtudel, kui MKS § 132 lõike 1 kohaselt arvutatav aegumistähtaja algus jääb enne 01.07.2002 ning aegumistähtaja alguse ja kehtiva MKS jõustumise vahelisel ajal on esinenud mõni kehtiva MKS § 132 lõikes sätestatud aegumise katkemise alus. Seega ei saa kuidagi väita, et MTA tõlgendus MKS § 165 lõike 1 sisutühjaks muudaks. MTA tõlgendus ei tähenda seda, et kõigi sissenõudmise aegumistähtaegade algus jääks igal juhul hilisemasse aega kui 01.07.2002 – kehtiva MKS kohaselt arvutatava aegumistähtaja algus võib jääda ka kehtiva MKS jõustumine eelsesse aega ning sellisel juhul 7 ongi tegemist enne käesoleva seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumisega MKS § 165 lg 1 mõistes. VI MENETLUSKULUD 18. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kirjalikus menetluses tuleks sellisel juhul esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid vastavalt täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja jooksul. Käesolevas asjas ei ole pooled menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu menetluskulude jaotamise ega väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 8